3-11-1971/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits 20.09.2013, Tartu 3-11-1971 Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks toitlustusnormide rakendamiseks ning teatud toidu andmiseks Tartu Halduskohtu 10.05.

1. a otsus Nikolai Lilitškini apellatsioonkaebus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse rahuldamata.
3. Tagastada apellatsioonkaebus. esitamise tähtaja ennistamiseks EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD
4. 09.08.2011 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja kaebus, milles kaebaja taotleb Tartu Vangla toidumenüü muutmist, rahvusvaheliste toitlustusnormide kohaldamist ning
5. aasta toitlustusnormide taastamist.
6. Tartu Halduskohus jättis 10.05.
7. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuses edasikaebamise korra kohta toodud selgitustes on märgitud: „Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 10.06.2013“.
8. 25.06.2013 saabus Tartu Ringkonnakohtusse kaebaja apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 10.05.
9. a otsuse peale. Apellatsioonkaebusele on selle koostamise kuupäevaks märgitud 08.06.2013 ning kirjaümbrikule on kirja vanglateenistusele üleandmise kuupäevaks märgitud 20.06.
11. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.08.
12. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta, asudes seisukohale, et kaebaja on ületanud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg-s 1 ette nähtud apellatsioonitähtaega. Ringkonnakohus andis nimetatud määrusega kaebajale võimaluse esitada kohtule apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.
13. 21.08.2013 saabus kohtusse kaebaja avaldus pealkirjaga „Puuduste kõrvaldamine asjas nr 3-11-1971“, milles kaebaja on seisukohal, et ta ei ole ületanud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Kaebaja selgitab avalduses, et sai Tartu Halduskohtu 10.09.
14. a otsuse venekeelse tõlke kätte 22.05.2013 või 23.05.
15. Kaebaja hakkas kaebust koostama 08.06.2013 ja halduskohtult kinnituse saamisel kaebuse rahuldamata jätmise kohta, suunas ta kaebuse kohe Tartu Ringkonnakohtusse. Kaebaja sõnul ei tähenda ümbriku peale märgitud kuupäev kaebuse esitamise aega, kuna vanglateenistus võis kaebuse kohtusse suunata ka hiljem. Arvesse tuleb võtta kaebusele märgitud kuupäeva ning kuna kaebusele on märgitud 08.06.2013, ei ole kaebaja tähtaega mööda lasknud.
16. Ringkonnakohus luges kaebaja 21.08.
17. a avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluseks.
18. Tartu Vangla on oma vastuses seisukohal, et kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Tartu Halduskohtu 10.05.
19. a otsuses on eraldi kuupäevaliselt välja toodud apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev, mistõttu ei saanud olla kaebajale teadmata, millise tähtaja jooksul tuleb apellatsioonkaebus esitada. Apellatsioonkaebuse tähtaegsuse hindamisel ei oma tähendust isiku poolt apellatsioonkaebusele märgitud kuupäev, vaid apellatsioonkaebuse üleandmine vanglaametnikule. Kaebaja kirjavahetuse kaardi kohaselt ei ole kaebaja 08.06.2013 Tartu Ringkonnakohtule adresseeritud kirja vanglateenistusele üle andnud. Ümbrikult, millega edastati apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule, nähtub, et kiri anti vanglateenistujale üle pärast 10.06.2013, seega apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ületades. Eelnevast tulenevalt leiab vastustaja, et kaebaja kahtlused kirja üleandmise aja ja ringkonnakohtule edastamise viivitamise osas on alusetud. Samuti juhib vastustaja kohtu tähelepanu sellele, et Tartu Halduskohus on kaebajale selgitanud kohtuotsuse edasikaebamise korda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
21. Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise sama HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seega peab kaebetähtaja ennistamiseks menetlusosalisel olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.
22. a otsus asjas nr 3-3-1-65-09). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.01.
23. a määrus asjas nr 3-2-1-148-06). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.
24. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
25. Kaebaja leiab ringkonnakohtule esitatud avalduses, et ta ei ole apellatsioonitähtaega ületanud, kuna apellatsioonkaebus on esitatud 08.06.2013, so apellatsioonkaebuse päises märgitud kuupäeval. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa menetlusdokumendi tähtaegsuse hindamisel lähtuda dokumendile menetlusosalise poolt märgitud kuupäevast. Kinni peetavate 2 isikute poolt kohtule edastatud menetlusdokumentide tähtaegsuse hindamist reguleerib HKMS § 68 lg 4, mille kohaselt loetakse vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Samuti tuleneb HKMS § 68 lg-st 4 vastavale asutusele kohustus edastada avaldus kohtule selle saamisest viivitamata. Kohtule edastavate dokumentide üleandmine vanglateenistusele on reguleeritud Justiitsministri 30.11.
26. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-s 48 lg
27. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetav kohustatud andma kirja vanglateenistusele üle avatud ümbrikus ning kirjutama ümbriku tagaküljele oma nime ja kirja vanglateenistusele edastamise kuupäeva. Seega lähtub kohus menetlusdokumendi tähtaegsuse hindamisel menetlusdokumendi vanglateenistusele üleandmise ajast, so üleandmist kinnitavast kuupäevast kirjaümbriku tagaküljel.
