lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Seega ei pea kohus tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on
lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Käesolevas asjas kaasomandi lõpetamist välistavat kokkulepet ei tuvastatud.
lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Seega saab kohus kaasomandit jagada hageja pakutud viisil selliselt, et kostjad annavad omandiõiguse nende mõttelise osa kinnistu suhtes hagejale ja hageja maksab kostjatele välja nende kaasomandiosa, samuti vastuhagides pakutud viisidel erineval moel korteriomanditeks kui reaalosadeks jagamisena. Kaasomandi lõpetamisel tuleb kõigi kaasomanike huve kaaluda, lähtudes õiglusest. Hageja (1869/2375 osa kaasomandist), kostja II (537/19000 osa kaasomandist), kostja III (179/9500 osa kaasomandist) ja kostja IV (537/19000 osa kaasomandist) soovisid asja jagamist hageja soovitud viisil (1869/2375+537/19000+179/9500+537/19000=16384/19000) s.t 86,23% kaasomanikest soovis asja jätmist hagejale ja kostjatele hüvitise väljamaksmist. Kostja I ja kostja V ei vaielnud vastu asja väärtusele, seega ka mitte hüvitise suurusele, kuid ei soovinud asja sel viisil jagamist. Kostja I leidis, et hageja jagamise viis on ebaõige, kuna puudub õiguslik alus sundvõõrandamiseks. Kohus selgitas, et kaasomandi lõpetamine
lg 2 teise alternatiivi alusel ei ole asja sundvõõrandamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduse mõttes. Kohus leidis, et kaasomandi lõpetamine hageja soovitud viisil riivab intensiivselt põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, mistõttu tuleb sellisel viisil jagamisel tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teiste kaasomanike omandist 5 ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Pooled leppisid kokku asja väärtuses 2 350 000 krooni ja poolte vahel puudub vaidlus, et kinnistul asuv hoone vajab tervikuna renoveerimist. Kohus leidis, et kostja I ja kostja V pakutud korteriomanditeks jagamise viisid ei ole mõistlikud ja kaasomanike huvides, s.h ettepanek moodustada korteriomandid nii, et mitme korteri reaalosa juurde kuulub mõttelise osana nende ühine tualettruum (ruumid nr 16, 17). Samuti ei nõustu korteriomanditeks jagamisega 86,23% kaasomanikest. Ainuüksi asjaolu, et kostja I elab poolte kaasomandis oleval kinnisasjal, ei anna alust vastuhagi I rahuldamiseks. Kostja I kinnitas menetluse kestel, tal ei ole võimalik saadava hüvitise eest saada samaväärset elukohta, kuid samas nõustus kostja I asja väärtusega 2 350 000 krooni, s.t puudub vaidlus asja väärtuse üle ja kostjal on õigus hüvitisele vastavalt osa suurusele. Vaidlus puudub selles, et kostja V kaasomandi osa suurus on 19/2375, s.o väiksem tema kasutuses olevast osast. Kostja V kinnitas menetluse käigus, et tal ei ole võimalik hagejale hüvitada enamkasutatud osa ja korteriomanditeks jagamise korral ka enamsaadava kaasomandi osa eest. Ka seetõttu ei ole kaasomanike huvides jagada kaasomandit korteriomanditeks. Kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. TMS § 21 kohaselt ei või kohtutäitur juhul, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Seega tuleb rahuldada hageja nõue omandi üleandmiseks kohustusega samaaegselt välja maksta kostjatele hüvitis omandi kaotamise eest. Hageja taotluse alusel kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341lg-ga 8 asendab kohtuotsus kostjate kui kinnisasja jagamise viisile vastu vaielnud kaasomanike tahteavaldust kinnistu jagamiseks hageja soovitud kujul. O S apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja I apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada M B vastuhagi ja lõpetada Osaühingu Favorte, O S, D S, R L, A Pi ja M Bi kaasomand kinnistule asukohaga Planeedi 9, Tallinn selle korteriomanditeks jagamise teel vastavalt M Bi poolt 25.01.2013 esitatud plaanile ja eksplikatsioonile; jätta M Bi ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuv eluruum nr 1 ja mõttelise osana (171/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta O Si ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuv elamu ruum nr 9 ja mõttelise osana (308/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta R L, D Si ja A Pi ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuv elamu ruum nr 7 ja mõttelise osana (458/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta Osaühingu Favorte ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuuluvad reaalosana kinnistul asuv elamu ruumid nr 2, 3, 4, 5, 6, 8 ja mõttelise osana (1438/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast. Osaühingu Favorte hagi jätta rahuldamata. Või alternatiivselt, kui kohus jätab eelneva nõude rahuldamata, rahuldada O Si nõue, mis puudutab M Bki ja oli esitatud 25.01.2013 O Si nõude täpsustustes järgmiselt: jagada kinnistu aadressil Planeedi 9, Tallinn korteromandiks (
lg 2) vastavalt esitatud ehitusplaanile ja ruumide eksplikatsioonile ning lisatud arvutustele, jättes O Si omandisse korter nr 9 (30,8 m²), kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 12 (10,7m²), 271/2375, jättes ühisesse kasutusse keldrikorrus pindala (1,44m²), 37/2375 ja jättes ühisesse kasutusse trepikoja pindala (10,76 m²) 308/2375 ja maa-ala pindala 6 suuruses 139,80 m², 308/2375, M Bi omandisse korter nr 1 (17,1 m²), kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 5 (6,5 m²),165/2375, jättes ühisesse kasutusse keldrikorrus pindala (0,24 m²), 6/2375 ja jättes ühisesse kasutusse trepikoja pindala (5,97m²) 171/2375 ja maa-ala pindala suuruses 77,62 m², 171/2375 ja hageja Osaühing Favorte omandisse korterid nr 2 (8,7m²), nr 3 (13,5m²), nr 4 (24,0 m²), nr 5 (17,9 m²), nr 6 (46,5 m²), nr 7 (45,8 m²), nr 8 (33,2 m²), kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruumid 1 (11,7 m²), 297/2375, 2 (4,2 m²), 107/2375, 3 (1,1 m²), 28/2375, 6 (8,6 m²), 218/2375, 8 (1,0 m²), 25/2375, 9 (13,0 m²), 330/2375, 10 (12,0 m²), 305/2375, jättes ühisesse kasutusse keldrikorrus pindala (1,38 m²), 35/2375, (2,85 m²), 72/2375, (4,22 m²), 107/2375, (0,86 m²), 22/2375, (2,43 m²), 62/2375, (5,33 m²), 135/2375, (6,0 m²), 153/2375, jättes ühisesse kasutusse trepikoja pindala (2,22 m²), 64/2375, (3,44 m²), 98/2375, (8,39 m²), 240/2375, (4,56 m²), 130/2375, (16,25 m²), 465/2375, (16,01 m²), 458/2375, (11,60 m²), 332/2375 ja kinnitada majanduslikul otstarbel vaheruumid, wc, (0,82 m²), 23/2375, (1,28 m²), 37/2375, (1,7 m²), 49/2375 ja maa-ala pindala suuruses (39,49 m²), 87/2375, (61,28 m²) 135/2375, (108,93 m²), 240/2375, (81,25 m²), 179/2375, (211,06 m²), 465/2375, (207,88 m²), 458/2375, (150,69 m²), 332/2375. Reaalosade ja kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtuste ühtlustamiseks (
lg 3), määrata kohtu otsusel rahaline tasaarvestus hagejalt Osaühing Favorte (11319,76 eurot), kostjate II – IV, R L (2829,94 eurot), D Si (4244,91 eurot), A Pi (4244,91 eurot) kasuks ja kostjalt V M Bilt (9612,31 eurot) hageja Osaühing Favorte kasuks, lähtudes kõikide kaasomanike poolt kinnitatud kaasomandi hinnast (150 192,40 eurot). Jätta kõik menetluskulud Osaühing Favorte kanda. Maakohtu otsus on ebaõiglane ja põhjendamatu, kuna kohus rahuldas hagi hageja valitud kaasomandi jaotamise viisil ja kaasomand võõrandati hageja