← Eesti

3-12-913/40

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 158§ 45§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-9

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

3-12-913 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (Lä

MTK) alustas 29.05.2009 korraldusega Tson Grupp OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õiguse kontrolli maksustamisperioodil 01.09.2007-30.09.

  2. LäMTK kohustas 11.12.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/4872-10 Tson Grupp OÜ-d tasuma riigieelarvesse käibemaksu 67 276 krooni ja tulumaksu 120 609 krooni. Maksuhaldur jõudis järeldusele, et kontrollaktis käsitletud juhtudel ei ole OÜ Eurodoor olnud teenuse tegelik müüja ning Tson Grupp OÜ pidi sellest teadlik olema, mistõttu ei olnud Tson Grupp OÜ-l õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Eeltoodud seisukohti põhjendatakse maksuotsuses järgmiselt. Tson Grupp OÜ esitas kontrollimisel järgmised OÜ Eurodoor nimel esitatud arved: 25.10.2007 arve nr 072510/01, summa 53350 krooni + käibemaks 9603 krooni; 07.11.2007 arve nr 070711/01, summa 140800 krooni+ käibemaks 25344 krooni; 03.12.2007 arve nr 070312/01, summa 46020 krooni + käibemaks 8283,40 krooni; 17.12.2007 arve nr 071712/01, summa 71530 krooni + käibemaks 12875, 40 krooni; 17.01.2008 arve nr 081701/02, summa 53780 krooni + käibemaks 9680,40 krooni. 07.11.2007 arve järgi on teostatud kipsitööd, näidatud on kogus ruutmeetrites, hind ja summa, kuid puudub teenuse osutamise aeg. Teistel arvetel on kauba või toote lahtris märgitud teostatud tööde üleandmise akti number või „akti alusel“. Kirjalikke lepinguid Tson Grupp OÜ-l alltöövõtjatega, sh OÜ-ga Eurodoor sõlmitud ei ole. Ühelgi OÜ Eurodoor esitatud arvel ega Tson Grupp OÜ poolt koostatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtu aktil ei ole märgitud tööde teostamise aega. Tson Grupp OÜ juhatuse liige T H ütles maksuhaldurile antud 06.10.2009 seletuses, et ta suhtles OÜ Eurodoor esindajaga, kelle nime ta ei mäleta, telefoni teel. Telefoni teel tehti väidetavalt kindlaks ka tehtud tööde mahud, mille järgi Tson Grupp OÜ koostas üleandmisevastuvõtu akti, hinnad olid varem kokku lepitud. Valmis dokumendid allkirjastati koos, koht lepiti kokku telefoni teel. OÜ Tson Grupp OÜ juhatuse liige ei täpsustanud asjaolu, miks OÜ Eurodoor juhatuse liige allkirjastas ainult arve, kui dokumendid allkirjastati koos ning enne arvet olid koostatud ka tööde üleandmise-vastuvõtu aktid. 09.06.2009 Tson Grupp OÜ juhatuse liikme T. Ha seletuse kohaselt toodi arved objektile. Samas ei selgitanud ta, miks arveid kohe pärast allkirjastamist üle ei antud. Arvestades seda, et T. H on andnud vastuolulisi seletusi dokumentide koostamise ja allkirjastamise kohta, on ilmne, et T. H oli teadlik arvete fiktiivsusest. Maksuhaldur kustutas OÜ Eurodoor käibemaksukohustuslaste registrist 12.02.2008 põhjusel, et ei ole tõendatud äriühingu ettevõtlus Eestis. OÜ-l Eurodoor ei olnud ühtegi töötajat ega ettevõtte ülalpidamisega seotud kulusid. Käibedeklaratsioone on ta esitanud kuni
  3. a novembrini. OÜ Eurodoor juhatuse liikmelt Viljo Mlt võetud seletusest nähtub, et OÜ Eurodoor 2

(13)3-12-913 väljastas ainult arveid, kuid teenuseid ei müünud. OÜ Eurodoor juhatuse liikme V. M seletuse kohaselt võttis ta üksnes pangast raha välja, andis selle R Kele, kes andis V. Mle väljavõetud rahast 1%, osa jättis endale ja ülejäänud raha läks ülekanded teinud ettevõttele tagasi. V. M allkirjastas üksnes OÜ Eurodoor nimel esitatud arved, Tson Grupp OÜ poolt koostatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtu aktidel pole tema allkiri. OÜ Eurodoor pangakonto andmetel on Tson Grupp OÜ poolt pangaarvele kantud summad võetud välja kas samal või järgmisel päeval. Eriarvamuse lisatud Tson Grupp OÜ töötajate S S ja A De seletustest nähtub, et nad ei teadnud OÜ-d Eurodoor, S. S teadis kolme alltöövõttu pakkunud töötaja eesnime, kuid ei teadnud, millises äriühingus nad töötasid. Töötaja K R ei tulnud teavet andma. Töödejuhataja M M andis vastuolulisi seletusi, seletades kõigepealt, millistel objektidel OÜ Eurodoor töötajad töötasid, et ta suhtles töötajaga, kelle eesnimi oli R, ta juhendas töötajaid, et teisi alltöövõtjaid äriühingul polnud ning ta ei tea äriühingut nimega OÜ Pontrom, pärast suulise seletuse andmist saatis M. M aga e-kirja, kus kinnitas, et tegelikult oli Tson Grupp OÜ-l veel üks alltöövõtja, ta unustas selle, kuna sündmustest on möödas kaks aastat. Usutav pole, et M. M mäletab üksikasjalikult OÜ-ga Eurodoor seotud asjaolusid, samas teiste alltöövõtjate osas ei mäleta midagi. Sel perioodil oli Ratupidamise andmete kohaselt Tson Grupp OÜ-l 4-6 alltöövõtjat. Kontrolli käigus kogutud tõendite kohaselt ei saanud Tson Grupp OÜ OÜ Eurodoor nimel vormistatud arvete järgi teenuseid arvetel näidatud isikult. Tson Grupp OÜ juhatuse liige T. H ei ole tõendanud tehingute tegelikku toimumist Tson Grupp OÜ ja OÜ Eurodoor vahel perioodil oktoober 2007 kuni jaanuar
  1. OÜ Eurodoor nimel vormistatud arved on fiktiivsed, seetõttu sisendkäibemaks 65 786 krooni mahaarvamisele ei kuulu.
  2. Tson Grupp OÜ esitas 13.01.2010 Maksu- ja Tolliametile (MTA) vaide, milles taotles LäMTK maksuotsuse nr 12.2-3/4872-10 kehtetuks tunnistamist. Vaides leiti, et maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes võtmata seletused K Rilt, K Pilt, R K ja OÜ-lt Tonerek Ehitus, ning väideti, et Tson Grupp OÜ on olnud heauskne, ei ole rikkunud hoolsuskohustust ja tehingu teine pool on tuvastatud.
  3. MTA rahuldas 03.04.2012 vaideotsusega nr 6-1/22-3 Tson Grupp OÜ vaide tulumaksu osas, muus osas jättis vaide rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et vaide esitaja väited on suures osas sarnased eriarvamuses esitatud põhjendustega. Vaidlustatud maksuotsuses on eriarvamuses toodud seisukohti käsitletud maksuotsuse lk-del 1-5 ning vaideorgan nõustub nende põhjendustega. Maksuasjas on tuvastamist leidnud, et OÜ Eurodoor ei saanud olla vaide esitajale teenuse pakkujaks. Puuduvad igasugused põhjused kahelda OÜ Eurodoor juhatuse liikme ütlustes, millest nähtuvalt oli OÜ Eurodoor puhul tegemist nn „arvevabrikuga“. OÜ Eurodoor ütlusi kinnitavad ka muud maksumenetluses kogutud tõendid, millest nähtub, et OÜ-l Eurodoor puudub reaalne majandustegevus (arveldusarvele kantud rahade liikumine, maksuhaldurile