Obsah (5)

§ 293§ 73§ 288§ 56§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1- 11-5367 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Malle Preime

§ 293lg 2 p 3,4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 15.

oktoobri 2012 aasta otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Lääne Ringkonnaprokurör Prokurör Ringkonnaprokurör Elle Keeman Süüdistatav Ürgo Tikerpuu, ik: 37404180220, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Advokaat Alla Raudsepp Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 15. oktoobri 2012 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-5367 Ürgo Tikerpuu süüdistuses

§ 293lg 2 p 3,4 järgi õigeksmõistmise osas.

Uue otsusega: 1. Süüdi tunnistada Ürgo Tikerpuu

§ 293

lg 2 p 3,4 järgi ja karistada 1 ( ühe) aastase vangistusega.

§ 73

lg 1,3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui Ürgo Tikerpuu 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ürgo Tikerpuult Eesti Vabariigi kasuks sundraha 1 summas 480,00( nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 423 ja § 417 lg 2 kohaselt tasuda 1 kuu jooksul. Sundraha kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik)
3. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
4. ÜRGO TIKERPUULE oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles alates 12.07.2005 a. kuni 19.05.2010 a. OÜ xxxxxxxx (xxxxxxxxx) juhatuse liige ning olles seega ametiisikuks

§ 288

lg 1 järgi, kes juhtis eraõiguslikku juriidilist isikut ning kellele oli pandud nii haldamis-, järelevalve- juhtumis- kui ka varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, võttis juriidilise isiku majandustegevuse käigus pistist. Lähtudes kuriteo tehioludes väljatoodud asjaoludest, süüdistati Ürgo Tikerpuud selles, et tema, olles koos A Piga OÜ xxxxxxxxx juhatuse liige, korraldasid koos Vana-Pärnu kaubanduskeskuse ehitamist ja välja rentimist, mida rahastas xxxxxxxxxx OÜ. Seoses eeltooduga arutati 13.03.2008 a. projektijuhi R Figa võimalust, mille järgi AS xxxxxx saab Vana-Pärnu kaubanduskeskuse ehituse ja töövõtulepingu tingimusel, kui A P ja Ürgo Tikerpuu vastutasuna saavad xxxxxxxxxx kaudu 10 miljonit krooni väärtuses vara, mille summa lisatakse AS-ga xxxxxxxxx sõlmitavale ehituslepingule. R F, olles sellise kokkuleppega nõus ning olles valmis sellise vastutuleku OÜ xxxxxxxx juhatuse liikmetele tegema, teavitas 14.03.2008 a. saavutatud kokkuleppest K Fi, kes selle heaks kiitis ning 10.04.2008 a. AS xxxxxxxxx juhatuse liikmena ettevõtte huvides tegutsedes allkirjastas kokkulepitut arvestades OÜ xxxxxxxx ja AS xxxxxxx vahelise töövõtulepingu. OÜ xxxxxxxxxxxxx nimel allkirjastas lepingu juhatuse liige Ürgo Tikerpuu. Vastavalt OÜ xxxxxxxxxx juhatuse liikmete A Pi ja Ürgo Tikerpuu omavahelisele kokkuleppele pidid 10 miljonist kroonist mõlemad juhatuse liikmed saama 5 miljoni väärtuses vara. Ürgo Tikerpuu soovis nimetatud summa eest endale AS xxxxxxxx poolt organiseeritult Tallinnasse korterit ning A P materjale Varbla valda ehitatava maja tarbeks. Kuivõrd Ürgo Tikerpuu poolt töövõtulepingu sõlmimisega ei ületatud pädevuse piire, oli tegemist õiguspärase teoga, kuigi seda tehti ainult selle tõttu, et OÜ xxxxxxx juhatuse liikmetele lubati selle eest lubatud tasu -10 miljoni krooni eest vara. Nimetatud asjaolust olid teadlikud ka AS xxxxxxxxx juhatuse liige K F ning projektijuht R F, kelle poolt esindatava ettevõtte huvides leping sõlmiti ja kes näitasid valmisolekut selle eest tasuda. Seega on tuvastamist leidnud isikute üksmeel, et 10 miljoni eest vara üleandmine AS xxxxxxxx poolt oli mõeldud tasuks teo eest, mis tehti OÜ xxxxxxxxx majandustegevuses kooskõlas seadusega. 2 Süüdistus Ürgo Tikerpuule oli eeltoodu alusel esitatud

§ 293

lg 2 p 3,4 järgi selles, et tema ametiisikuna nõustus suures ulatuses vara vastuvõtmisega vastutasuks selle eest, et tema koos A Piga oma ametiseisundit kasutades paneb toime seadusega lubatud teo. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus mõistis Ürgo Tikerpuu

§ 293lg 2 p 3,4 järgi õigeks. Menetluskulud jättis riigi kanda. Kr

MS § 313 p 11 kohaselt kriminaalasja juurde liidetud asitõend – pakendis asuv DVD-R plaat nr. xxxxxxxxxx 1, 26.01.2009 a. jälitusprotokolli lisa, jäeti kriminaalasja juurde. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et Ürgo Tikerpuu puhul oli tegemist ametiisikuga

§ 288

mõttes, kuna ta omas teo toimepanemise ajal ametiseisundit eraõigusliku juriidilise isiku koosseisus ning tal olid haldamise-, järelevalve, juhtimise ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Küll aga asus kohus kohtuliku uurimise põhjal seisukohale, et süüdistatava Ürgo Tikerpuu süü talle süüks pandud kuriteo, s.o. ametiisikuna grupis koos A Piga suures ulatuses vara vastuvõtmisega nõustumise toimepanemises vastuteenusena selle eest, et tema, korraldades Vana-Pärnu kaubanduskeskuse ehitamist ja väljarentimist, võimaldas vastuteenusena AS-l xxxxxxxxxx sõlmida kaubanduskeskuse ehituse ja projekteerimise töövõtuleping, tõendamist leidnud ei ole. APELLATSIOON: 3. Prokuröri apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja uue, süüdimõistva otsuse tegemist. Põhjendused järgmised: 3.1. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine: Kohtuotsusest nähtub, et Ürgo Tikerpuu mõisteti õigeks, kuivõrd tõendamata on ekvivalentsussuhe. Puudub vaidlus sellest, et nii Ürgo Tikerpuu ja A P olid ametiisikud

§ 288

lg 2 mõistes ning samuti puudub vaidlus, et 10.04.2008.a sõlmiti OÜ xxxxxx ja AS-i xxxxxxxxx vahel Vana-Pärnu kaubanduskeskuse ehituse ja projekteerimise töövõtuleping nr xxxxxxxxxx koos lisadega, kus objekti maksumuseks oli 173 miljonit krooni (ilma käibemaksuta). Kohus üheltpoolt märkides, et konkreetne kokkulepe pole vajalik, kuid teiselt poolt nõudes selle tõendamist selliselt, et nähtuks kas, millal, kus ja mil viisil kokkulepe sõlmiti, kohaldas valesti materiaalõiguse normi. Õiguskirjanduses märgitakse, et pistise lubamisega nõustumine ei pea olema verbaalne, vaid võib väljenduda ka konkludentsetes tegudes. Oluline on vaid see, et selline nõustumine avalduks mingil objektiivsel viisil. Käesoleval juhul avaldub selline nõustumine väga konkreetselt isikute omavahelisest vestlusest, mis omakorda haakub sõlmitud lepingu ja sellele eelnenud pakkumisega ning lõpuks tehtavate töödega A Pi majas AS xxxxxxxxxx arvelt tegelikkusele mittevastavate arvete alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuste kohaselt saab seose hüve ja ametialase teo vahel tuvastada lähtuvalt situatsioonist, milles sündmused aset leidsid, ning ei ole oluline, et süüdistatavate omavaheline vestlus ei toimunud konkreetselt formuleeritud ettepanekutena pistise lubamiseks või andmiseks. Piisab, kui asjaolusid arvestades on arusaadav, millistel tingimustel ja mille eest ametnikult tegu soovitakse. Käesolevas asjas ei ole kohus nende põhimõtetega arvestanud, vaid on nõudnud just nimelt konkreetsete isikute vahel konkreetse 3 ettepaneku sõlmimise tõendamist, jättes kõrvale kogu kohtulikul uurimisel välja toodud sündmusteahela, mis aga omakorda kinnitab kohtu poolt materiaalõiguse normi, so

§ 293ebaseaduslikku kohaldamist.

