3-12-696/9

3-12-696 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-696 Haldusasi A.T´e kaebus Viru Vangla toimingu (kartseris viibimise ajal pikaajalisele kokkusaamisele lubamata jätmine) õigusvastaseks tunnistamiseks ja Vangistuseaduse § 25 lg 3 Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja A.T vastustaja Viru Vangla, esindaja Kadi Alaküla Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta A.T´e kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
4. 14.02.2012 ei allunud kaebaja vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. 1.1 16.02.2012 taotles kaebaja pikaajalise kokkusaamise võimaldamist abikaasaga. Kaebaja taotlus rahuldati ning määrati kokkusaamise ajaks 20.03.2012-21.03.
5. 1 3-12-696 1.2 06.03.2012 käskkirjaga nr. 6-3/329-D määrati kaebajale vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest distsiplinaarkaristuseks 20-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine. 07.03.2012 pöörati määratud karistus täitmisele. 1.3 07.03.2012 pöördus kaebaja vastustaja poole vaidega käskkirja nr. 6-3/329-D kehtetuks tunnistamiseks ning taotles määratud pikaajalise kokkusaamise ajaks distsiplinaarkaristuse peatamist. 13.03.2012 täiendas kaebaja esitatud vaide. 1.4 12.03.2012 haldusaktiga nr. 6-12/96-1 jättis distsiplinaarkaristuse täitmise peatamiseks rahuldamata. vastustaja kaebaja taotluse 1.5 05.04.2012 vaideotsusega nr. 6-12/96-3 tunnistas vastustaja käskkirja nr. 6-3/329-D kehtetuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebaja leiab, et Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 25 lg-s 3 sätestatud piirang on vastuolus Põhiseadusega, vangistuse täideviimise eesmärkidega ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. VangS § 23 lg 1 ja 2 tulenevalt peab vangla soodustama kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, mis kartserisse paigutamise ajal jäetakse täitmata ning seetõttu riivatakse intensiivselt kinnipeetava perekonnaga suhtlemist. Kaebuse esitaja peab kartserisse paigutamise ajal pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamist topeltkaristuseks ning viitab Euroopa Vanglareeglistiku § 24.1 ja 24.2, mille kohaselt tuleb vangidel maksimaalselt võimaldada oma perekonnaga suhtlemist. Kaebaja kinnitusel nüüdisaegses ühiskonnas ei ole kohased perega suhtlemise piirangud. Sellest tulenevalt taotleb ta Viru Vangla toimingu 20.03.2012 kartseris viibimise ajal pikaajalisele kokkusaamisele lubamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks ning VangS § 25 lg 3 Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.
7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja, et kartseris viibimise ajal pikaajalise kokkusaamise piirang tuleneb VangS § 25 lg-st
8. Samuti VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus kohe täitmisele ning varem määratud pikaajalise kokkusaamise aeg sattus distsiplinaarkaristuse ajale juhuslikult. 3.1 Vastustaja väidab, et vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust lükata määratud distsiplinaarkaristust edasi seniks, kuni kinnipeetav käib varem määratud kokkusaamisel. Vastustaja kinnitusel, ei saanud ta ette näha, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr. 6-3/329-D tunnistatakse hiljem kehtetuks ning rõhutab, et pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamise ajal oli käskkiri kehtiv. 3.2 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kartseris viibimise ajal pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine on teine karistus ning peab seda juhuslikuks kokkusattumuseks. Kinnipeetava viibimine vanglas tähendab vangistuse ajaks kogu elukorralduse allutamist ning seetõttu piirab see väga mitmete õiguste kasutamist, sealhulgas ka perekonnaelu puutumatust. Vastustaja leiab, et pikkajalise kokkusaamise võimaldamisega (04.01.2011; 15.03.2011; 28.05.2011; 09.07.2011; 01.10.2011; 03.12.2011; 12.01.2012; 03.04.2012, 05.05.2012) soodustas ta igati peresidemete säilitamist. 2 3-12-696 3.3 Vastustaja on seisukohal, et VangS § 25 lg-s 3 sätestatud pikaajalise kokkusaamise piirang ei riku kartseris viibiva kinnipeetava põhiõigusi. Kinnipeetaval on võimalus peale kartserist vabanemist uuesti taotleda pikaajalise kokkusaamise võimaldamist. 3.4 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kaebajal jäi abikaasaga pikaalaline kokkusaamine ära, kuna enne kokkusaamist pöörati täitmisele distsiplinaarkaristus ning paigutati kaebaja kambrisse.
10. Pikaajalise kokkusaamise eesmärk tuleneb VangS §-st 23 ning tähendab kinnipeetava vanglavälist suhtlemise soodustamist. VangS § 25 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavatele pikaajalisi kokkusaamisi muuhulgas perekonnaliikmetega. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) § 45 sätestab pikaajalise kokkusaamise korra. Käesoleva sätte kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul.