28. Käesoleval juhul on kaebaja apellatsioonkaebus ringkonnakohtusse saabunud ning ringkonnakohtus registreeritud 25.06.
29. Kirjaümbrikule on kaebaja märkinud selle vanglateenistusele üleandmise kuupäevaks 20.06.2013, mis on 10 päeva pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega, so 10.06.
30. Kirjaümbrikule on märgitud ka kuupäev 16.06.2013, mis on maha kriipsutatud, ja mida ringkonnakohtus ei saa seetõttu arvesse võtta. Siiski ei muudaks ka 16.06.2013 apellatsioonkaebuse üleandmine apellatsioonkaebust tähtaegselt esitatuks. Kaebaja väitel on ta apellatsioonkaebuse vanglateenistusele üle andnud ning seega kohtule esitanud 08.06.
31. Kaebaja sellekohased väited ei ole kaebaja poolt millegagi tõendatud ega ole kohtu hinnangul ka usutavad. Kohtul puudub alus kahelda selles, et ümbrikule on kuupäeva 20.06.2013 märkinud kaebaja ise ning et selles sisalduv apellatsioonkaebus anti vanglateenistusele üle just selle konkreetse ümbrikuga. Apellatsioonkaebuse vanglateenistusele üleandmist 08.06.2013 ega sellele järgnevatel päevadel ei nähtu ka vastustaja poolt kohtule edastatud kaebaja kirjavahetuse kaardist. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 68 lg 4 alusel lugeda kohtule esitatuks 20.06.2013, mistõttu on kaebaja apellatsioonkaebus esitatud tähtaega ületades.
32. Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud avalduses välja toonud asjaolu, et ta sai Tartu Halduskohtu 10.05.
33. a otsuse venekeelse tõlke kätte alles 22.
34. või 23.
35. Ka haldusasja toimikust nähtub, et halduskohtu otsuse venekeelne tõlge on kinnitatud 21.05.2013 ning on kaebajale saadetud samal päeval (tl 175). Seega on kaebaja halduskohtu otsuse venekeelse tõlke kätte saanud enam kui 10 päeva pärast otsuse teatavaks tegemist. HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega näeb menetlusseadus ette, et apellatsioonkaebuse tähtaeg hakkab kulgema otsuse kuulutamisest, mitte otsuse või selle tõlke kättesaamisest arvates. Sellest lähtuvalt ei lükku apellatsioonitähtaja kulgema hakkamine edasi. Tõlke või otsuse hilinenud kättesaamine kaebaja poolt võib erandlikel juhtudel olla tähtaja ennistamist tingiv asjaolu, kuid selleks tuleb hinnata konkreetse juhtumi asjaolusid ja kaebaja käitumist oma menetlusõiguste kasutamisel. Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 10.05.
36. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-17-10 esitatud seisukohtadest tuleneb, et apellatsioonitähtaja erandlik ennistamine juhtudel, kus apellandil jääb apellatsioonkaebuse koostamiseks vähem aega kui seaduses ette nähtud 30-päevane tähtaeg, on otstarbekas eelkõige põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise vältimiseks ning kohtumenetluse üldiste nõuete järgimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas haldusasjas asjaolusid, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks üksnes põhjusel, et kaebaja sai halduskohtu otsuse venekeelse tõlke kätte 12 või 13 päeva pärast otsuse avalikult teatavaks tegemist. 30.04.2013 toimunud kohtuistungil on halduskohus teavitanud istungil osalejaid kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajast (tl 156). Kohtuistungil viibisid nii kaebaja kui ka tõlk, mistõttu pidi kohtuniku poolt selgitatu olema kaebajale arusaadav ning kaebaja oli nii tulenevalt kohtuistungil selgitatust kui kohtuotsuses edasikaebekorra kohta toodud selgitustest teadlik sellest, et apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 10.06.
37. Samuti on kaebaja näol tegemist isikuga, kelle puhul ei saa tema varasematest kogemustest 3 kohtumenetluses osalemisel eeldada, et talle oleks halduskohtu lahendite peale edasikaebekorra regulatsioon võõras. Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud avalduses märkinud, et asus apellatsioonkaebust koostama 08.06.2013, märkimata ära ühtegi põhjust, miks ei olnud tal võimalik hakata apellatsioonkaebust koostama varem. Kaebaja apellatsioonkaebus on kirjutatud ühele leheküljele ning kohtul puudub igasugune alus arvamaks, et kaebaja ei oleks olnud suuteline apellatsioonkaebust koostama ning seejärel selle vanglateenistusele kohtule esitamiseks üle andma ajavahemikul pärast halduskohtu otsuse venekeelse tõlke saamist ning enne apellatsioonitähtaja lõppu. Seega ei nähtu käesoleval juhul haldusasja materjalidest, et apellatsioonitähtaja kestel oleks esinenud mõni mõjuv põhjus, mis oleks takistanud kaebajal apellatsioonkaebust tähtaegselt esitamast.
38. Eelnevast tulenevalt on kaebaja poolt käesolevas haldusasjas esitatud apellatsioonkaebus esitatud tähtaega ületades ning kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud tal esitamast apellatsioonkaebus tähtaegselt. Kuna ringkonnakohus saab lahendada vaid tähtaegselt esitatud apellatsioonkaebust, tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel kaebajale tagastada. Tulenevalt HKMS § 187 lg 2 teisest lausest loetakse apellatsioonkaebuse tagastamisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Einar Vene Tiina Pappel 4 Madis Ernits