Obsah (4)

§ 29§ 120§ 123§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoobril 2013. a Tartus Kalevi 1, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-6422 Kohtukoossei

) §dest 120 lg 1 ja 132 p 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada menetlusaluse isiku Heiti Salumetsa kaebus.
2. Tühistada Lõuna prefektuuri 18.09.
3. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,13,003261 ja lõpetada menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel Heiti Salumetsa teos väärteo tunnuste puudume tõttu.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. 1 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Menetluse käik 18.09.

1. a koostas Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna komissar X kiirmenetluse otsuse nr 10220912422614 selle kohta, et 18.09.
2. a kell 15.25 Tartumaal Tartu vallas Vahi alevikus ja Mõisa puiesteel, liikudes Mõisa allee suunas, juhtis Heiti Salumets mootorsõidukit, kui juhtimisõigus oli peatunud seoses kehtivusaja lõppemisega. Sellega rikkus Heiti Salumets liiklusseaduse (LS) § 124 lg 3 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 18.09.
3. a kiirmenetluse otsusega karistati Heiti Salumetsa nimetatud rikkumise eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. 01.10.
4. a saabus Tartu Maakohtusse menetlusaluse isiku Heiti Salumetsa kaebus (tl 1-3) Lõuna prefektuuri 18.09.
5. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220912422614, milles Heiti Salumets soovib trahvi tühistamist. Kaebuse kohaselt peatati 18.09.
6. a kinni Heiti Salumetsa poolt juhitud sõiduk. Politsei soovis näha menetlusaluse isiku juhiluba, mille viimane oli koju unustanud. Komissar X kontrollis andmebaasi, mille järel väitis, et menetlusalusel isikul puudub juhiluba seoses juhilubade kehtivusaja lõppemisega. Kuna menetlusalusel isikul ei olnud luba kaasas, et asja kontrollida, siis menetlusalune isik vastu ei hakanud ning nõustus kiirmenetlusega. Seejärel läks menetlusalune isik kohe ARK-i, et luba pikendada, kus tuli aga välja, et menetlusaluse isiku load kehtivad kuni aastani
7. 15.10.
8. a saabus Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja seisukoht, milles ta leiab, et kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja esitatud kaebus rahuldada. Kohtuväline menetleja selgitab kirjalikus seisukohas, et tegi kaks päringut, milles ühel päringul esitas küsimuse juhtimisõiguse olemasolu kohta 18.09.
9. a ja teise tavapäringu juhtimisõiguse kohta. Mõlema päringu vastused kinnitasid juhtimisõiguse olemasolu. Kuigi Heiti Salumets oma ütlustes teatab, et oli load mõnda aega tagasi ära kaotanud, siis päringu vastusest nähtub, et juhiluba on saanud staatuse kadunud alles 19.09.
10. a. 18.09.
11. a oli Heiti Salumetsal juhtimisõigus olemas. II Kohtu seisukoht

§ 120

lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik Heiti Salumets ei ole taotlenud kohtuistungist osavõttu. Kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus on seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega tuleb selleks, et Heiti Salumetsa kiirmenetluse 2 otsuses kirjeldatud väärteo eest karistada, teha kindlaks, kas Heiti Salumetsa poolt on pandud toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu, mis seisnes selles, et tema juhtis mootorsõidukit ajal, kui tema juhtimisõigus oli peatunud seoses kehtivusaja lõppemisega.

§ 94

lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 124 lg 3 p 1 näeb ette, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. LS § 201 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Menetlusalune isik on 18.09.

1. a kiirmenetluse otsuses antud ütlustes öelnud, et ei teadnud, et tal puudus juhtimisõigus, kuna ta oli load mõnda aega tagasi ära kaotanud. Kohtule esitatud kaebuses on aga menetlusalune isik selgitanud, et kui ta kinni peeti, siis soovis politsei tema juhiluba näha, mida tal ei olnud aga võimalik esitada, kuna ta oli selle koju unustanud. Kui ta läks ARK juhilube pikendama, selgus, et tema load kehtivad kuni
2. aastani. Kohtuväline menetleja on kaebusega nõustunud, kuna Maanteeameti liiklusregistri büroole Heiti Salumetsal juhtimisõiguse olemasolu kohta tehtud päringud kinnitasid, et Heiti Salumetsal on olemas juhtimisõigus ning juhtimisõigus oli Heiti Salumetsal olemas ka 18.09.
3. a, kui teda ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest kiirmenetluse otsusega karistati. Seega puudub vaidlus selles, kas Heiti Salumets on rikkunud LS § 124 lg 3 p 1 nõuet ja pannud toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuna nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja seisukohal, et Heiti Salumetsal oli 18.09.
4. a olemas juhtimisõigus. Samuti nähtub kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud väärteoasja materjalidest, et Heiti Salumetsa juhiluba on antud välja 18.08.
5. a ning see kehtib kuni 18.08.
6. a.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus leiab, et kuna Heiti Salumetsal oli 18.09.2013. a olemas juhtimisõigus, tuleb tema kaebus rahuldada. Väärteomenetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna Heiti Salumetsa teos puuduvad väärteo tunnused.

Ingeri Tamm Kohtunik 3