3-13-1513/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-13-1513 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 10.06.2013 käskkirja nr 6-2/817 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm
2. septembril 2013 toimunud kohtuistungil Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla esindaja Tiiu Miller Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
3. septembrist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
4. oktoobril 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku T. Lille 10.06.2013 käskkirjaga nr 6-2/817 määrati kinnipeetav XXX distsiplinaarkaristuseks noomitus Tartu Vangla kodukorra p 17.1.15 nõuete süülise rikkumise eest. XXX distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et ta 10.05.2013 kella 17.30 ajal ei teavitanud kambris nähtaval kohal asuvast kinnipeetavatele keelatud esemest – isevalmistatud veekeeduseadmest, millega rikkus Tartu Vangla kodukorra p 17.1.15, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud muuhulgas talle mittekuuluvast või vanglas keelatud eseme leidmisest koheselt teatama ning selle üle andma järelevalvet teostavale teenistujale.
6. 18.06.2013 esitas XXX vanglale vaide, milles taotles Tartu Vangla 10.06.2013 käskkirja tühistamist. Vaide kohaselt ei olnud T. Lille pädev menetlust läbi viima, talle ei tutvustatud täielikult distsiplinaarmenetluse protokolli ning tema süü ei ole tõendatud.
7. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht P. Peemot jättis 11.07.2013 vaideotsusega nr 111/285-2 XXX vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt ei ole vangla rikkunud uurimispõhimõtete ega ärakuulamiskohustust, samuti ei ole rikutud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel pädevuse ja erapooletuse nõuet.
8. 14.07.2013 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 10.06.2013 käskkirja nr 6-2/817 tühistamise nõudes.
9. Tartu Halduskohtu 23.07.2013 määrusega vabastati XXX riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võeti kaebus menetlusse ja kohustati vastustajat esitama kohtule kirjalik vastus. KAEBAJA VÄITED
10. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja distsiplinaarsüütegu tõendamist leidnud ja kõik kahtlustused tuleb tõlgendada kahtlusaluse kasuks. Karistuse määramisel kasutatud mõiste „nähtav koht“ ei ole defineeritav ning võib erinevate isikute suhtes olla erinev. Samuti ei olnud distsiplinaarmenetlust läbiviinud ametnik selleks pädev. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
11. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebaja viited ametniku pädevuse puudumisele asjakohatud. Vastustaja hinnangul on distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendid olnud piisavad kaebuse esitaja süü tõendamiseks. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt on kogutud mitmeid tõendeid, mis viitavad kogumis kaebuse esitaja poolt toimepandud distsiplinaarsüüteole. Vastustaja väidab, et tõenditest nähtuvalt leiti isevalmistatud veekeeduseade kambri põrandalt tooli ja laua vahetus läheduses, seega nähtavas kohas. Tooli peal kruusis auras kuum vesi, mis tõendab, et veekeeduseadet oli äsja kasutatud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
12. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus.
13. Asjas ei ole vaidlust selles, et 10.05.2013 kella 17.30 ajal toimus Tartu Vangla S5 osakonna kambris nr 304, kus viibisid kinnipeetavad XXX ja K. Kessel, läbiotsimine. Kamber oli õhtusöögi ajaks lukustatud. Tartu Vangla kodukorra lisa p 1.3 kohaselt on S5 osakonnas päevakava järgi kella 17.00-18.00 ettenähtud aeg õhtusöögi söömiseks ja kambrid on sel ajal suletud. Läbiotsimist teostasid vanglaametnikud H. Kaljuste ja M. Raus, kelle ettekannetest (tl 25 pöördel ja 26) nähtuvalt leidsid nad kambrist nr 305 ilma otsimiseta keelatud eseme – isevalmistatud veekeeduseadme. Seega on antud asja distsiplinaarmenetluses kaebaja poolt toime pandud väidetava distsipliinirikkumise kohta kogutud kaks tõendit – vanglaametnike ettekanded, millest nähtuvalt oli veekeeduseadet just kasutatud, kuna see oli veel märg ning laua kõrval asuval toolil oli plekkkruus äsja keenud veega. Mõlemad kinnipeetavad viibisid läbiotsijate sisenemise hetkel kambris. Kohtul puudub alus kahelda vanglaametnike ettekannete tõelevastavuses.
14. Usutav ei ole kaebaja väide, et tema keelatud eset ei näinud ega olnud seetõttu teadlik selle olemasolust kambris, kuigi asja materjalidest nähtuvalt asus isevalmistatud veekeeduseade uksepoolse tooli juures põrandal, mida kambri läbiotsijad märkasid ilma otsimiseta ja samas tooli peal asus ka aurava kuuma veega täidetud plekist kruus. Sama väidab ka kambrikaaslane, et tema keelatud eset ei näinud ega olnud seetõttu teadlik selle olemasolust kambris. Küll on aga kohtule usutav see, miks kumbki kambris viibinud kinnipeetav tooli peal olnud keenud kuuma veega kruusi omaks ei tunnistanud ega teadnud, milleks seda kasutati. Nimelt ei ole teise, niinimetatud sisserääkimine kinnipeetavate seas tunnustatud käitumine ja et mitte õõnestada kambrikaaslase ütluste usutavust ning mitte avaldada kruusi omanikku, hoidusid mõlemad kinnipeetavad distsiplinaarmenetluse ajal vastuse andmisest kõrvale. Kohus on veendunud, et kaebaja oli teadlik nii kambris olnud keelatud esemest kui ka selle kasutamisest, sest distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvalt leiti isevalmistatud veekeeduseade nähtavas kohas kambri põrandalt tooli ja laua vahetus lähedusest.
15. Kaebaja viited asjaolule, et Tartu Vangla inspektor-kontaktisik T. Lille ei ole pädev isik menetlust läbi viima, ei ole asjakohane. Kohus peab vajalikuks märkida, et Terje Lillele kui inspektor-kontaktisikule tuleneb pädevus distsiplinaarkaristuse määramiseks justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-st
17. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ega ärakuulamiskohustust, samuti ei ole rikutud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel pädevuse ja erapooletuse nõuet. Kohtu arvates on vastustaja distsiplinaarmenetluse käigus kõik asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitanud ja tõendeid kogumis hinnates õigesti leidnud, et kaebaja on süüdi talle mittekuuluvate ja kinnipeetavatele keelatud esemete enda valduses hoidmises ja neist mitteteavitamise süüdistuses, seega puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik