kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt
Tulenevalt
lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2013.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 320 eurot ja pool sellest moodustab 160 eurot. Hagejad nõuavad elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses igakuiselt hagejate ülalpidamiseks. Pooled ei vaidle hagejate vajaduste üle. Kostja on nõus tasuma hagejate ülalpidamiseks elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o. 160 eurot. 2 Kuna pooled ei vaidle hagejate vanemate varalise seisundi üle, siis kohus ei pea vajalikuks hinnata vanemate varandusliku olukorra kohta esitatud tõendeid (t.l. 4). Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja Xxx ülalpidamiseks igakuuliselt 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagiavalduse esitamisest kohtusse s.o. alates 17.10.2013.a. kuni Xxx täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx.a., hageja Xxxülalpidamiseks igakuuliselt 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagiavalduse esitamisest kohtusse s.o. alates 17.10.2013.a. kuni Xxxtäisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx.a. ja hageja Xxxülalpidamiseks igakuuliselt 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagiavalduse esitamisest kohtusse s.o. alates 17.10.2013.a. kuni Xxxtäisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx.a. Hagejad on hagiavalduses nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist alates augustist 2013.a. seega hagejad nõuavad ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekkinud kahju alates augustist 2013.a.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja vastuväidete kohaselt on ta täitnud hagejate ülalpidamiskohustust augustis, samuti septembris ja oktoobris. Hagejate esindaja on 05.08.2013.a. omakäeliselt kinnitanud, et ta on saanud kätte laste elatisraha augustikuus 250 eurot (t.l. 17), kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on 24.10.2013.a. tasunud laste elatisraha, augusti, septembri, oktoobri 2013.a. eest kokku 1 4 440 eurot (t.l. 19). Lähtudes eeltoodust on kostja hageja nõutud tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitnud 05.08.2013.a. ja 24.10.2013.a., mistõttu hageja nõue tagasiulatuva elatise nõudes ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.