Kohus märgib oma otsuses, et ekvivalentussuhe ei ole tõendatud ka seetõttu, et kuigi K Fi poolt on küll nimetatud, et ta teeb pakkumise summas 163 miljonit ning sellele soovitakse 10 miljoni lisamist, ei kinnita see seda, et nimetatud summa lisamata jätmise korral jääks AS xxxxxxxxx soovitud lepingust ilma. Siit nähtub, et kohus on ekvivalentsussuhte sidunud ära sellega, kui tõenäoline on mingi lepingu sõlmimine konkreetse summa osas. Ka sellise käsitlusega on kohus ebaõigest kohaldanud materiaalõiguse normi. Nimelt objektiivse külje realiseerituse aspektist ei ole oluline kas ametisik ka objektiivselt paneb pistiseandja huvides õiguspärase teo toime. Veelgi enam, tegu, mille ametiisik paneb toime, ei pea olema üldse kindlaks määratud, kuid peab olema mingilgi määral konkretiseeritud, st vähemalt üldistes joontes määratletav. Teo tuvastamiseks piisab, kui ametiisik loeb end seotuks vajadusega teatud valdkonnas mingis kindlas suunas tegutseda. Piisab, kui pistise võtmise nõustumisel on selle eemärk pistise võtmise asjaolude kaudu tuvastav. Seega kohtu käsitlus, et summa lisamata jätmine ei välista lepingu sõlmimist ja seetõttu on ekvivalentussuhe tõendamata, on väär. Sisuliselt kohus, kuigi olles eelnevalt ise märkinud, et põhjuslik seos vara lubamisega nõustumise ja ametiisiku järgneva käitumise vahel ei ole vajalik, peab vajalikuks nimetatud põhjusliku seose tõendamist, mis aga ei ole kooskõlas

§ 293koosseisutunnustega.

Kohus on tuvastanud, et AS Oma Ehitaja oli ehitusettevõttena huvitatud Vana-Pärnu kaubanduskeskuse väljaehitamisega seotud ehitustööde saamisest. Samuti märgib kohus, et väitest R Fi poolt K File, et „ta ei saanud tol korral Aile öelda ei, sest siis ei oleks olnud kindel, et nad oleks seda üleüldse teha saanud“, võib järeldada, et AS xxxxxxxxxxxx esindajatel oli kasulik nõustuda A P poolt seatud tingimustega. Seega puudub vaidlus selles, et pistiseandja tegutses enda huvides ning sõlmitava lepingu näol oli tegemist talle kasuliku teoga. Samuti puudub vaidlus selles, et antud lepingust rääkisid omavahel 12.02.2008.a AS xxxxxxxxx juhatuse liige K F ning OÜ xxxxxxxxx juhatuse liige Ürgo Tikerpuu ning antud asjaga oli seotud A P. Kohus on kindlaks teinud ka selle, et 14.03.2008.a vestlevad omavahel K F ja R F, kus jutu sisuks on härraste soovil pakutavale summale 10 miljoni suuruse summa lisamine ning, et selle eest soovitaks Varblas ehitustöid ja korterit Tallinnas. Kuigi kohus on nimetatud asjaolud kõik kohtulikul uurimisel tuvastanud, leiab ta ekslikult, et see ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Tuvastatud ja kohtuotsuses kirjeldatud tegevused vaid kinnitavad ekvivalentussuhte olemasolu ehk seda, et ametiisikud olid pistiseandjatega ühel meelel, et tegemist oli kokkulepitud tasuga tulevikus tehtava ametialase teo eest ehk siis Ürgo Tikerpuu poolt sõlmitava lepingu eest. Üllatav on kohtu käsitlus ekvivalentussuhte puudumise kohta läbi selle, et pole keelatud sõlmida leping kallima pakkujaga. Just seetõttu, et tegemist ei olnud ebaseadusliku teoga, oligi süüdistus esitatud pistise koosseisu järgi, mitte altkäemaksu alusel. Süüdistuses ei heideta ette mitte seda, et sõlmiti leping kõige kallima pakkujaga, vaid kohtuotsuses nimetatud pakkumised ja hilisem sõlmitud leping on kohtule esitatud eelkõige seetõttu, et näidata sündmuste kulgemist, mis omakorda annab võimaluse tuvastada seose hüve ja ametialase teo vahel lähtuvalt situatsioonist. Kuivõrd kohus on aga kriminaalasja lahendamisel nn otsinud kogu aeg põhjuslikku seost lubatud hüve ja teo vahel, ning jätnud sellise sündmuste kulgemise tähelepanuta, viis see kohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamiseni, sh ka selles osa, mis puudub argumentatsiooni kallima hinnaga pakkumise valimise kohta lähtuvalt ekvivalentussushtest. Antud põhjendused vaid kinnitavad, et tegemist 4 ei olnud altkäemaksu, vaid pistisega. Pistise puhul ei ole vajalik tuvastada ebaseaduslikku tegu, mille analüüsil kohus ekslikult pikalt peatub. Mis aga puudutab kriminaalmenetlusega tuvastatud, et OÜ xxxxxxxxxxx hindas xxxxxxxxxxxx puhul nende diskreetsust, siis selle asjaolu käsitlemine kui ekvivalentussuhte puudumist tõendav, ei ole õige. Nimelt 09.04.2008.a vestluses Ürgo Tikerpuu ja R Fi vahel (jälitusprotokoll lk 42) räägitakse just sellest, et nn raha välja kantimisest ei tohi märki maha jääda, sest pole vaja, et tekiksid mingid kahtlused ja et keegi hakkaks sellest linna peal pasundama. Just antud vestluses kinnitab R F, et tegemist on delikaatse värgiga. Seega ei nähtu ühestki tõendist, et OÜ xxxxxxxxx valis AS xxxxxxxxxx diskreetsuse tõttu, mis kohtu hinnangul välistab ekvivalentussuhte. Vastupidiselt, antud kõne vaid kinnitab ekvivalentssuhte olemasolu, kuna sellest nähtub seos ametialase teo ja saadava hüve vahel. Kohus leiab, et tõendamata on ka see, et Ürgo Tikerpuu pidi endale saama 10 miljonist kroonist 5 miljonit. Tõepoolest süüdistuses on märgitud, et vastavalt OÜ xxxxxxxxx juhatuse liikmete A Pi ja Ürgo Tikerpuu omavahelisele kokkuleppele pidid 10 miljonist kroonist mõlemad juhatuse liikmed saama 5 miljoni väärtuses vara. Kohus käsitleb mitmel korral seda, kuidas A P sai oma osa, kuid sellel puudub seos Ürgo Tikerpuuga. Seega kohus sisuliselt nõustub sellega, et sõlmitava lepingu tulemusena hakkas Arin P midagi reaalselt saama, aga kuna Ürgo Tikerpuu ei saanud midagi, vaid lihtsalt räägib soovist saada korter või majakarp, siis see ei tõenda, et Ürgo Tikerpuule oleks lubatud varalist hüve. Selliselt on kohus iseendale vasturääkivalt tunnistanud ekvivalentsussuhte olemasolu, kuid seostab selle otsuse leheküljel 6-7 üksnes A Piga. Rõhutades asjaolu, et üks juhatuse liige sai midagi ja teine mitte, on kohus taaskord kohaldanud materiaalõiguse normi ebaseaduslikult, kuivõrd pistisega nõustumise koosseisu realiseerimiseks ei ole see nõutav. Tegu on lõpule viidud hetkes, mil ametiisikutena näitasid Ürgo Tikerpuu ja A P ülesse valmisolekut AS-ga xxxxxxxxxxxx sõlmida leping. Antud valmisoleku väljendamine mõlema isiku poolt teisele poolele soovitud vastutasu eest nähtub nende vestlustest, millised prokurör apellatsioonis avab. Ürgo Tikerpuule esitati süüdistus tegutsemises grupis koos A Piga, st nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et kumbki neist valitses tegu ning süüteokoosseisu realiseerimine sõltus mõlemast toimepanijast. Eelkõige jälitusprotokollis kajastatu teabest nähtub, et mõlemad nad hoidis sündmuse kulgemist oma kontrolli all ning mõlema teopanus oli kausaalne süüteo toimepanemise suhtes. Nii A Pi kui Ürgo Tikerpuu osalus süüteos täiendas teiste tegevust selliselt, et tulemuseks oli ühtne tervik – lubatud vastutasu eest lepingu sõlmimine. See tegu pandi toime teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu, mille tulemusena võrdväärsed partnerid pidi saama vastutasuks 10 miljonit krooni. Sellest lähtuvalt ei oma tähtsust asjaolu, et Ürgo Tikerpuu ei saanud nn oma osa kätte, millele tuginedes kohus leidis, et isiku süü on tõendamata. Küll aga eelnevad kõned kinnitavad seda, et Ürgo Tkerpuu osaks oli 5 miljonit krooni, mida soovis ta kätte saada kas korteri või majakarbi ehituse näol. Kohtu vastupidine väide on tingitud kohtulikul uurimisel tehtud veast tõendi hindamisel. 3.

1. Kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus ning kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine: Kohus peab erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis on olemuselt kriminaalasja õigeks lahendamiseks asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, sh nende usaldusväärsust. Käesolevas asjas sellest lähtutud ei ole. Tulenevalt KrMS §-s 61 sätestatust, peab kohus hindama kõiki tõendeid kogumis, mis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 5 Kohtuotsusest nähtub, et kohus on jälitusprotokollist välja toonud üksikud laused ning hinnanud neid konteksti väliselt. Näiteks märgib kohus, et „ei ole võimalik üheselt mõista mida mõeldakse 5+5 ning Ai osa all“. Sellest kohe järeldab kohus omakorda, et „samas, kui eeldadagi, et nn 5+5-st kuulub mingi osa Aile, ei kinnita see seda, et osa sellest kuuluks ka Ürgo Tkerpuule“. Sellise üksiklause hindamisega tõesti võib tekkida küsimusi, kuid käesoleval juhul kohus jättes tõendi kogumis hindamata, jättis ta käsitlemata ka laused selle koha, kus R F märgib, et „kummagil on see viis, eks ju“, mida kinnitab Ürgo Tikerpuu jaatamisega. Lisaks on kohus jätnud üksiku kõne hindamisega tähelepanuta, et enne nimetatud 5+5 teksti märgib Ürgo Tikerpuu, et me hakkame seda meie kümmet ka … ja alles hiljem räägitakse Ai osast ja korratakse üle, et seal on kaks osa, 5 ja
2. Arvestades, et OÜ-ga xxxxxxx ning sõlmitud lepinguga olid seotud vaid kaks isikut – A P ja Ürgo Tikerpuu, on situatsiooni tervikuna hinnates eluliselt usutav, et Ürgo Tikerpuu räägib just nimelt nii enda kui A P osast, mis kummalgi on viis miljoni kokkulepitud kümnest miljonist kroonist. Seda, et räägitakse mõlema mehe osast, kinnitab ka vestlus Ürgo Tikerpuu ja R Fi vahel selle kohta, et Ail on seda osa hetkel rohkem vaja, kui Ürgol. Seega, kohus tehes tõendite hindamisel vea ning jättes kogumis tõendi hindamata, jõudis järelduseni, et Ürgo Tikerpuu osa ei kinnita miski. See on aga väär, kuna hinnates tõendeid kogumis, nähtub ka selgelt mõlemale mehele kokkulepitud hüve. Kohus otsuse leheküljel 7 ja 8 kohtulikul uurimisel esitatud tõendid ning teeb neist järelduse, et need faktilised asjaolud ei tõenda veel kuriteokoosseisu. Selliselt süüdistuse tõendite pelk loetlemine kohtuotsuses ei ole vaadeldav kohtu poolse tõendite hindamise ja analüüsina, kuivõrd sellisel juhul ei ole uuritud tõendid asetatud omavahelisse konteksti. Kohtuotsus, mille põhiosas on tõendite analüüsi asemel piirdutud kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite loetlemise, nende sisu kirjeldamise ning kohtuistungi protokolli refereerimisega, ei vasta KrMS § 312 nõuetele (3-1-1-46-10). See, et selline käitumine on kaasa toonud ebaseadusliku kohtuotsuse, nähtub juba üksnes sellest, et kohus on jätnud tähelepanuta isikute rollid lepingute sõlmimise ja lepingus kajastatud summad on analüüsimata kõnedes räägituga. Just need faktilised asjaolud kinnitavad, et lepinguga olid seotud OÜ xxxxxxxxx poolt üksnes kaks isikut – A P ja Ürgo Tikerpuu, mistõttu saavad vestlused olla seotud vaid nendega. Samuti kinnitavad just need dokumendi, et AS xxxxxxxxxxx poolt oli tegutsemas K F, kes aga omakorda oli seotud tihedalt R Figa. Nimetatud faksilised asjaolud seovad neli isikut ning kinnitavad nende vahel aset leidnud sündmusi, ning lisades ja analüüsides neid dokumente salvestud kõnedega, on tuvastava ka ametiisikute ja saadava hüve vaheline seos. Saadav hüve – 10 miljonit krooni ning lepingu maksumuse kujunemine pärast pakkumise esitamist seotuna laenulepinguga kinnitab samuti isikute vahelist üksmeelt teo ja saadava hüve vahel. Kuivõrd kohus ei analüüsinud neid dokumente ega hinnanud kogumis teiste tõenditega, jõudis ta järeldusele ekvivalentssuhte puudumise kohta. Tegemist on tõendi hindamisel tehtud vea tulemusel kujunenud järeldusega, mis aga ei ole vastavuses tuvastatud faktiliste asjaoludega. Prokurör esitab Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-10-11sedastatu ja leiab, et käesoleval juhul ei ole kohus kogutud teavet tervikuna analüüsinud ega ka hinnanud nende elulist usutavust, vaid nn kiskunud lihtsalt pikemaajalistest vestlustest välja üksikud laused ning jõudnud nende pinnalt süüdistatava kasuks tõlgendavate kahtlusteni. Kohus ei ole igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle tõendi uurimisel väljatoodud asjaolusid. Käsitledes kogutud teavet lahus vestluses osalenud isikutest ning nende võimest tajuda kuriteosündmust, jättis kohus andmata hinnangu tõendiallikale tervikuna. Selline puudus on aga vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest see tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamata kohtuotsuse. 6 Kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud tuginevalt kaudsetele tõenditele – tõenditele, milles ei sisaldu teavet otseselt tõendamiseseme asjaolude, vaid nn vahepealsete faktide kohta. Kohus märgib korduvalt, et A Pi tuvastatud tegevus ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna see ei kinnita Ürgo Tikerpuu süüd. Tegemist on taaskord eksliku väitega, kuna just A Pi hilisem tegevus oma maja ehitusel AS xxxxxxxx kulul kinnitab eelneva kokkuleppe sõlmimist, kuivõrd ei saa täita kokkulepe, mida pole olemas. Just sel põhjusel omavad tähtsust ka tunnistajate ütlused, kuna nad kinnitasid töö tegemist A Ple, kuid arvete väljastamist AS-le xxxxxxxxx. See kõik aga kinnitabki ekvivalentussuhte olemasolu, ehk et isikud olid ühel meelel, et antud tasu on vastuteeneks sõlmitud lepingu eest. Just Ürgo Tikerpuule süüks arvatavast teost väljas poole jääv isikute käitumine, sh Ürgo Tikerpuu teadmine sellest, kogumis võimaldavad teha tõendamisese asjaolu kohta järeldusi. Kohus tõendite hindamisel jättes nimetatud asjaolud aga tähelepanuta, ja hinnates Ürgo Tikerpuu käitumist üksnes tema enda ja ka teiste isikute üksikute lausete pinnalt, eksis nõude vastu hinnata tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, mistõttu ei ole käesoleval juhul olnud kohtu hindamine ühetaoline ja vastuoludeta. Arvestades, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad, on kohus põhjendamatult jätnud kõrvale nii hilisemad vestlused, tunnistajate ütlused, kui arved, mis väljastati xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nimelt. Antud vestluse ja dokumentide sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. Siit omakorda tuleneb, et hinnates jälitusprotokolli ühekülgselt, seostamata neid mitmete kaudsete ja dokumentaalsete tõenditega, millel on tähtsus kriminaalasja lahendamisel, käsitles kohus tõendeid selektiivselt. Selline tõendite valikuline ja osaline hindamine viitab aga ühekülgsele kohtulikule uurimisele KrMS § 338 p 1 tähenduses ning antud minetus on samuti käsitletav kriminaalmenetluse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samuti juhib apellant tähelepanu, et käesolevas kriminaalasja kohtulikul uurimisel suhtus kohtunik prokuröri ja kriminaalmenetlusse tervikuna selgelt tajutavalt negatiivselt. Kohtumenetluse poole ja riikliku süüdistusfunktsiooni esindajana on prokuröril kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet silmas pidades mõistetavalt õigus esitada ka tõendeid ning taotlusi. Lisaks arvestades, et kohus jättis taotluse rahuldamata jätmisega üle kuulamata tunnistaja, kes on süüdistuses kirjeldatud sündmusi vahetult tajunud, rikkus sellega muuhulgas ka tõendite vahetu uurimise põhimõtet. 3.
3. Apellandi taotlused: Prokurör taotleb A Pi (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) tunnistajana kohtusse kutsumist. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1, 2 ja 3 ning § 340 lg 4 p 3 alusel palub tühistada Pärnu Maakohtu 15.10.2012.a otsus täies ulatuses Ürgo Tikerpuu õigeksmõistmises ja teha uus kohtuotsus, millega tunnistada Ürgo Tikerpuu süüdi