esitatud deklaratsioonide sisu, töötajate puudumine jne). OÜ Eurodoor juhatuse liige on selgitanud, et ta ei ole kedagi volitanud OÜ Eurodoor nimel tehinguid tegema, seega ei saanud OÜ Eurodoor nimel esinenud isikul olla ka äriühingu esindamiseks volitust. Juhul, kui Tson Grupp OÜ esindaja oleks OÜ-ga Eurodoor tehingut sõlmides järginud tavapärast hoolsust ja kontrollinud äriühingu väidetava esindaja volitusi, oleks ta ühtlasi tuvastanud selle, et tehingu teiseks pooleks ei ole OÜ Eurodoor. Seega on maksuotsuses põhjendatult leitud, et vaide esitajal puudus OÜ Eurodoor arvete alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata.
  4. MTA Põhja maksu- ja tollikeskus kohustas 28.05.2012 intressinõudega nr 13-3/14706 Tson Grupp OÜ-d tasuma intressi summas 3901,22 eurot, mis on arvestatud 11.12.2009 maksuotsuses käsitletud maksuvõlalt perioodi 2007-2008 eest (haldusasi nr 3-12-1286).
  5. Tson Grupp OÜ esitas 03.05.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada vaidemenetluse õigusvastasus, tühistada LäMTK 11.12.2009 maksuotsus käibemaksu 3
(13)3-12-913 osas ja MTA 03.04.2012 vaideotsus vaide rahuldamata jätmise osas (haldusasi nr 3-12-913). Tson Grupp OÜ esitas 21.06.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse intressinõude tühistamiseks (haldusasi nr 3-12-1286). Halduskohus liitis 30.10.2012 määrusega Tson Grupp OÜ kaebused ühte menetlusse, haldusasja numbriks jäi 3-12-
  1. Kaebuse põhjendused on järgmised: 1) vaide lahendamine on kestnud üle kahe aasta ja intressisumma on vaidemenetlusega venitamise tõttu põhjendamatult suurenenud. Kuni vaideotsuse andmiseni ei avaldatud avalikus andmebaasis kaebaja maksuvõlga. Kaebaja eeldas, et tema kontroll on lõppenud ja vaides sisalduvat taotlust on arvesse võetud. Maksuotsus tuleb ainuüksi menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning vaide lahendamise tähtaja ületamise tõttu tühistada; 2) vaidemenetluses on rikutud uurimispõhimõtet. Vaideotsuses ei ole analüüsitud M. Mi 27.10.2009 seletuskirja, K. Ri 24.10.2009 seletuskirja, kirjavahetust OÜ-ga Roteh Grupp, Tson Grupp OÜ bilanssi, väljavõtet kohtulahendite registrist, Harju Maakohtu 10.10.2008 kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-08-9399, Harju Maakohtu 04.06.2008 kohtumäärust kriminaalasjas nr 1-08-
  2. Vaideotsus on motiveerimata. Vaidemenetluses on esitatud täiendavad tõendid tööde tegemise kohta: Tson Grupp OÜ juhatuse liikme seletus; töömahtude tabelid objektide kaupa; ehituse alltöövõtuleping nr 351-26, sõlmitud 21.12.2007 AS Maru Ehitus ja Tson Grupp OÜ vahel; Tson Grupp OÜ töötajatega sõlmitud töölepingud, peatöövõtjate (AS Maru Ehitus, OÜ Roteh Grupp ja OÜ Tonerek Ehitus) esitatud arved Tson Grupp OÜ-le ning teostatud tööde aktid, kuid vaideotsuses ei ole nimetatud tõendeid analüüsitud. Juhul, kui kõiki toiminguid ei olnud võimalik vaidemenetluses teha, oleks pidanud maksuhaldur vaide rahuldama ning tegema LäMTK-le ettekirjutuse asja uuesti otsustamiseks; 3) arvestades vaidluse all olevate tehingute perioodi 25.10.2007 – 17.01.2008, oleks tulnud vaideotsus teha hiljemalt 28.03.2010, et maksumenetlus oleks mahtunud kolme-aastase aegumisperioodi