KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1048 Haldusasi Veljo Ahase (Ahas) kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot seoses kaebajale sisejalatsite mitteväljastamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.05.
- a ja 29.05.
- a määrused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Veljo Ahase määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Veljo Ahas Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebused rahuldamata.
- Jätta Tartu Halduskohtu 22.05.
- a määrus muutmata.
- Jätta Tartu Halduskohtu 29.05.
- a määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- 17.05.2013 saabus halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1−1 pöördel) Tartu Vangla poolt talle tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla keeldunud andmast määruskaebuse esitajale siseruumides kasutamiseks susse või plätusid, mistõttu on määruskaebuse esitaja olnud sunnitud siseruumides käima paljajalu külmade kivide peal. Määruskaebuse esitaja sõnul kahjustab Tartu Vangla sellise teoga tema tervist. Kaebuses taotleb määruskaebuse esitaja ka talle esindaja määramist.
- 20.05.2013 vastas Tartu Vangla vastusena halduskohtu teabenõudele (tl 5, 7), et määruskaebuse esitaja ei ole aastatel 2012−2013 esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses plätude või susside väljastamata jätmisega. Vangla osutas oma vastuses sellele, et 03.05.
- a otsusega nr 6-26/439-1 jättis Tartu Vangla rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse vangla poolt sisejalatsite saamiseks. Määruskaebuse esitaja esitas ka 28.08.2012 vanglale taotluse plätude väljastamiseks, mille vangla jättis 31.08.
- a otsusega nr 6-26/744 rahuldamata.
- Tartu Halduskohus tagastas 22.05.
- a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna asus seisukohale, et määruskaebuse esitajal on läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus märgib määruses, et kaebusele ei ole lisatud mitte ühtegi tõendit ega selgitust selle kohta, et määruskaebuse esitaja oleks Tartu Vanglale esitanud kaebuses väljatoodud asjaoludega seonduva kahjunõude ning Tartu Vangla oleks kahjunõude tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Samuti on Tartu Vangla kohtule kinnitanud, et määruskaebuse esitaja ei ole vanglale seoses sisejalatsite mitteväljastamisega aastatel 2012−2013 kahjunõuet esitanud.
- 27.05.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 22.05.
- a määruse peale määruskaebuse (tl 14). Määruskaebuse esitaja sõnul läks tal kohtule kaebuse esitamisel meelest esitada eelnevalt kahju hüvitamise taotlus vanglale, kuid määruskaebuse esitamise ajaks on kahju hüvitamise taotlus vanglale esitatud. Määruskaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et ta taotles kaebuses talle riigi õigusabi korras esindaja määramist, kuna ta ise ei ole suuteline oma õigusi kaitsma, kuid see taotlus on jäänud kohtu poolt tähelepanuta. Halduskohus jättis määruskaebuse käiguta ning palus täpsustada määruskaebuse põhjendusi. Määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud täpsustuses (tl 23) palub ta seoses Tartu Vanglale kahjunõude taotluse esitamisega pikendada tähtaega 1 kuu võrra.
- Tartu Halduskohus jättis 29.05.
- a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kuigi määruskaebuse esitaja konto väljavõttest nähtub, et tal puudub piisav sissetulek kvalifitseeritud õigusabi eest ise tasumiseks, ei ole riigi õigusabi andmise otsustamisel määrav üksnes asjaolu, kas taotleja on võimeline ise tasuma õigusteenuse eest või mitte. Kohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus märgib, et ehkki määruskaebuse esitaja kaebust ei saa veel menetlusse võtta, kuna esmalt tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, on määruskaebuse esitaja suutnud siiski kohtule esitada arusaadava nõude ja põhjendustega kaebuse. Samuti ei ole käesolev vaidlus oma olemuselt niivõrd keerukas, et määruskaebuse esitaja ei oleks ise võimeline menetluses (sh määruskaebuse menetluses) osalema ning oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsma. Kohus viitab ka halduskohtumenetluses kehtivale uurimisprintsiibile, millest tulenevalt abistab ja suunab halduskohus isikut tema poolt soovitava eesmärgi saavutamisel.
- 03.06.2013 saabus kohtule määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.05.