§ 293

lg 2 p 3 ja 4 järgi, ja mõista talle karistuseks ühe aastane vangistus, kuid vastavalt

§-le 73 lg 1 ja 3 mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KAITSJA SEISUKOHT: 7 4. Ürgo Tikerpuu koos A Piga OÜ xxxxxxxxx juhatuse liige, korraldasid koos Vana-Pärnu kaubanduskeskuse ehitamist ja välja rentimist, mida rahastas xxxxxxxxxxxx OÜ on seaduspärane ja selles vaidlust ei ole. Väide, et 13.03.2008.a arutati AS xxxxxxxxxxx projektijuhiga R F võimalust, mille järgi AS xxxxxxxx saab Vana-Pärnu kaubanduskeskuse ehituse ja töövõtulepingu tingimusel, kui A P ja Ürgo Tikerpuu vastutasuna saavad AS xxxxxxxxxx kaudu 10 miljoni krooni väärtuses vara, mille summa lisatakse AS-ga xxxxxxxxxxxx sõlmitavale ehituslepingule on paljasõnaline ega ole millegagi tõendatud. Edasi väidab süüdistaja, et R F, olles sellise kokkuleppega nõus ning valmis sellise vastutuleku OÜ xxxxxxxxxx juhatuse liikmetele tegema, teavitas 14.03.2008.a saavutatud kokkuleppest K Fi, kes selle heaks kiitis ning 10.04.2008.a AS xxxxxxxxxxx juhatuse liikmena ettevõtte huvides tegutsedes allkirjastas kokkulepitut arvestades OÜ xxxxxxxxx ja AS xxxxxxxxxx vahelise töövõtulepingu. OÜ xxxxxxxxxxx nimel allkirjastas lepingu juhatuse liige Ürgo Tikerpuu. Ka selles tegevuses ei ole midagi seadusevastast. See pädevus Ü.Tikerpuul oli. Selles samuti vaidlust ei ole. Vastavalt süüdistusele , pidid OÜ xxxxxxxx juhatuse liikmed A P ja Ürgo Tikerpuu omavahelisest kokkuleppest tulenevalt saama 10 miljonist kroonist mõlemad juhatuse liikmena 5 miljoni väärtuses vara. Ürgo Tikerpuu soovis väidetavalt nimetatud summa eest endale AS xxxxxxxx poolt organiseeritult Tallinnasse korterit. Selle kohta tõendid puuduvad. Kuivõrd Ürgo Tikerpuu poolt töövõtulepingu sõlmimisega ei ületatud pädevuse piire, oli tegemist õiguspärase teoga, kuigi seda tehti süüdistuse sisu kohaselt ainult selle tõttu, et OÜ xxxxxxxxx juhatuse liikmetele lubati selle eest soovitud tasu – 10 miljoni krooni väärtuse vara, tuligi süüdistajal tõendada viimatimärgitud asjaolu, mida ta ei suutnud, ning mida on põhjalikult käsitlenud Pärnu Maakohus ning milledega kaitsja nõustub täielikult. Ainetu on prokuröri etteheide kohtule, et viimane nõudis põhjusliku seoses tuvastamist teo ja tagajärje vahel (kaebuse lk.2) , kuivõrd viimane tuleneb juba normistruktuurist . Käitumine käitumiseks, kuid olulisim, mida apellant ei mõista, tõsikindel ja kahtlusteta tõendatus, et mis ulatuses, millal ja kellele siis Ü.Tikerpuu täpselt pistist lubas ja millega see tõendatud on., süüdistuses ega tervest kohtumenetlusest ei selgu. Kaitsja leiab, et süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 lg 2 p 4 nõuetele. Kaitsja ei nõustu kohtuga lindistuste kuulamisel isikute määratlemisega menetleja poolt. Ekvivalentsussuhte tuvastamine ei ole kaitsja väitel salvestiste pinnalt kindlasti võimalik ja muid tõendeid selles osas ju ei olegi. Asjaolu, et P midagi lubas või sai või saama pidi vms. , ei tee selle eest kuidagi vastutavaks Ürgo Tikerpuud vaid seetõttu, et nad olid mõlemad juhatuse liikmed. Sel juhul tuleb ju kõik ühe äriühingu juhatuse liikmed edaspidi automaatselt süüdi tunnistada vaid seetõttu, et üks juhatuse liige on näiteks toime pannud õigusvaste teo. Ürgo Tikerpuu on tegutsenud kooskõlas seadusega ega ole pistist võtnud ega saanud, seega ka mitte toime pannud

§ 293

lg 2 p 3 ja 4 järgi talle süüks arvatavat kuritegu ja Pärnu Maakohtuv otsus on igati seaduslik ja põhjendatud. Palub prokuröri apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 15.10.2012.a. kohtuotsus muutmata. Kaitsjale välja mõista kaitsetasu ringkonnakohtus menetluses tehtud toimingute eest. 8 KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni ja sellele esitatud vastuväidete sisuga, leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt, pole järgitud KrMS § 61 lg 2 esitatud tõendite kogumis hindamise nõuet, mis on viinud faktilistele asjaoludele mittevastavate järeldusteni. Samuti on maakohus

§ 293ettenähtud koosseisutunnuste sisustamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

Nimetatud vead on kaasa toonud ebaseadusliku otsuse tegemise. Kolleegium põhjendab järeldust alljärgnevalt.

§ 293kuriteokoosseisu subjektiks saab olla ka ametiisik § 288 lg 2 mõttes.

Antud juhul on maakohus jõudnud põhistatult järeldusele, et süüdistuses etteheidetavate tegude toimepanemise ajal oli Ü.Tikerpuu ametiisikuks ja selles osas ei ole otsust vaidlustatud, mistõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks koosseisu subjekti osas põhistust korrata. Vaidlus puudub ka selles, et 10.04.2008.a sõlmiti OÜ xxxxxxxx, juhatuse liikme Ü.Tikerpuu ja AS-i xxxxxxxxxxxx vahel Vana-Pärnu kaubanduskeskuse ehituse ja projekteerimise töövõtuleping, kus objekti maksumuseks oli käibemaksuta 173 miljonit krooni, mis oli esitatud hinnapakkumistest kalleim.

§ 293

koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad pistise lubamisega nõustumises või pistise vastuvõtmises. Süüdistuse kohaselt tegutses Ü.Tikerpuu ülaltoodud töövõtulepingu sõlmimisel oma õiguspädevuse piires, kuid sõlmis lepingu AS-ga xxxxxxxxxxx vaid seetõttu, et OÜ xxxxxxxxxx juhatuse liikmetele, siis Ü.Tikerpuule ja A.Pile, lubati kokkuleppeliselt aktsiaseltsi esindajate poolt selle eest tasu kokku 10 miljonit krooni. Ehk siis süüdistus on esitatud selles, et ta ametiisikuna nõustus suures ulatuses vara vastuvõtmisega vastutasuks selle eest, et tema koos A Piga oma ametiseisundit kasutades paneb toime seadusega lubatud teo. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-118-06, kus on sedastatud, et süüteokoosseisu realiseerimiseks ei ole vajalik konkreetne kokkulepe pistisevõtja ja andja vahel, vaid piisab ka abstraktsest suhtest pistise saamise ja ametiisiku poolt toimepandava teo ja tegevusetuse vahel, s.t. sellisest seosest pistiseandja ja võtja vahel, mille puhul andja saab või on saanud vastuteenusena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo (nn. ekvivalentsussuhe). Põhjuslik seos nimetatud tegude ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik. Ametiisiku tegu peab kujutama endast vastutasu eest tehtut või tehtavat. Maakohus on otsuses( lk 4) leidnud, et OÜ xxxxxxxxxx poolt kalleima hinnapakkumise valimine ei tõenda, et sellega oleks saavutatud kokkulepe nn vastuteenuse osas. Kolleegium nõustub selles osas prokuröri apellatsioonis täheldatuga, et süüdistuses ei heideta Ü.Tikerpuule ette kõige kallima pakkujaga lepingu sõlmimist kuna süüdistuse kohaselt ei olnud lepingu sõlmine iseenesest ebaseaduslik tegu, mis nähtub ka sellest, et süüdistus oli esitatud pistise koosseisu järgi, mitte altkäemaksu alusel. Pistise puhul ei ole vajalik tuvastada ebaseaduslikku tegu, seetõttu pole maakohtu sellekohane põhistus ega järeldus kuriteokoosseisu välistav. 9 Ringkonnakohtul on apellatsioonimenetluse olemusest õigus hinnata tõendeid teisiti ja jõuda faktiliste asjaolude tuvastamisel esimese astme kohtust erinevale seisukohale, kuid tõendite radikaalseks ümberhindamiseks peavad olema eriti kaalukad põhjused. Analoogset seisukohta on korduvalt ka sedastanud Riigikohus oma lahendites/ nt 3-1-1-10712/ Apellatsioonis on prokurör leidnud, et tõendite hindamine on olnud ühekülgne ja puudulik ning valikuline, tõendid on jäetud kogumis hindamata, mis on viinud ebaõigete järeldusteni ja kaasa toonud ebaseadusliku otsuse. Apellant ei ole taotletud tõendi kogumi osas muudatuste tegemist. Seega ei ole kolleegiumil vajadust anda igale tõendile selle seaduslikkuse ja usaldusväärsuse aspektist eraldi hinnangut vaid kolleegiumil on alus oma järeldustes tugineda maakohtuga samadele tõenditele. Maakohus on leidnud, et kriminaalasja materjalide põhjal on oluliseks tõendiks jälitustoimingu protokoll( 2kd. t.lk 1-216). Vastavalt kriminaalasja materjalidele ei ole maakohtus jälitustoiminguga tõendite kogumise seaduslikkust kahtluse alla seatud. Kohus on kontrollinud jälitustoiminguks antud lubade seaduslikkust ning jälitustoiminguga tõendite kogumise vastavust lubadele ja on jõudnud järeldusele, et käesolevas asjas jälitustoiminguga saadud teave on tõend. Eelnimetatud järeldust pole apellatsioonis vaidlustatud, seega puudub ringkonnakohtul alus maakohtu seisukohta kahtluse alla seada ja puudub ka vajadus uuesti jälitustoimingutega saadud tõendite lubatavusele hinnangut anda. Siinjuures osutab ringkonnakohus, et maakohus on andnud hinnangu ka istungil kaitsja poolt tõstatud kahtlusele sellest, kas jälitustoimingute käigus pealtkuulatud isikud ja jälitusprotokollis märgitud isikud on samad. Maakohus on tõdenud, et isikud on samad ning esitas ka sellesisulise põhjenduse. Kaitsja on oma selgitustes ringkonnakohtule uuesti märkinud, et ta pole nimetatud järeldusega nõus. Kolleegium leiab, et maakohtu vastavasisulise järeldusega mittenõustumisel oli kaitsjal seadusest tulenev õigus esitada apellatsioon, mis oleks andnud talle võimaluse maakohtu järeldust vaidlustada ja taotleda esimese astme kohtu otsuse põhiosast eeltoodud asjaolu väljajätmist. Kaitsja seda ei teinud, seega on seisukohtades uuesti nimetatud kahtluse tõstatamine asjakohatu ega anna ringkonnakohtule alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Pistise lubamisega nõustumise sisustamisel on süüdistuses esitatud asjaolu, et 13.03.2008 aastal A.Pi ja Ü.Tikerpuu kui

§ 288

lg 2 ettenähtud ametiisikute ja AS xxxxxxx projektijuhi R Fi vahel arutati võimalust, mille järgi AS xxxxxx saab Vana-Pärnu kaubanduskeskuse ehituse ja töövõtulepingu sõlmimiseks tingimusel, et ametiisikud, sh. süüdistatav Ü.Tikerpuu saab endale xxxxxxxx kaudu 10 miljoni krooni väärtuses vara nii, et nimetatud summa lisatakse sõlmitavale lepingule. R.F, olles nõus ettepanekuga, teavitas K.Fit, kes kiitis kokkuleppe heaks. 10.04.2008 aastal, OÜ xxxxxxxxxxx ja AS xxxxxxxxx vahel ka leping sõlmiti. Kohus on tõendina käsitanud jälitustoimingu protokolli, milles on kajastatud isikute omavahelised vestlused/ 3 kd. t.lk. 1-216/, millised kolleegium peab vajalikuks osaliselt uuesti esitada. Nimelt 14.03.2008 kell helistab R.F K.File ja teatab, et eile nad lõpuks jõudsid selleni, et tehakse 163 000 000 leping. Edasi ütleb: …aga siis härrased tahavad niimoodi, et sellele pluss 10 000 000 ja, siis nad tahavad omale, kes tahab ehitustöid, kes tahab võib-olla korterit Tallinnas, et, ühesõnaga, 10 milli oleks sellist raha, mis nad siis nagu kandiksid sellest fondi rahast endale välja... /…/ 10 R. F:…. Ja nüüd, tähendab, üks härrasmees, see minu parem sõber, eks ju, tema tahab nagu saada Varblas nagu ehitustöid. Noh, see võib-olla on tsirka 2 või 3 000 000, eks ju, aga just, et-e selle 130, 163-le läheb see 10 000 000, liidetakse nagu otsa lepinguliseks, lepingulise see summa jääb siis 173 000

