← Eesti

2-13-15869/11

Obsah (5)§ 76§ 619§ 111§ 101§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 27.08.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-15869 Tsiviilasi AS-i Xxxha

§ 76

lg-s 4 määratletakse tõendamiskoormis ning vaidluse korral, kui kumbki pool ei suuda tõendada oma väiteid, lähtutakse sellest, et täitmine on olnud nõuetekohane. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole kannet teostanud, mistõttu puudub hagejal nõue kostja vastu. Pooltevaheline leping on käsundusleping ja hageja tasunõude eelduseks on lepingus kokkulepitud teenuse osutamine. Hageja ei ole tõendanud, et on kostjale teenust osutanud. Kostja on koostööpartneritelt, kes asuvad kande piirkonnas, saanud tagasisidet, et nendeni ei ole reklaamsaadetis jõudnud. Kostja teatas hagejale, et tal on kahtlusi kande teostamise suhtes, soovis tõendeid teenuse osutamise kohta ja keeldus seniks arvet tasumast. Hageja ei ole kande teostamist tõendanud ja teatas 10.01.2013 e-kirjas, et kahjuks on antud kande kohta vormistatud kanderaamatud tänaseks hävitatud, sest kandest on möödas aasta. Arvestades, et tellimus esitati 28.12.2011, hageja pidi kande teostama jaanuaris 2012 ja pooled on kande toimumise üle vaielnud juba 2012 novembris, on hageja kanderaamatud sihilikult hävitanud. See viitab üheselt, et kannet tegelikkuses ei teostatud. Hageja tasunõude eelduseks on lepingus kokkulepitud teenuse osutamine. Siinkohal ei oma 3

(6)tähtsust asjaolu, millest tulenevalt tekkis kostjal kahtlus, et teenust ei osutatud. Teenuse osutamine on asjaolu, mille tõendamiskoormis on teenuse osutajal. Ühtlasi ei vabasta asjaolu, et tüüptingimused nägid ette 95% saadetiste kohalejõudmise, hagejat kohustusest tõendada ülejäänud kande teostamist. Hageja selgitused, miks kostja poolt märgitud 7 adressaadini postitus ei jõudnud, on paljasõnalised ning tõendamata. Isegi kui need oleksid tõesed, ei tõenda see ülejäänud saadetise laialikandmist. Kandesüsteemi puudulikkus ei vabasta hagejat oma nõude tõendamisest. Hageja peab veenduma, et ta suudaks tema poolt osutatava teenuse osutamist tõendada. Hageja märkis, et kande teostamist tõendavad dokumendid hävitatakse 12 kuu möödumisel kande teostamisest. Kanne teostati jaanuaris 2012, kuid kanderaamatud hävitati novembris
  1. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooltevahelisele lepingule tuginedes on hageja esitanud kostja vastu rahalise nõude 237,76 eurot, lisaks viivise 147,65 euro ja alates 13.04.2013 lisanduva viivise nõude määras 0,15% põhinõudelt päevas. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: 25.07.2011 sõlmisid pooled lepingu nr XXX (t.lk 8-9). Kostja tellis hagejalt 28.12.2011 aadressita reklaamsaadetise teenuse kande perioodil 02.
  2. – 04.01.2012 järgmiselt: Kesklinn 5371, Põhja-Tallinn 962, Kristiine 1449 ja Haabersti
  3. Sihtgrupp olid juriidilised isikud. Lepingu lahutamatuks lisaks on hageja teenuste ja toodete tüüptingimused ja hinnakirjad (t.lk 4-7). Hageja esitas kostjale arve nr XXX (t.lk 11-12), mille kostja tasus osaliselt. Pooltevaheline leping vastab käsunduslepingu tunnustele, s.o hageja käsundisaajana pidi osutama kostjale kui käsundiandjale aadressita reklaamsaadetise kande teenust juriidilistele isikutele.

§ 619

kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on hagejalt aadressita reklaamsaadetise kande teenust saanud ja kas hageja tasunõue on põhjendatud või mitte. Hageja tasunõude eeldusena tuleb eelnevalt välja selgitada, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja mida ta tegelikult tegi. Seejärel saab kohus tuvastada, kas hageja on oma lepingujärgseid kohustusi rikkunud ja kas see annab kostjale alust jätta arve tasumata. Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et aadressita reklaamsaadetise teenuse kande raames pidi hageja edastama saadetise kostja poolt nimetatud sihtgrupile (hageja reklaamsaadetiste teenuse tüüptingimused, aadressita reklaamsaadetiste teenuste tingimused punkt 1.1), kelleks antud juhul olid juriidilised isikud. Aadressita reklaamsaadetised edastatakse personaalselt kindlaksmääramata isikute sihtgrupile (punkt 1.2). Nimetatu tuleneb ka postiseaduse § 4 lg 10 p 1, mille kohaselt otsepostisaadetisena edastatakse kirisaadetis, mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata. Seega teenuse eripärast tulenevalt puudub saadetisel adressaadi nimi, need postitatakse postkastidesse ja saadetist ei toimetata kätte allkirja vastu. 4

(6)Praegusel juhul heidab kostja hagejale ette, et järgmiste kande piirkonnas asuvate juriidiliste isikute postkastidesse reklaamsaadetis ei jõudnud: Xxx OÜ (asukoht Xxx), Xxx AS (asukoht Xxx), XxxOÜ (asukoht XXX), XxxOÜ (asukoht XXX), xxx OÜ ja Xxx OÜ (asukoht Xxx), XxxOÜ, XxxXXX OÜ, Xxx OÜ (asukoht XXX). Hageja selgitas 18.12.2012 e-kirjas kostjale ja vastuses kohtule, et Xxx OÜ, Xxx AS ja XxxOÜ postkastidel puuduvad nimesildid; XxxOÜ-l, Xxx OÜ-l, Xxx OÜ-l puudus jaanuaris 2012 juriidilise isiku kleebisega postkast, mistõttu olid nende postkastid ka välistatud reklaammaterjali saamise osas; XxxOÜ postkastil oli kleebis aadressita reklaamist loobumise kohta, mille korral reklaamsaadetisi ei postitata (aadressita reklaamsaadetiste teenuse tingimused punkt 4.2); xxx OÜ ja Xxx OÜ asuvad nö ärimajas, kus puuduvad nimesiltidega postkastid ja postisaadetised anti üle majas olevale valvurile, kes vastutas saadetiste lõpliku kättetoimetamise eest; postitöötaja sõnul pandi XxxOÜ postkasti reklaamsaadetis. Seega on hageja selgitustega tõendatud asjaolu, et nimetatud aadressidele kostja poolt tellitud reklaamsaadetise ei jõudnud hageja poolt märgitud selgitustel. Postiseaduse § 8 sätestab postkastile ja selle paigutamisele esitatavad nõuded, sama sätte lg 3 lausest 2 tulenevalt märgitakse juriidilise isiku postkastile lisaks juriidilise isiku nimi. Hageja selgitus, et kui juriidiline isik ei ole täitnud postiseadusest tulenevaid nõudeid, siis nimesiltideta postkastidesse ei toimetata aadressita reklaami, sest teenuse osutajal puudub informatsioon juriidilise isiku postkasti asukoha kohta, on kooskõlas postiseaduse § 8 lg 3 lausega 2. Aadressita reklaamsaadetiste teenuse tingimused punkt 4.2 kohaselt on hagejal õigus mitte postitada aadressita reklaamsaadetist postkasti, millel on adresseerimata reklaamist loobumise teade. Maakohtule ei ole veenev kostja seisukoht, et teenuse mittesaamist tervikuna tõendab asjaolu, et kostja on saanud seitsmelt koostööpartnerit, kes asuvad kande piirkonnas, tagasisidet, et nendeni ei ole reklaamsaadetis jõudnud. Isegi, kui lugeda, et nimetatud isikute postkasti aadressita reklaam ei jõudnud, oli kostja teadlik ja nõustus lepingu sõlmimisel tingimusega, mille kohaselt garanteerib hageja aadressita reklaamsaadetiste kättetoimetamise 95% täpsusega (aadressita reklaamsaadetiste teenuste tüüptingimuste punkt 4.3). Maakohtu hinnangul täitis hageja oma kohustuse suuremas osas, mistõttu puudus kostjal alus 56% ulatuses oma kohustuse täitmata jätmiseks.

§ 111

lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Samas on hageja leidnud, et osaliselt võis teatud põhjustel kostja poolt tellitud reklaamsaadetis jääda kätte toimetamata ning on kostjale pakkunud võimalust esitatud arve 10% ulatuses vähendamist või 962 postkastile tasuta kande teostamist (t.lk 32). Seega on hageja möönnud, et vaidlusalusel juhul on põhjendatud 10% ulatuses teenuse hinna vähendamine, kuivõrd osaliselt võis teenus jääda osutamata. Kohus leiab, et tulenevalt eelpool märgitust on põhjendatud kogu teenuse hinna (s.o 426,41 eurot) vähendamine 10% ulatuses (s.o 42,64 eurot).

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 5

(6)Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt summas 195,12 eurot

§ 76lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 111 lg 3 alusel.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

§ 101

lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 lause 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise arvestamisele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu nr XXX punktist 4.6 tulenevalt 0,15% päevas. Kohus peab põhjendatuks hageja poolt nõutud ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 147.65 euro väljamõistmist. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks alates 13.04.2013 viivise põhinõudelt 0,15% kuni põhinõude 195,12 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 47,47 eurot (195,12 s.o rahuldatud põhinõude summa - 147,65 s.o juba väljamõistetud viivis). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 82% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda. Pooled võivad kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.