3-11-2716/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. november 2013, Tartu 3-11-2716 Aleksandr Streltsovi kaebus kirikus käimise keelamises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a otsus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. juuni
5. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni
6. detsembrini
7. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. A. Streltsov on taotlenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, mille kohaselt keelati kaebajal kirikus käia. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et vangistusseaduse (VangS) § 62 sätestab, et vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Kohustus tagada usuliste vajaduste rahuldamine ei tekita aga kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda ükskõik millisel viisil usuliste vajaduste rahuldamist, kuna õigus usutalituste täitmiseks ei ole piiramatu. VangS § 651 lg 3 kohaselt ei ole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust liikuda vangla territooriumil käesoleva seaduse §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Kaebaja kandis vanglas kartserikaristust ning soovis sel perioodil osaleda usulistel üritustel. Vangistusseadusest tulenevalt ei ole kaebajal võimalik kartserikaristuse kandmise ajal osaleda usulistel üritustel, sest tema liikumisvabadust vangla territooriumil on piiratud. Seega puudub vanglal kaebaja kartserikaristuse kandmise ajal igasugune õigus lubada kinnipeetav jumalateenistusele kirikusse. Vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 kohaselt on lubatud usukirjandus ning lisaks on kartserikambris viibival isikul võimalik sooviavalduse alusel kohtuda kaplanitega. Vangla ei ole kuidagi takistanud kaebajal järgida õigeusu tavasid, sest tal oli kartseris lubatud lugeda usukirjandust ja nähtuvalt vangla halduskohtule esitatud vastusest (tl 11-13) võimaldati kaebajal ka korduvalt kaplanitega kohtuda. A. Streltsovi apellatsioonkaebuses väljendatakse rahulolematust halduskohtu otsusega ja korratakse suuremas osas neid väiteid, mis olid esitatud kaebuses kuid ühtegi muud arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, sealt ei nähtu. Eelkirjeldatud asjaolude pinnalt ei näe neid aluseid ka ringkonnakohus.
10. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Madis Ernits Maili Lokk 2 Agu Timmi