1. /…/ R. F: Et me oleme seda arvutanud eile nagu päev läbi veel, eks ju, Tallinnas seal vaatasime neid kõike neid ridu läbi ja võrdlesime nii ja naa ja, ja lõppkokkuvõttes on seda asja ka vaja ära teha ja sealt me kindlasti alla ei lähe. Ja siis tuli nende poolne pakkumine see, et paneme pluss 10 miljonit ja, ja siis et-e kes tahab nagu, ee, Varblas oma ehitustöödele juurde saada või mingisuguseid oma m-mehhanisme, kasutada, mis seal nagu platsi peal siis nagu töötaks nagu mullatöödeks ...... mullatööde ajal. /…/ R. F: ... nagu nende enda asi, just sellepärast nad nagu nüüd meiega tahakski nagu teha, eks ju, et see jutt võib-olla kuskilt maalt ei imbuks välja või mida iganes, eks ju. /…/ R. F: Aga... meie jaoks... ei ole ju see, aga meie jaoks ei ole ju minu meelest ju, K, ju väga paha variant üldse. K.F: Ei, ei, kindlalt ei ole paha variant … /…/ R.F: See, et mis seal Varblas nagu tegema peab hakkama, ütlesin, mina ütlesin niimoodi, et, noh, tegelikult ega, ee, kui ikka sellist, sellist laadi tööd või asjad või mida iganes hakkavad käima, eks ju, siis me, siis me saame loomulikult nendest asjadest rääkida. Ja siis nad nagu palusidki, et, noh, et ma sinule nagu selle infi edasi annaks, eks ju, ja siis te juba saate omavahel nagu rääkida, helistad Ürgole või mida iganes siis, tead. K. F: A, okei, et põhimõtteliselt ütlen, et mina tean, et sina eile nendega kohtusid, et... R. F: Jaa, jaa... /…/ R. F: Jah, et selline ettepanek on nende poolt tulnud. /…/ R. F: ... noh, meie jaoks on ju küllaltki hea variant, eks ju, kusjuures, noh, siin ma nagu ütlesin selle peale ka, et võib-olla meil seal Iiul või mis see on, eks ju, võib-olla seal on isegi mõni korter olemas veel, eks ju. K. F: Hiiul vä? On küll, jah. R.F: ... et, noh, et üks härrasmees otsibki endale nagu Tallinnasse nagu, ka nagu sellist pesa, eks. Samal päeval helistab R.F K.File ja teatab, et A helistas ja ütles, et AS xxxxxxxxx on valitud ehitustööde tegijaks/ 3 kd. tlk. 13/. /…/ 14.03.2008 kell 11:30 R.F: Noh, A helistas mulle, ütles niimoodi, et-e kas nad saadavad täna või saadavad esmaspäeval, saadavad kirjad laiali, et, ühesõnaga, et, noh, et-e xxxxxxx... K. F: Jajah. R. F: ... Ehitaja on selle... K. F: Jah. R. F: ... nagu võitnud... /…/ R. F: ... seda, noh, nii palju, sellest ma järeldasin, ju siis said, said, said asjad korda. K. F: Ei, no, praegu on, jah, korras, eks et. /…/ K. F: Vaata, nende Vana-Pärnu vanadega, et, noh, et põhimõtteliselt, ütleme, see kaup on nagu tehtud või number on nagu kokku lepitud, eks ju, et, noh, selles mõttes... 11 Maakohus leidis, et ülaltoodud teabe alusel eeltingimuse (lisatasu 10 miljonit krooni) seadmine tõendatud ei ole. K Fi poolt on küll nimetatud, et ta teeb pakkumise summas 163 miljonit ning sellele soovitakse 10 miljoni lisamist, kuid see ei kinnita seda, et nimetatud summa lisamata jätmise korral jääks xxxxxxxx soovitud lepingust ilma. Asja kohtuliku uurimisega ei selgunud kas, millal, kus ja millisel viisil eeltoodud kokkulepe sõlmiti, kuivõrd 14.03.2008 a. telefonikõnest taolise kokkuleppe järeldamine on oletuslik ning ei tõenda üheselt sellise kokkuleppe sõlmimist. Kohtukolleegium sellise põhjenduse ja järeldustega nõustuda ei saa ja leiab, et ülaltoodud R.Fi ja K.Fi vestlusest on tuvastatav, et
3. 2008 aastal oli R.Fil kokkusaamine A.Pi ja Ü.Tikerpuuga, kes korraldasid läbi OÜ xxxxxxxxx, olles juhatuse liikmed, kaubanduskeskuse ehitamist ja renti. Tuvastatav on ka, et kokkusaamisel jõuti kokkuleppele, et AS Oma Ehitus saab ehituslepingu 163 miljoni krooniga tingimusel, kui sellel summale lisatakse veel 10 miljonit krooni, mille aga saavad A.P ja Ü.Tikerpuu erinevate teenuste ja varana isiklikult endale. Kolleegium leiab, et sellise kokkuleppe saavutamist ei saa ülalnimetatud tõendite hindamisel kuidagi lugeda oletuslikuks nagu on märkinud maakohus ja kohtu järeldus sellest, et pole tõendatud kas, millal, kus ja millisel viisil kokkulepe sõlmiti on ülalnimetatud tõendist saadava teabega vastuolus. Samuti kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et maakohtu poolt nõutaval viisil kokkuleppe sõlmimise tõendamise vajadus koosseisu realiseerimise tuvastamiseks, on vastuolus maakohtu enda poolt tõdetuga, et süüteokoosseisu realiseerimiseks ei ole vajalik konkreetne kokkulepe pistisevõtja ja andja vahel, vaid piisab ka abstraktsest suhtest pistiseandja ja võtja vahel, mille puhul andja saab või on saanud vastuteenusena üleantud eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo. Seega kohus üheltpoolt märkides, et konkreetne kokkulepe pole vajalik, kuid teiselt poolt nõudes selle tõendamist selliselt, et nähtuks kas, millal, kus ja mil viisil kokkulepe sõlmiti, on oma järeldustes vastuoluline ja kohaldanud ebaõigesti ka materiaalõigust. Samuti kolleegium leiab, et vastupidiselt kohtu järeldustega on jälitustoimingu protokollis sisalduvast s.h. otsuses kajastatud vestlustest, piisava üksikasjalikkusega tuvastatav ka millise teo lubavad toime panna ametiisikud, milline on see rahasumma mille eest nad teo toime panevad, millised on need teenused, mis sellise rahasumma eest tuleb nendele osutada ja kuidas seda võimalik teha on. Samuti asjaolu, et ülaltoodu oli mõlemale osapoolele selge ja arusaadav ning ka mõlema poolt aktsepteeritud. Kolleegium leiab, et juba sellise kokkuleppe saavutamisega on pistise lubamisega nõustumine realiseeritud ning pistise võtmine lõpule viidud ja pistise võtmise koosseisu lõpuleviimise seisukohalt pole tähtsust, kas ametiisik pistise vastutasuna ka paneb reaalselt toime seadusega lubatud teo või jättis selle teo toimepanemata. Piisab, kui ametiisikul on pistise andjal on ühine kujutlus, et pistis on vastuteene ametialase teo eest. Antud juhul on tõendamist leidnud, et 13.03.20008 aastal suulisele kokkuleppele järgnes tõepoolest ka 10.04.2008 lubatud