11. Kaebaja leiab, et kartseris viibimise ajal pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine riivab tema Põhiseadusest (edaspidi PS) tulenevaid õigusi ning väidetavalt VangS § 25 lg 3 on vastuolus Põhiseadusega. 6.1 PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕKonv) artikli
12. pdest 1 ja 2 tulenevalt igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Võimud ei sekku selle õigusse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeolekuks. 6.2 VangS § 25 lg 3 näeb ette pikaajalise kokkusaamise keeldu, juhul, kui kinnipeetav viibib kartseris. Sellest tulenevalt saab vastustaja kartseris viibival kinnipeetaval piirata EIÕKonv artikli 8 p-s 1 ja PS §-s 26 sätestatud õigust. Riigikohtu halduskolleegium otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-45-05 leidis, et riik ei pea tegema õigusvastaseid ja ülemääraseid takistusi pereliikmete kooselule. Samuti Euroopa Inimõiguste Kohus asjas Gradek vs. Poola (08.06.2010) leidis, et ametivõimud peavad toetama kinnipeetud isikut perekonnasidemete säilitamisel. Igasugune perekonnaga suhtlemise piirang peab tulenema nii siseriiklikest seadusest kui ka taotlema vähemalt ühte artikli 8 lg-s 2 nimetatud eesmärki. 6.3 Kohus on seisukohal, et VangS § 25 lg-s 3 sätestatud pikaajalise kokkusaamise keelu rakendamisel peab vastustaja järgima VSKE §-st 45 tulenevat pikaajalise kokkusaamise korda ning lubama kinnipeetavale vähemalt ühte pikaajalist kokkusaamist üks kord poole aasta jooksul. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et alates 04.01.2011 kuni 05.05.2012 võimaldas vastustaja kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi 11 korda, neist käis kaebaja pikaajalistel kokkusaamistel perekonnaliikmetega 8 korda, 2 korda kokkusaamist ei toimunud, sest kaebaja viibis kartseris ja 1 kord külastaja ei tulnud. Vastustaja poolt kohtule esitatud andmetest on näha, et 20.03.2012 planeeritud, kuid mittevõimaldatud pikaajalise kokkusaamise asemel sai kaebaja uuesti võimaluse kohtuda perekonnaliikmetega juba 03.04.2012 ning esitatud võimalus oli tema poolt ära kasutatud. Enne 03.04.2012 toimunud 3 3-12-696 pikaajalist kokkusaamist oli viimast korda kokkusaamine 12.01.
13. Järelikult ei rikkunud vastustaja VSKE §-s 45 ette nähtud kinnipeetavale pikaajalise kokkusaamise korda. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et 20.03.2012 toimunud perekonnaga suhtlemise piirang seoses pikaajalise kokkusaamise keeluga kehtestati vastavalt VangS § 25 lg-le 3 õiguspäraselt ning kaebaja EIÕKonv artikli 8 p-st 1 ja PS §-st 26 tulenevat õigust piirati VSKE §-s 45 sätestatud normi ületamata. Lähtudes eelpoolnimetatust, ei pea kohus VangS § 25 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ning vastustaja toimingut seoses kartseris viibimise ajal kaebajale pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisega õigusvastaseks.
14. Kaebaja peab kartseris viibimise ajal pikaajalise kokkusaamise keeldu topeltkaristamiseks. 7.1 Kohus sellega väitega ei nõustu ning leiab, et kui vastustaja järgis VSKE §-s 45 sätestatud pikaajalise kokkusaamise korda ja võimaldas kaebajale 16 kuu jooksul pikaajalisi kokkusaamisi 11 korda ning samuti arvestades seda, et seoses 20.03.2012 ära jäetud kokkusaamisega andis vastustaja kohe võimaluse kohtuda perekonnaga pärast VangS § 25 lgs 3 kirjeldatud asjaolude äralangemist, siis antud korral ei ole võimalik käsitleda kartseris viibimise ajal pikaajalise kokkusaamise keeldu topeltkaristamisena. Võttes arvesse, et vastustaja võimaldas kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi märkimisväärselt rohkem, kui see on ette nähtud VSKE §-s 45, on ilmselge, et vastustaja ei pannud endale eesmärgiks läbi VangS § 25 lg 3 rakendamist karistada või mõjutada kaebajat käituma õiguskuulekalt.
15. Lähtudes eeltoodust jätab kohus A.T´e kaebuse rahuldamata.
16. Menetluskulud. 9.1 Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-ga 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jäi rahuldamata, mistõttu kannab menetluskulud kaebaja. Kohtunik 4