← Eesti

3-13-916/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. oktoober 2013, Tartu 3-13-916 Artur Boiko kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
  2. septembri
  3. a otsus Artur Boiko apellatsioonkaebus Kaebaja Artur Boiko Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada Artur Boiko apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu
  4. septembri
  5. a otsusele läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  6. Artur Boiko esitas
  7. veebruaril 2013 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis hüvitist 200 eurot, kuna tal ei olnud võimalik käia
  8. novembrist 2012 kuni
  9. jaanuarini 2013 jalutuskäikudel. Nimelt puudusid A. Boikol müts, sall ja kindad, kuna tal ei lubatud maksikirjaga saadetud esemeid vastu võtta, mistõttu tekkis talle tervisekahju, sest külmade ilmadega jalutamas käies ta haigestus. Tartu Vangla jättis
  10. aprillil 2013 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
  11. A. Boiko esitas
  12. aprillil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis Tartu Vangla tekitatud tervisekahjustuse eest 2000 euro väljamõistmist.
  13. Tartu Halduskohtu
  14. juuni
  15. a määrusega võeti A. Boiko kaebus menetlusse. Määruses palus halduskohus kaebajal kohtule teatada, kas ta nõuab kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamise või väärikuse alandamisega.
  16. Kaebaja teavitas kohut
  17. juunil 2013, et nõuab hüvitist väärikuse alandamisega tekitatud kahju eest. Ka vastuseks Tartu Vangla
  18. juuli
  19. a vastusele märkis kaebaja, et pöördus kohtusse väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
  20. Tartu Halduskohtu
  21. septembri
  22. a otsusega jäeti A. Boiko kaebus väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas läbi vaatamata, kuna kaebajal oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ainult tervise kahjustamisega tekitatud kahju osas. Ühtlasi jättis halduskohus A. Boiko kaebuse tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas rahuldamata.
  23. A. Boiko esitas
  24. oktoobril 2013 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles soovis mittevaralise kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebuses märgib A. Boiko, et soovib kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 1 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 206 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus muuta kaebuse õiguslikku alust. Kaebaja on seisukohal, et tal on vastavas osas ka kohtueelne menetlus läbitud, kuna kaebuse põhjuseks olev asjaolu on vangla poolt läbi vaadatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  25. Ringkonnakohus leiab, et A. Boiko apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
  26. HKMS § 47 lg 1 alusel võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus on
  27. septembri
  28. a otsuses õigustatult juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et tal on väärikuse alandamisega tekitatud kahju osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja on vanglale esitanud taotluse (tl 48), kus ta on nõudnud ainult tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist. Vangla on
  29. aprilli
  30. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses (tl 4–4p) taotluse ka ainult vastavas osas läbi vaadanud, mistõttu ei ole tõene apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohtueelne menetluses selles osas oleks läbitud.
  31. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 2 lg 3 kohaselt kehtib halduskohtumenetluses küll dispositsioonipõhimõte, kuid sellele vaatamata ei saa kaebaja eirata seadusest tulenevat kohustust läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Selline kohustus tuleneb antud juhul VangS § 11 lg-st
  32. Seetõttu ei kohaldu käesoleval juhul ka HKMS § 49 lg-d 1 ja 2, kuna nendegi rakendamise eelduseks on see, et kaebaja on pidanud kinni kohustusliku kohtueelse menetluse regulatsioonist. Järelikult ei ole kaebajal käesoleval juhul võimalik muuta nõude alust ja esitada hüvitamiskaebus väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise asemel.
  33. Kuigi halduskohus on lahendanud kaebuse tervise kahjustamisega tekitatud kahju osas ja jätnud vastava nõude rahuldamata, leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus on esitatud ainult väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellele viitavad nii apellatsioonkaebuse sõnastus, milles kaebaja viitab kaebuse aluse muutmisele kui ka halduskohtule
  34. septembril 2013 esitatud avaldus (tl 64), milles kaebaja mainib, et seoses apellatsiooniõiguse kasutamise sooviga tahab ta teada, kas vastustaja on teadlik sellest, et ta muutis kaebuse alust ja soovib väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist. 2
  35. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tagastab ringkonnakohus A. Boiko apellatsioonkaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4, HKMS § 185 lg 1 ja HKMS § 187 lg 2 ls 1 koosmõjus A. Boikole läbivaatamatult. Vastavalt HKMS § § 187 lg 2 ls-le 2 apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Madis Ernits Tiina Pappel 3 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.