- a riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta on 80% ulatuses vaimupuudega ning see on ka põhjuseks, miks ta ei ole suutnud üheski kohtumenetluses oma õigusi kaitsta. Samuti on määruskaebuse esitaja seisukohal, et kuna ta on vastu enda tahtmist riigi ülalpeetav, siis on riigil kohustus teda tasuta toetada ja anda tasuta õigusabi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamiseks puuduvad alused. Esmalt hindab kohus, kas halduskohus on õigesti kaebuse käesolevas asjas tagastanud (I) ning käsitleb seejärel käesolevas asjas riigi õigusabi osutamise vajaduse küsimust, täiendades riigi õigusabi mitteandmise osas halduskohtu vastava määruse põhjendusi (II). 2
- Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tulenevalt kaebuse esitamise ajal kehtinud vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sätestatust on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega oli käesolevas asjas kaebuse esitamise korral ette nähtud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslik kord, mille läbimist tuli halduskohtul kontrollida. Kuna määruskaebuse esitaja ei märkinud kohtule esitatud kaebuses kohtueelse menetluse kohta midagi, on halduskohus õigesti kohtueelse menetluse läbimist ise kontrollima asunud ning vastustajalt kinnituse saamisel, et kohtueelne menetlus on läbimata, kaebuse määruskaebuse esitajale tagastanud. Kuigi määruskaebuse esitaja väidab määruskaebuses, et on vanglale kahju hüvitamise taotluse hiljem esitanud, ei anna see alust halduskohtu määruse tühistamiseks, kuna ringkonnakohus saab halduskohtu määruse õiguspärasust hinnata üksnes selle tegemise aja seisuga. Samal põhjusel ei oma asja lahendamisel tähtsust ka määruskaebuse täpsustuses (tl 23) esitatud taotlus tähtaja pikendamiseks 1 kuu võrra seoses kahjunõude taotluse esitamisega. Nimetatud taotlusest võib järeldada, et määruskaebuse esitaja pidas asjaolu, et tal oli läbimata kohtueelne menetlus, ekslikult tema määruskaebuses esinevaks puuduseks, ning leidis, et tal on võimalik läbida see pärast kaebuse kohtule esitamist tagantjärele. Sellist taotlust ei olnud halduskohtul võimalik lahendada HKMS § 69 lg 1 alusel ega võtta arvesse ka määruskaebuse lahendamisel. Halduskohus on vastavat avaldust õigesti käsitlenud 27.05.
- a määruskaebuse täpsustusena, millest nähtub, et esialgne määruskaebus oli esitatud üksnes kaebuse tagastamise peale, mitte seoses riigi õigusabi taotluse lahendamata jätmisega.
- Eeltoodust tulenevalt ei muutnud määruskaebuse esitaja poolt hiljem vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamine kaebust nõuetekohaseks, vaid halduskohus on kaebuse õiguspäraselt tagastanud, kuna kaebuse esitamise ajal oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Halduskohus on kaebuse tagastamisel määruskaebuse esitajale selgitanud, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine temalt õigust pöörduda uuesti halduskohtusse pärast tema kahju hüvitamise taotluse lahendamist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuse esitaja seda ka teinud ning tema kaebus kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot seoses talle sisejalatsite mittevõimaldamisega on registreeritud haldusasjana nr 3-13-
- II
- Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jätnud õigesti rahuldamata ka määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei saa olla aluseks määruskaebuse rahuldamiseks ning määruskaebuse esitajale riigi õigusabi korras esindaja määramise taotluse rahuldamiseks. Kohtule ei saa olla siduv üksnes määruskaebuse esitaja enda poolt väidetu tema vaimupuude kohta. Isikule riigi õigusabi osutamise vajaduse üle otsustamisel on asjakohane võtta arvesse isiku poolt kohtule esitatud avalduste sisu ning nende alusel hinnata, kas isik suudab end kohtule mõistetavaks teha ning enda õiguste eest piisaval määral seista. Seejuures tuleb kohtul arvesse võtta ka asja keerukust ning seda, mil määral on isikul õigusteadmiste puudumist võimalik kompenseerida halduskohtu poolt teostatava uurimispõhimõttega. Kuna antud juhul on määruskaebuse esitaja esitanud kohtule 3 arusaadavate asjaolude ning nõudega kaebuse, siis tulenevalt halduskohtul lasuvast uurimisja selgitamiskohustusest puudub ringkonnakohtul alust arvata, et tema õigused jääksid ilma talle riigi õigusabi korras esindajat määramata kaitseta. Määruskaebuse esitaja väite osas riigi kohustuse kohta talle õigusabi osutada märgib kohus, et riigil saab olla kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ette nähtud tingimuste esinemise korral.
- Kuigi ringkonnakohus nõustub halduskohtu 29.05.
- a määruses toodud põhjendustega, peab kohus siiski vajalikuks täiendada halduskohtu määruse põhjendusi täiendava riigi õigusabi andmisest keeldumise alusega. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Käesolevas asjas on määruskaebuse esitaja taotlenud talle 1000 euro suuruse hüvitise väljamaksmist seoses sellega, et talle pole võimaldatud sisejalatseid ning paljajalu külmal põrandal viibimine on kahjustanud tema tervist. Kirjeldatud asjaoludest tulenevalt on tegemist tervise kahjustamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõudega ning ringkonnakohtu hinnangul ei esine asja menetlemise suhtes ka tungivat avalikku huvi. Seega esineb käesolevas asjas ka RÕS § 7 lg 1 p-s 6 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ning halduskohtu määruse põhjendusi määruskaebuse esitajale riigi õigusabi andmata jätmise osas tuleb nimetatud alusega täiendada. Tiina Pappel Agu Timmi 4 Madis Ernits