Obsah (6)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 271§ 30

2-12-33233 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-33233 Tsi

§ 76lg 1, § 82, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.

Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda.
2. Kostja leiab, et tal on õigus oma kohustuste täitmisest keelduda, kuna hageja on oluliselt rikkunud seadusest ja võlaõiguslikust suhtest tulenevaid kohustusi. Hageja on oma tegevusega põhjustanud kahju kolmandatele isikutele, kellele kostja andis õiguse äripinda kasutada. Kohtuotsuse põhjendus
3. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
4. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustele.
5. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
6. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega 2 2-12-33233 viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 271

kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 12. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 30.06.2010 büroopinna üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale üürile äripinna suurusega 140 m2 ning 2 parkimiskohta asukohaga XXX, Tallinn tähtajaga kolm aastat (tl 6-22). 11.10.2010 vormistati üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 23-24). Üürilepingu punkti 3.2 kohaselt üüritava pinna ja parkimiskohtade kasutamise eest tasub üürnik minimaalüüri. Minimaalüüri suuruseks on 22 640 krooni, so 1 446,96 eurot kuus. Minimaalüür moodustab üüritava pinna kasutamise tasust 155 kr/m2, so 9,91 eurot/m2 kohta ehk kokku 21 840 krooni, so 1 395,83 eurot kogu üüritava pinna eest kuus ning kahe parkimiskoha kasutamise tasust 800 krooni, so 51,13 eurot kuus (tl 9). Üürilepingu punkti 4.5 kohaselt igal üüriperioodil tasub üürnik üürileandjale igakuiselt muutuva tasuna proportsionaalse osa üürileandja poolt tehtud kulutustest, mis kaasnevad hoone ja selle mistahes osa puhastamise, hooldamise ja ekspluateerimisega, sealhulgas, kuid mitte ainult: koristus ja prügivedu, üldelekter, üldvesi, üldküte, hoone turvalisusele tehtavad kulutused, hoone kütte, ventilatsiooni ja õhukonditsioneerimisega seonduvad kulud, v.a kulud põhivahendite soetamiseks, kapitaalremondiks ja asendamiseks (tl 11). Hageja esitas kostjale perioodil 01.05.2011-07.11.2011 arveid üüri ja kommunaalkulude eest kokku summas 10 494,64 eurot (tl 35-47 ja 49), millised kostja jättis tasumata. Hageja on korduvalt esitanud kostjale nõudeid üürilepingust tulenevate maksekohustuste täitmiseks (tl 25-26, 29-30). Hageja ütles üürilepingu erakorraliselt üles 31.10.2011, edastades vastava avalduse kostjale (tl 27-28). 23.02.2012 saatis hageja kostjale pankrotihoiatuse nõudega tasuda võlgnevus 10 päeva jooksul (tl 31-33). Puudub vaidlus ka selles, et 05.03.2012 tegi kostja hagejale ettepaneku võlgnevuse likvideerimiseks, tunnistades võlgnevust hageja ees summas 11 906,36 eurot ning teatas, et on valmis võlgnevuse likvideerima maksegraafiku alusel ja tasuma viiviseid lepingus sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni (tl 34).

§ 30

lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmise selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kostja poolt 05.03.2012 allkirjastatud dokument (ettepanek võlgnevuse tasumiseks) on sisuliselt deklaratiivne võlatunnistus ja seega pooltele siduv. Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-21-06 punktis 15 leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Käesoleval juhul ei ole kostja seda tõendanud. Asjaolu, et võlatunnistuse sõlmimise hetkeks ei olnud kolmandad isikud veel oma võimalikke nõudeid kostjaga arutanud ja nõuete esitamist otsustanud, ei oma antud juhul tähendust. Kostja leiab, et tal on õigus oma kohustuste täitmisest keelduda, kuna hageja on oluliselt rikkunud seadusest ja võlaõiguslikust suhtest kostjaga tulenevaid kohustusi. Kostja on märkinud, et hageja takistas ruumidesse pääsu enne lepingu ülesütlemist s.o septembris 2011 ning hageja on oma tegevusega tekitanud kahju kolmandatele isikutele, kellele kostja andis äripinda kasutada. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja asjakohatud. Kostja ei ole oma väiteid millegagi tõendanud ning kolmandatele isikutele tekkinud kahju ei oma tähendust kostja kohustuste suhtes tasuda hagejale üürilepingu alusel üüri ja kommunaalkulude eest. Kohtuistungil kostja selgitas, et ta ei pöördunud hageja poole palvega saada võtit ruumidesse sisenemiseks. Kostja on märkinud, et on nõus tasaarvestama olemasolevad nõuded hagejaga. Kostja ei ole tõendanud oma nõuete olemasolu hageja vastu. Kostja väited, mille kohaselt puudus hagejal õigus kasutada

§-s 305 sätestatud pandiõigust kolmandatele isikutele kuuluva vara suhtes, ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohased. Juhul kui hageja ruumides asub kolmandatele isikutele kuuluv vara, siis see ei ole kostja oma ning kostjal puudub alus tasaarveldada nõudeid selle alusel ning 3 2-12-33233 kolmandatel isikutel on õigus esitada hageja vastu hagi vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Kostjal ei ole võimalik endal tugineda neile vastuväidetele selleks, et vabaneda üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisest.

1. Üürilepingu punkti 3.7 kohaselt üürileandja esitab üürnikule hiljemalt iga kuu
2. kuupäevaks arve tasumisele kuuluvate summade kohta. Üürnik tasub arve arvel näidatud tähtpäevaks, välja arvatud minimaalüür, mis tuleb tasuda vastavalt lepingu punktile 3.
3. Üürilepingu punkti 3.8 kohaselt üüritava pinna üleandmise kuu eest tasub üürnik üüri 10 päeva jooksul üürileandja poolse arve esitamisest. (tl 9) Üürilepingu punkti 12.2 kohaselt mistahes lepingujärgse makse sooritamisega viivitamisel on üürileandjal õigus lisaks ettenähtud või nõutud summale nõuda üürnikult viivist 0,1% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni kõigi võlasummade täieliku tasumiseni kusjuures esmajärjekorras loetakse tasutuks viivis ning seejärel põhisumma (tl 17). Hagiavaldusele on lisatud viivisearvestus kostja poolt tasumata arvete eest (tl 50). Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist tasumata arvete eest kokku summas 3 194,86 eurot. Kostja pidi olema teadlik, et kohustuste täitmisega viivitamisel tuleb tasuda lepingus sätestatud määras viivist.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus 10 494,64 eurot, viivis 3 194,86 eurot ja viivis 0,1% päevas põhinõudelt (10 494,64) alates hagi esitamisest, s.o 23.08.2012, kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
5. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4