ainuomandisse. Samas esitati kohtule kaks vastuhagi, mis pakkusid kaasomandi lõpetamisel ühise asja jaotamist. Kohus ignoreeris alternatiivseid meetodeid. Otsuse põhjendustes toodud 86,23% ei ole kaasomanike protsent, vaid mõtteliste osade protsent. Kohus ei selgitanud välja, millisel alusel tekkisid kostjate II – IV mõttelised osad, mille nad pärisid oma isalt G Nilt, kelle mõtteline osa jaotati pärijate vahel. Omandi suurus jäi samaks, aga kaasomanike arv suurenes kolm korda. Kohus ei märkinud otsuse põhjendustes, et hageja ja teda toetanud kostjate II – IV huvid on sisuliselt vastupidised, hagejal ühise asja ainuomandamine ja kostjatel II – IV kompensatsiooni saamine neile kuuluvate mõtteliste osade eest. Kohus ei märkinud otsuse põhjendustes, et nii hageja kui kostjad II – IV ei ole kunagi elanud ja ka praegu ei ela Planeedi 9 elamus, neil kõigil on teine omand. Kostja I elab Planeedi 9 elamus alates
§-st 77, mis eeldab kaasomandi jaotamist, mis viitab mõtteliste osade muutmisele reaalosadeks (korteriomanditeks), kus mõtteliste osade ja reaalosade väärtused peavad olema võrreldavad, mitte kaasomandi võõrandamist ainuomandisse, mitmekorruselise ja mitmekorterilise maja kontekstis; vajadusest saada aru jaotatava asja sisust mitmekorruselise ja mitmekorterilise maja kontekstis, milles reaalosadena (korteriomanditena) ongi majas olevad korterid, mitte terve maja, kus kaasomand hõlmab neid mõttelisi osi, mis tekkisid erastamise tulemusel elukorterite ühispindade alusel, mis on 237,5 m² ja võrdne mõtteliste osade nimetajaga 2375, mitte 4141, kui reaalosana oleks terve maja ühispindalaga 414,1 m²; vajadusest aru saada, et kostjal I ei ole vaidlust ühegi teise kaasomanikuga, et kostjale I kuuluva mõttelise osa suurus ei vasta korter nr 9 pindala suurusele, kus kostja I elab 26 aastat; vajadusest aru saada, et kostjal I ega tema lähisugulastel ei ole teist elukohta; kostja I ei soovi lahkuda talle kuuluvast omandist, mida tõendavad tema vastuhagis esitatud alternatiivsed meetodid. Kohus leidis, et kostja I kinnitas menetluse kestel, et tal ei ole võimalik saadava hüvitise eest leida samaväärset elukohta, kuid samas nõustus kostja I asja väärtusega 2 350 000 krooni, s.t puudub vaidlus asja väärtuse üle ja kostjal on õigus hüvitisele vastavalt osa suurusele. Kohus ei märkinud, et 2 350 000 krooni oli rahalise arvestuse aluseks, et võrdsustada osi kostja I alternatiivsetes meetodites. Kohus ei võtnud seisukohta kostja I lahkarvamuse kohta asja jagamisest hageja pakutud viisil. Kohus leidis, et puudub vaidlus, et kostja V kaasomandi osa suurus on 19/2375, s.o väiksem tema kasutuses olevast osast ning kostja V kinnitas menetluse käigus, et tal ei ole võimalik hüvitada hagejale enamkasutatud osa ja korteriomanditeks jagamise korral ka 8 enamsaadava kaasomandi osa eest ning ka seetõttu ei ole kaasomanike huvides jagada kaasomandit korteriomanditeks. Kohus ei võtnud seisukohta kostja I alternatiivse meetodi kohta, mis eeldab kõikide kaasomanikke osade üleandmist. Kohus ei selgitanud, milles ta näeb kaasomanike huvide rikkumist kaasomandi jaotamises korteriomanditeks ning miks ta ei rahuldanud kostja I alternatiivset nõuet. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. M Bi apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja V apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada M B vastuhagi ja lõpetada Osaühingu Favorte, O S, D S, R L, A Pi ja M Bi kaasomand kinnistule asukohaga Planeedi 9, Tallinn selle korteriomanditeks jagamise teel vastavalt M Bi poolt 25.01.2013 esitatud plaanile ja eksplikatsioonile; jätta M Bi ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuv eluruum nr 1 ja mõttelise osana (171/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta O Si ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuv elamu ruum nr 9 ja mõttelise osana (308/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta R L, D Si ja A Pi ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuv elamu ruum nr 7 ja mõttelise osana (458/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta Osaühingu Favorte ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuuluvad reaalosana kinnistul asuv elamu ruumid nr 2, 3, 4, 5, 6, 8 ja mõttelise osana (1438/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast. Osaühingu Favorte hagi jätta rahuldamata. Või alternatiivselt, kui kohus jätab eelneva nõude rahuldamata, rahuldada O Si nõue, mis puudutab M Bki ja oli esitatud 25.01.2013 O Si nõude täpsustustes järgmiselt: jagada kinnistu aadressil Planeedi 9, Tallinn korteromandiks (
lg 2) vastavalt esitatud ehitusplaanile ja ruumide eksplikatsioonile ning lisatud arvutustele, jättes O Si omandisse korter nr 9 (30,8 m²), kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 12 (10,7m²), 271/2375, jättes ühisesse kasutusse keldrikorrus pindala (1,44m²), 37/2375 ja jättes ühisesse kasutusse trepikoja pindala (10,76 m²) 308/2375 ja maa-ala pindala suuruses 139,80 m², 308/2375, M Bi omandisse korter nr 1 (17,1 m²), kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 5 (6,5 m²),165/2375, jättes ühisesse kasutusse keldrikorrus pindala (0,24 m²), 6/2375 ja jättes ühisesse kasutusse trepikoja pindala (5,97m²) 171/2375 ja maa-ala pindala suuruses 77,62 m², 171/2375 ja hageja Osaühing Favorte omandisse korterid nr 2 (8,7m²), nr 3 (13,5m²), nr 4 (24,0 m²), nr 5 (17,9 m²), nr 6 (46,5 m²), nr 7 (45,8 m²), nr 8 (33,2 m²), kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruumid 1 (11,7 m²), 297/2375, 2 (4,2 m²), 107/2375, 3 (1,1 m²), 28/2375, 6 (8,6 m²), 218/2375, 8 (1,0 m²), 25/2375, 9 (13,0 m²), 330/2375, 10 (12,0 m²), 305/2375, jättes ühisesse kasutusse keldrikorrus pindala (1,38 m²), 35/2375, (2,85 m²), 72/2375, (4,22 m²), 107/2375, (0,86 m²), 22/2375, (2,43 m²), 62/2375, (5,33 m²), 135/2375, (6,0 m²), 153/2375, jättes ühisesse kasutusse trepikoja pindala (2,22 m²), 64/2375, (3,44 m²), 98/2375, (8,39 m²), 240/2375, (4,56 m²), 130/2375, (16,25 m²), 465/2375, (16,01 m²), 458/2375, (11,60 m²), 332/2375 ja kinnitada majanduslikul otstarbel vaheruumid, wc, (0,82 m²), 23/2375, (1,28 m²), 37/2375, (1,7 m²), 49/2375 ja maa-ala pindala suuruses (39,49 m²), 87/2375, (61,28 m²) 135/2375, (108,93 m²), 240/2375, (81,25 m²), 179/2375, (211,06 m²), 465/2375, (207,88 m²), 458/2375, (150,69 m²), 332/2375. Reaalosade ja kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtuste ühtlustamiseks (
lg 3), määrata kohtu otsusel rahaline tasaarvestus hagejalt Osaühing Favorte (11319,76 eurot), kostjate II – IV, R L (2829,94 eurot), D Si (4244,91 eurot), A Pi (4244,91 eurot) kasuks ja kostjalt V M 9 Bilt (9612,31 eurot) hageja Osaühing Favorte kasuks lähtudes kõikide kaasomanike poolt kinnitatud kaasomandi hinnast (150 192,40 eurot). Jätta kõik menetluskulud Osaühing Favorte kanda. Pooled vaidlesid kaasomandi lõpetamise viisi osas, seega pidi kohus tuvastama, kas kaasomand tuleb lõpetada hageja või kostja pakutud viisil. Kohus rahuldas hageja hagi, mille kohaselt hageja saab kaasomanike osad enda omandisse ja tasub selle eest kompensatsiooni ning jättis rahuldamata kostja V vastuhagi, millega taotleti kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel. Kohus leidis, et kaasomandi lõpetamisel tuleb kaaluda kõigi kaasomanike huve, lähtudes õiglusest. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika asjas nr 3-2-1-61-12. Kohus arvestas kaasomanike hääli kaasomandi lõpetamisel lähtudes pooltele kuuluvate osade suurusest, mistõttu kohus järeldas, et kaasomandi lõpetamist hageja poolt soovitud viisil pooldab 86,23 % kaasomanikest. Kohtu seisukoht on ekslik, kohus ei rajanud oma otsust õigusnormile, mille kohaselt selline arvutuskäik oleks õige ja õiglane. Asjaõigusseaduse mõtte kohaselt on igal kaasomanikul üks hääl. Kuivõrd menetluses on 6 kaasomanikku, siis 4 häält (OÜ Favorte, D S, A P, R L) on hageja viisi poolt ja 2 häält on kinnistu reaalosadeks jagamise poolt (O S, M B). Sisuliselt toetab M B O Si alternatiivseid nõudeid, kuna mõlemad soovivad kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel. Hagi või vastuhagi on esitanud 3 isikut ehk OÜ Favorte, O S ja M B. Seega võib kohus lähtuda üksnes esitatud hagist või vastuhagist. Kohus leidis, et kaasomandi lõpetamine
lg 2 II alternatiivi alusel ei ole asja sundvõõrandamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduse mõttes. Kohus leidis, et kaasomandi lõpetamine hageja soovitud viisil riivab intensiivselt PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, mistõttu tuleb sellisel viisil jagamisel tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Otsust tehes ei arvestanud kohus PS § 32 regulatsiooni selle kohta, et asja sundvõõrandamine toimub üksnes üldistes huvides. Kuivõrd Eestis puudub ühtne regulatsioon ja kohtupraktika, kuidas hinnata kaasomanike huve, pidi kohus kohaldama PS §-i 32 koosmõjus kinnisasja sundvõõrandamise seadusega analoogia korras, et täpsemalt hinnata kuivõrd on põhjendatud kinnisasjast ilma jätmine. Kohus ei saanud jätta arvestamata, milles seisnevad üldised huvid. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse mõttes peab sundvõõrandamise eesmärk olema põhjendatud. Kohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus, et kinnistul asuva hoone vajab tervikuna renoveerimist. Otsusest ei selgu, miks kohus tuvastas selle asjaolu ja viitas tõenditele. O Si vastuhagi jäeti rahuldamata, sest mitme korteri reaalosa juurde kuulub mõttelise osana nende ühine tualettruum (ruumid nr 16, 17), enamus kaasomanikest ei nõustunud korteriomanditeks jagamisega ning asjaolu, et O S elab korteris, ei anna alust vastuhagi rahuldamiseks. Otsusest ei selgu, mis takistust näeb kohus ühises tualettruumis ja miks see välistab vastuhagi rahuldamise. Kaasomanike hääled on ebaõigesti arvutatud ja kohus ei analüüsinud, kuivõrd omab tähtsust kostja V elamine korteris. Kostja V hinnangul omab see suurt tähtsust. M Bi vastuhagi jäeti rahuldamata, sest tal ei ole raha hagejale kompensatsiooni tasumiseks enamkasutatud osa eest (M B kaasomandi osa on 19/2375, kuid tegelikult on tema korter pindala suurem). Viimase nõude resolutsiooni kohaselt nõudis kostja üksnes kaasomandi lõpetamist, mitte osade ühtlustamist nende taasarveldamise teel (
Kohus ei pidanud analüüsima, kas kostjal on või ei ole raha hagejale kompensatsiooni tasumiseks. Seejuures kostja rõhutas, et on valmis tasuma täies ulatuses üksnes kohtuotsuse alusel, pärast otsuse jõustumist. Kust kostja võtab raha, ei puutu asjasse. 10 Puudub vaidlus, et mõlemad vastuhagejad soovivad oma korterites elada. Kohus ei analüüsinud vastuhagide motiiv, ega kaalunud poolte huvisid. Kohus ei toonud esile ühtegi motiivi, miks hagi on põhjendatud. Ainuke põhjendus, et 86,23% kaasomanikest on hageja nõude poolt, ei ole vastuvõetav. Hagi rahuldamine on vastuolus varasema Riigikohtu praktikaga, sest kohus ei vastanud küsimusele, milles seisneb hagi põhjendatus (proportsionaalsus) ja vastuhagide põhjendamatus (ebaproportsionaalsus). Kohus peab esitatud kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega. Võttes arvesse kõiki asjaolusid, on käesoleval juhul põhjendatum ja kasulikum kostja V pakutud kaasomandi lõpetamise meetod, sest sel juhul saavad kõik kaasomanikud kasutada enda omandit ja keegi ei kaota. Hagi rahuldamise korral jäävad vastuhagejad ilma omandita ja neil ei ole muud elukohta. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 12.03.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja läbivaatamisel rikkunud menetlusõiguse norme, nagu märgitakse apellatsioonkaebustes. Apellatsioonkaebustes kordavad kostja I ja kostja V juba varem maakohtus nii vastuhagides kui ka vastustes hageja hagiavaldusele esitatud seisukohti. Kõigile neile on maakohus hinnangu andnud.
lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Seega saab kohus kaasomandit jagada hageja pakutud viisil selliselt, et kostjad annavad omandiõiguse nende mõttelise osa kinnistu suhtes hagejale ja hageja maksab kostjatele välja nende kaasomandiosa, samuti vastuhagides pakutud viisidel erineval moel korteriomanditeks kui reaalosadeks jagamisena. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 leidnud järgmist: „Asjaõigusseaduse § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Seega ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on
lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kaasomand tuleb aga lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem /…/ Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte 11 huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohtud on põhjalikult kaalunud poolte huvisid ja leidnud, et kaasomandi lõpetamine kostja pakutud viisil ei ole õiglane “. Maakohus on poolte huve kaalunud ja sellest tulenevalt ka rahuldanud hageja poolt esitatud hagi ning leidnud, et vastuhagid rahuldamisele ei kuulu. Seega on kohtu kaalutlusotsus, millisel poolte poolt pakutud viisil ta kaasomandi lõpetab ning sellesse võib kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus kaasomandi lõpetamise viisi otsustamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kaasomandi lõpetamise korral ei ole tegemist sundvõõrandamisega, nagu kostjad apellatsioonkaebustes väidavad. Ainuüksi asjaolu, et kostja I ja kostja V vaidlusalusel kinnistul asuvas majas elavad, ei välista põhihagi rahuldamist. Ka ei ole kostjad tõendanud, et kinnistul asuvas hoones oleks ehitustehniliselt võimalik moodustada korteriomandeid, mis vastaks poolte mõttelistele osadele. Vaidlus puudub selles, et vaid kostjale I kuuluvale mõttelisele osale vastab ka samas suuruses eluruum. Põhjendatud ei ole ka kostja I poolt apellatsioonkaebuses toodud seisukoht Põhiseaduse riivest ja viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-61-12 p-le 5. Nimetatud otsuse p-5 kajastatakse Viru Maakohtu 08.12.2010 otsuses toodud seisukohti. Riigikohus tühistas antud tsiviilasjas nii Tartu Ringkonnakohtu kui Viru Maakohtu otsuse. Kolleegium ei nõustu kostja V apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, mille kohaselt asjaõigusseaduse mõtte kohaselt on igal kaasomanikul üks hääl.
lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Seega leidis maakohus õigesti, et just 86,23% kaasomanikest soovis asja jätmist hagejale ja kostjatele hüvitise väljamaksmist. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebustes toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate I ja V kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.