) § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
lg 1 p 2 alusel kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Harju Maakohtu 17.01.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-294 nimetati Aktsiaselts XXX ajutiseks halduriks vandeadvokaat Urmas Ustav. Hageja pankrot kuulutati välja 29.02.2012 ning nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Urmas Ustav. Kohtule esitatud AS Swedbank arvelduskonto väljavõtte kohaselt tehti hageja arvelduskontolt kostja II XXXarvelduskontole rahalised ülekanded 24.11.2011 summas 3 000 eurot selgitusega „ülekanne“; 25.11.2011 summas 3 000 eurot selgitusega „ülekanne“; 19.12.2011 summas 3 000 3 eurot selgitusega „XXXeest“; 20.12.2011 summas 3 000 eurot selgitusega „XXXeest“; 23.12.2011 summas 12 000 eurot selgitusega „XXXeest“; 27.12.2011 summas 12 000 eurot selgitusega „ülekanne“; 29.12.2011 summas 12 000 eurot selgitusega „ülekanne“; 30.12.2011 summas 12 000 eurot selgitusega „ülekanne“ ja 04.01.2012 summas 1 601,99 eurot selgitusega “XXXeest“. Kostja I XXXarvelduskontole tehti hageja arvelduskontolt rahalised ülekanded 20.12.2011 summas 1 500 eurot selgitusega „XXXeest“; 21.12.2011 summas 5 000 eurot selgitusega „XXXeest“; 02.01.2012 summas 12 000 eurot selgitusega „XXXeest“; 09.01.2012 summas 12 000 eurot selgitusega „ülekanne“ ja 11.01.2012 summas 11 500 eurot selgitusega „ülekanne“. Seega tehti hageja poolt kostjate arvelduskontodele rahalised ülekanded perioodil 24.11.2011 kuni 11.01.2012, so ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja seega on täidetud
Kohus on seisukohal, et kostjad teadsid, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Esimene ülekanne teostati 24.11.2011, so vähem kui kaks kuud enne ajutise halduri nimetamist ning viimane ülekanne on tehtud 11.01.2012, so kuus päeva enne ajutise halduri nimetamist. Harju Maakohus nimetas 17.01.2012 määrusega Aktsiaselts XXX ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Urmas Ustavi. Nimetatud määrusest nähtuvalt esitas AS XXX02.01.2012 Harju Maakohtule avalduse Aktsiaselts XXX pankroti väljakuulutamiseks ning eelistung toimus 12.01.2012. Seega oli kostja XXX teada 11.01.2012 ülekande tegemise ajal pankrotiavalduse esitamine Aktsiaselts XXX vastu. Nimetatud asjaolu kinnitab ka hageja hagiavalduses esitatud asjaolu, et pankrotiavalduse kättesaamist 09.01.2012 on XXXkinnitanud Aktsiaselts XXX 11.01.2012 vastuses AS XXXpankrotiavaldusele. Kostjda nimetatud asjaolule vastuväiteid esitanud ei ole.
lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
lg 2 p 1 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. Kostja XXXon äriregistri andmetel alates 01.08.2011 kuni 05.03.2012 Aktsiaselts XXX juhatuse liige. Seega on kostja XXXAktsiaselts XXX (pankrotis) lähikondne ning tulenevalt
lg 3 eeldatakse, et kostja I teadis, et Aktsiaselts XXX (pankrotis) kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
lg 2 p 6 ja § 117 lg 2 p 1 ning § 117 lg 1 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks juriidilise isiku juhtorgani liikme abikaasa. Seega on kostja II XXXAktsiaselts XXX (pankrotis) lähikondne ning seega eeldatakse et kostja II teadis, e Aktsiaselts XXX (pankrotis) kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kostjad on esitanud vastuväite, et nimetatud rahalised vahendid kuulusid kolmandale isikule ning seetõttu ei saa nimetatud rahalisi vahendeid lugeda hageja omandiks ning
lg 1 kohaselt pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kohus on seisukohal, et eelpool nimetatud rahalised vahendid kuulusid hagejale ning kostjad on ilma õigusliku aluseta tehtud ülekannetega Aktsiaselts XXX (pankrotis) lähikondsetele kahjustatud teadlikult võlausaldajate huve. Nimetatud ülekannete arvelt oleks Aktsiaseltsil XXX (pankrotis) olnud võimalik täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt ilmne võlausaldajate huvide kahjustamine ning on täidetud kõik rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise nõude rahuldamise eeldused. Eeltoodust tulenevalt tuleb Sergei Hadžil hagejale tagastada 45 903,22 eurot ja Katrin Hadžilt 61 601,99 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 järgi võivad pooled kokku leppida seadusest erineva intressimäära. Sellisel juhul tuleb kohaldada, lähtuvalt lepinguvabaduse põhimõttest, lepingus kokku lepitud intressimäära. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjatelt viivist alates 29.05.2012, so ajast mil hageja esitas kostjatele vastava nõude. Hageja esitas 05.02.2013 toimunud kohtuistungil 4 täpsustatud viivisenõude, mille kohaselt on kostjalt I nõutav viivis alates 29.05.2012 kuni seisuga 05.02.2013 2 524,05 eurot ja kostjalt II nõutav viivis alates 29.05.2012 kuni 05.02.2103 3 387,27 eurot. Hageja palub kostjatelt viivise välja mõista TsMS § 367 alusel kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi viivis protsendina põhinõudest otsuse tegemisest arvates kuni otsuse täitmiseni. Seega tuleb kostjalt I välja mõista viivis alates 29.05.2012 kuni 04.03.2012 summas 2 787,30 eurot (2 524,05 eurot + 27x9,75 eurot). Kostjalt II tuleb välja mõista viivis alates 29.05.2012 kuni 04.03.2012 summas 3 740,43 eurot (3 387,27 eurot + 27x13,08 eurot). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, so alates 05.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kasuks, vastutavad kaashagejad või – kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib ohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 165 lg 1 menetluskulud 50% ulatuses kostja XXXja 50% ulatuses kostja XXXkanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.