lepingu sõlmimine. Seega Ü.Tikerpuu ametiisikuna, tegutsedes õiguspädevuse piires pani ka toime pistiselubaja huvides kokkulepitud teo. Kohus on leidnud, et tõendamata on kokkulepe, et 10 miljonist kroonist pidi Ü.Tikerpuu saama 5 miljonit ja et ta pidi saama vastuteenena korteri Tallinnas. Seejuures on kohus andnud hinnangu jälitustoimingu protokollis kajastatule sellest, et 08.04.2008 a. toimunud R Fi ja K Fi vahelises vestluses väidab R F K File, et „ta ei saanud tol korral Aile öelda ei, sest siis ei oleks olnud kindel, et nad oleks seda üleüldse teha saanud“ (III kd. t.l. 30). Kohus leidis, et antud väitest võib järeldada seda, et kui AS Oma Ehitaja 12 esindajatele oli küll kasulik nõustuda Ai, s.o. A Pi poolt seatud tingimustega, kuid ei tõenda seda, et sellega saavutati kokkulepe 5 miljoni krooni suuruse vara eraldamises Ürgo Tikerpuule. Kolleegium jagab prokuröri seisukohta, et nimetatud tõendi alusel on maakohus juba ise märkinud, et pistiseandja tegutses enda huvides ning sõlmitava lepingu näol oli tegemist talle kasuliku teoga. Samuti on tuvastatav, et vestluses viidatakse 13.03.2008 aastal saavutatud kokkuleppele, millel kolleegium on juba eelpool peatunud ja kus üheks osapooleks oli Ü.Tikerpuu koos A.Piga. Seega kolleegium leiab, et vastupidiselt maakohtuga annab ka nimetatud vestlus kinnitust sellest, et ametiisikute poolt oli seatud neile vara ja teenuse andmises kokkuleppe saavutamine tingimuseks pistise andjale kasuliku teo tegemiseks, lepingu sõlmimiseks, mis omakorda kinnitab Ü.Tikerpuule esitatud süüdistuse paikapidavust. Kolleegium peab vajalikuks esitada protokollist veel järgmiste kõnede sisu: /…/ 09.04.2008 kell 19:37 R.Fi ja Ü.Tikerpuu vestlus: R.F: Ainult, et tegelikult, Ürgo, mis mind nagu huvitab, eks ju, ütle nüüd, em, et-e ma tean, et te pidite oma ettepanekutega nende asjades minema, vaata, mis see muu asi seal juures on, eks ju. Ü. Tikerpuu: Jah. R. F: Et kuidas, kuidas see asi nüüd läks? A mulle nagu korra helistas, eks ju, aga, aga et, no, ma ei saanudki nagu hästi aru, eks ju, et kas, kas seal ka mingisugused, noh, kas te mingi ettepanekuga läksite välja vä, et, vot, noh, see nagu huvitab nagu mind nagu kõige rohkem praegusel hetkel, et, vat, vat, meil on nagu mingid kokkulepped, on ju, nagu sa tead, et minul nagu meeldiks sellistes kokkulepetes nagu kinni pidada, eks ju. /…/ Ü. Tikerpuu: Tegelikult täna lähebki see töö meil nagu selles mõttes seesama 170, 163 + 10, sada seitsekümmend ...... läheb ta nagu sisse, eks ole... R.F: Jah. Ü. Tikerpuu ... ja-a hakkame nagu selles mõttes akteerima protsentuaalselt nagu seda meie seda kümmet ka... R. F: Mh-mh. /…/ Ü. Tikerpuu: Aga kõige lihtsamat teed pidi me tegelikult ka läksime ja, ja mis puudutab Ai osas, mis on, ütleme, seal on ju kaks osa, 5 ja 5, eks ole, tekib. R. F: Jah. /…/ R. F: ... ja sina saadki oma asja kätte ja meilt liigub see täielikult ametlikult, eks ju... /…./ Ü. Tikerpuu: ... et, et sa räägid sellest mahust nagu. R. F: No, just, just, ma arvan, et, no, noh, see on mingisugune, kummagil on see viis, eks ju. Ü.Tikerpuu: Jah, jah. 27.05.2008 kell 08:39 Ü.Tikerpuu ja A.Pi vestlus: Ü.Tikerpuu: Ma ise mõtlesin ka, et, et ma vist ilmselt ikkagi, mul ei ole varianti, et asi läheb nii …, et ma pean... selle Kga ikka rääkima, et, et kuradi, võtta mingisugune kuradi korter, mis......... seal on, et... Praegu on nagu ühtepidi on nagu see ka, et vaata, need korterid on nagu, need on nagu... ve... täna on hinnad nagu nii madalad ja maas, on ju. A. P: Mhmh. Ü.Tikerpuu: Ja, ja, ja lihtsalt kokkuleppe tegema ära, et …, siis andku mingi korter, see korter tuleb kohe maha müüa, …, saab kõige lihtsamalt niimoodi raha. 13 A. P: Nojah, see on, see on üks variant, muidugi, jah. Ü.Tikerpuu: Noh, ma ütlen, et see on nagu üks, üks nendest paljudest variantidest, aga üks, see on... A.P: Noh. Ü. Tikerpuu: ... tundub nagu minu puhul ikkagi reaalsem olevat, sest mul ei ole ju mingit ehitustegevust pakkuda, kurat. A.P: Jaa-jah, selle... no... selle saab ju maha müüa, on ju, ja, ja ongi kõik....... noh........ Ü.Tikerpuu: Noh, no ma räägingi, et korter, see oleks mul sedapidi oleks mõte, et ma peaks kohe....... kokku leppima, kes....... Tallinnas kortereid osta, ....... kohe ju müüks maha. Maakohus on, andes hinnangu eelkõige eelpooltoodud teabele, märkinud, et üksnes huvi korteri vastu ei tõenda seda, et see tähendaks soovi saada pistist. Ürgo Tikerpuu väljaöeldust ei ole võimalik aru saada, millisest korterist räägitakse. Telefonivestlused, millised toimusid eelnimetatud isikute vahel on ebamäärased ning mitmeti tõlgendatavad. Kohtu hinnangul ei kinnita nende sisu üheselt süüdistatava süüd, s.o. tema nõustumist ametiisikuna vara vastuvõtmises 5 miljoni krooni väärtuses. Kohtukolleegium ei nõustu ülalnimetatud kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ega järeldusega. Prokurör on asjakohaselt apellatsioonis märkinud, et Ürgo Tikerpuule oli esitatud süüdistus grupis koos A Piga kuriteo toimepanemises, st nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et kumbki neist valitses tegu ning süüteokoosseisu realiseerimine sõltus mõlemast toimepanijast. Eelpool esitatud jälitusprotokollis kajastatu annab aluse tuvastada, et mõlemad, nii A.P kui Ü.Tikerpuu näitasid üles valmisolekut AS-ga xxxxxxxxx leping sõlmida ja mõlema ametiisiku poolt oli väljendatud ka oma soov vastuteenuse osas. Mõlemad hoidsid sündmuse kulgemist oma kontrolli all ning mõlema teopanus oli kausaalne süüteo toimepanemise suhtes. Nii A Pi kui Ürgo Tikerpuu osalus süüteos täiendas teiste tegevust selliselt, et tulemuseks oli ühtne tervik – lubatud vastutasu eest lepingu sõlmimine. See tegu pandi toime teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu, mille tulemusena võrdväärsed partnerid pidi saama vastutasuks 10 miljonit krooni.

§ 293

koosseisu tõendatuse seisukohalt ei oma tähtsust kui palju ja kas tegelikult üks pistise võtmise kaastäideviija kokkulepitud hüvesid reaalselt sai. Sellest lähtuvalt ei oma tähtsust asjaolu, et Ürgo Tikerpuu ei saanud nn oma osa kätte, millele tuginedes kohus leidis, et isiku süü on tõendamata. Küll aga kinnitavad jälitustoimingu protokollis kajastatud vestluste sisu, et Ürgo Tikerpuu osaks oli 5 miljonit krooni, mida soovis ta kätte saada kas korteri või majakarbi ehituse näol. Kohtuotsuse lk 7-8 on kohus esitanud vahetult kohtuistungil uuritud kirjalikud tõendid ja kolleegium ei leia, et äratoodud kirjalike tõendite sisu oleks pidanud pikemalt otsuses avama. Samas jagab kolleegium täielikult apellandi seisukohta, et nimetatud kirjalikud tõendid on jätnud kohus kõrvutamata ja analüüsimata kogumis juba jälitustoimingu protokollis kajastatud teabega ning on jätnud tähelepanuta kaastäideviijate osaluse ja rolli lepingute sõlmimisel. Kohus on andnud hinnangu teistest tõenditest eraldi igale dokumendile, kuid on jätnud need teiste tõenditega kõrvutama, kogumis hindamata, ehk on eiranud KrMS § 61 lg 2 nõuet, mille tulemusena on jõudnud ekslikule järeldusele ekvivalentssuhte puudumise kohta. Kolleegium tunnistab nimetatud rikkumise KrMS § 339 lg 2 järgi oluliseks, mis annab aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et tegemist on tõendite hindamisel tehtud vea tulemusel kujunenud järeldusega, mis aga ei ole vastavuses tuvastatud faktiliste asjaoludega. Antud juhul on oluline pealtkuulatud ja salvestatud vestluste omavaheline kontekst ning see, 14 mis enne, samal ajal ja ka pärast pealtkuulamist objektiivselt toimus, kuna see võimaldab mõista isikute kuritegelikku käitumist. Kogu asjaajamine tervikuna näitab isikute vahelist suhet „teene teene vastu“, mille kaudu ongi leidnud tuvastamist isikute vaheline kokkulepe. Vaadeldes situatsiooni tervikuna, on tuvastamist leidnud isikute vaheline seos, kus K F ja R F kui pistise andjad said vastuteenusena tulevikus üleantava vara eest ametiisikutelt Ürgo Tikerpuult ja A Pilt neile kasuliku teo (quid pro quo ehk ekvivalentsussuhe). Seega kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt on sedastav isikute vahel vastava kokkuleppe olemasolu – hüve eest lepingu sõlmimine. Kolleegium leiab, et ekslik on ka kohtu järeldus, et A.Pi tegevus, ei oma tähtsust Ü.Tikerpuu süü tuvastamisel. Kolleegium leiab, et A Pi hilisem tegevus oma maja ehitusel AS xxxxxxxxxxxx kulul kinnitab eelneva kokkuleppe sõlmimist, mis on ette heidetud Ü.Tikerpuule. Just sel põhjusel omavad tähtsust ka tunnistajate ütlused, kuna nad kinnitasid töö tegemist A Ple, kuid arvete väljastamist AS-le xxxxxxxxxxx. See kõik aga kinnitabki ekvivalentussuhte olemasolu, ehk et isikud olid ühel meelel, et antud tasu on vastuteeneks sõlmitud lepingu eest. Kolleegium jällegi jagab prokuröri seisukohta, et Ürgo Tikerpuule süüks arvatavast teost väljas poole jääv isikute käitumine, milledest oli Ürgo Tikerpuu teadlik, kogumis võimaldavad teha tõendamisese asjaolu kohta järeldusi. Kohus tõendite hindamisel jättes nimetatud asjaolud aga tähelepanuta, ja hinnates Ürgo Tikerpuu käitumist üksnes tema enda ja ka teiste isikute üksikute lausete pinnalt, eksis nõude vastu hinnata tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, millise kolleegium tunnistab KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks, mis annab aluse maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 293

lg 2 p 4 ettenähtud suure ulatuse määratlemisel, sõltumata kuriteokoosseisust, tuleb lähtuda

RakS § 8 p-s 2 toodud määratlusest suure kahju kohta. Nimetatud sättest tulenevalt, suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus, viidates, et suurele ulatusele tuleb kuriteo kvalifitseeriva tunnusena anda sisu

RakS § 8 p-st 2 tulenevalt (RKKKo 3-1-1-46-08, p 25). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusele nr 254 oli

1. aastal palga alammääraks 4350 krooni kuus, käesoleval ajal on see Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusest nr 6 tulenevalt 320 eurot kuus. Seega,
2. aastal oli kuritegude puhul suure ulatusega tegemist näiteks juhul, kui pistist võeti summas enam kui 435 000 krooni. Kuivõrd käesolevas kohtuasjas on tuvastamist leidnud, et kokku oli pistise summa 10 miljonit krooni, eraldi isikutele 5 miljonit krooni, ületavad need mõlemad seadusandja poolt ettenähtud suure ulatuse määra. Kohtukolleegium leiab, et tõendite kogumi alusel on tuvastatav, et Ü.Tikerpuu grupis koos A.Piga OÜ xxxxxxxx juhatuse liikmena ja

§ 288

mõistes ametiisikuna, nõustus sõlmima AS-ga xxxxxxxx lepingu tingimusel, et saab selle eest koos A.Piga vara ja teenuseid kokku 10 miljonit krooni eest, millest Ü.Tikerpuule kuulub 5 miljonit krooni. AS xxxxxxxxxxx juhatuse liige R.F koos K.Figa olid nõus sellise kokkuleppega ja valmis nimetatud summ aulatuses vara ja teenust osutama. Majandustegevuse käigus selline töövõtuleping ka sõlmiti ja allkirjas selle OÜ xxxxxxxxx poolt Ü.Tikerpuu. Seega on tuvastatav seos, kus vara üleandmist lubanud isikud said vastuteenena neile kasuliku teo. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab

§ 293tahtlust.

Koosseis on täidetud kui isik paneb koosseisulise teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Antud juhul kolleegium leiab, et Ü.Tikerpuu ametiisikuna tegutses teo toimepanemisel eesmärgipäraselt, ta tahtis tegu toime panna. Ta seadis oma eesmärgiks lepingu sõlmisega 15 saada endale 5 miljoni krooni ulatuses vara. Leping sõlmitigi seetõttu, et saavutati kokkulepe kokku 10 miljoni krooni eest vara ja teenuseid saada. Kolleegium leiab, et Ü.Tikerpuu tegutses kavatsetusega. Kohtukolleegium ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ü.Tikerpuu on süüvõimeline täisealine isik, süüd välistavaid asjaolusid kolleegium ei tuvastanud. Karistuse mõistmise osas on prokurör taotlenud mõista Ü.Tikerpuule karistuseks ühe aastane vangistus, kuid vastavalt

§-le 73 lg 1 ja 3 mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui ta ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kolleegium leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on kooskõlas

§ 56

ettenähtuga.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lgst 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

§ 293lg 2 sanktsioon näeb ette kuni viieaastase vangistuse.

Seega on sanktsioonis ettenähtud ainukeseks karistusliigiks vangistus. Prokuröri poolt taotletud 1 aastane vangistus jääb alla keskmist määra. Karistust kergendavaid ega kooseisuväliseid karistust raskendavaid asjaolusid kolleegium ei tuvastanud. Koosseisulisi raskendavaid asjaolusid on kaks. Tegemist ei teise astme kuriteoga. Kuriteo toimepanemise tehioludes mingeid õigustavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Isiku osas kohus arvestab, et Ü.Tikerpuu on varem kriminaalkorras karistamata isikuks. Kolleegium leiab, et süüdlast tuleb karistada 1 aastase vangistusega ja arvestades apellatsiooni piire kuulub kohaldamisele

§ 73lg 1,3 ja katseaja pikkuseks tuleb määrata 3 aastat.

6. Menetluskuludena tuleb

§ 180lg 1 alusel Ü.Tikerpuult välja mõista Kr

MS § 179 lg 1 p 2 ettenähtud sunniraha summas 480,00 eurot.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1,2,3, § 339 lg 2, § 340 lg 4 p 2 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
2. oktoobri 2012 aasta otsuse Ü.Tikerpuu õigeksmõistmise osas ja teeb prokuröri apellatsiooni alusel uue, süüdimõistva otsuse. Prokuröri apellatsiooni rahuldab. Ivi Kesküla Meelika Aava Malle Preimer 16