sisse. Kuna seda tähtaega on ületatud, tuleb maksuotsus tühistada aegumise tõttu; 4) kaebajal esineb põhjendatud huvi vaide menetlemise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebus on esitatud preventiivsel ja varalise kahju hüvitamise eesmärgil; 5) maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ja ei ole välja selgitanud kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Maksuhaldur on rikkunud kolmandatelt isikutelt seletuste võtmisel menetlusnõudeid. Maksuotsusest ei selgu, et OÜ-le Eurodoor oleks tehtud kolmanda isikuna korraldusi. Eriarvamuse esitamise käigus esitas maksuhaldur kaebajale 16.09.2009 V. M seletuste protokolli 7-l lehel, kusjuures küsimused ja vastused on paljundatud poolikult. Vaides märkis kaebaja, et selline tegevus rikub kaebuse esitaja kaebeõigust. Vaideotsuses selle kohta seisukohta ei võetud. Seletuste protokollist ei nähtu, millise menetlusega seoses on V. M üle kuulatud. Protokollist tuleneb, et küsitud on ka teiste äriühingute kohta; 6) ekslik on maksuhalduri seisukoht, et tehinguid kaebaja ja Eurodoor OÜ ei ole toimunud. Maksuhaldur tugineb ainult OÜ Eurodoor juhatuse liikme V. M ütlustele ning ei ole arvestanud kaebaja juhatuse liikme T. Ha seletusi. Ebaõige on maksuotsuses toodud väide, et kaebaja ei kontrollinud isikusamasust ega volitusi firmat esindada. Kaebaja juhatuse liige on kinnitanud, et OÜ Eurodoor juhatuse liige esitas passi koopia ning ta kontrollis andmeid krediidiinfost. Antud juhul puuduvad seadustest ja ärispetsiifikast tulenevad erinõuded. Isik oli tuvastatud ka pangakonto kaudu. Kaebajale saaks ette heita vaid tehingu toimumise ajal hoolsuskohustuse (tuvastamisenõude) täitmata jätmist, kuid mitte tehinguparteril vahendite olemasolu ning tegutsemise kontrollimist. V. M väited ei pruugi olla usaldusväärsed. Võimalik on, et V. M ja R. K panid kokku OÜ Eurodoor tööliste grupi, tegid töid, esitasid arveid ja jätsid riigile maksud maksmata, kuid puudub alus väita, et kaebaja on olnud pahatahtlik. Maksuhaldur pole küsitlenud R. Kt ega tõendanud, et raha läks tagasi kaebajale; 4
(13)3-12-913 7) maksuhaldur ei ole maksuotsuses hinnanud, kas tööd tegid kaebaja töötajad või kolmandad isikud. Kaebaja on esitanud vaidemenetluses tõendid, mille kohaselt oli võimalik arvutada, kui palju tegid objektidel töid kaebaja oma töötajad ja kui palju OÜ Eurodoor töötajad. Kaebaja esitas töövõtulepingud, oma töötajatega sõlmitud töölepingud, töömahtude tabelid objektide kaupa. Kaebaja tõendas, et teenus on edasi müüdud mahus, mis vastas oma töötajate töömahule ja OÜ Eurodoor tehtud tööle. Vaideotsuses selle kohta seisukohta ei võetud. Kaebaja töödejuhataja M. M kinnitab, et alltöövõtjana töötas OÜ Eurodoor objektidel Tulika 19, Vae 16 ja Ravi 18 ning Vae 16 teostas ka krohvimistöid. M. Mi andmetel töötas OÜ-s Eurodoor 4 meest ning tema suhtles vene keelt kõneleva Rga. Kaebaja esitas eriarvamuse juurde tehingute toimumise tõenduseks kaebaja töötaja K. Ri 24.10.2009 seletuse, et objektil töötasid OÜ Eurodoor töötajad, kes kõnelesid vene keelt. S. S ütlused kinnitavad tehingute toimumist, ta oli teadlik, et kasutati alltöövõtjaid, kuid ei teadnud äriühingu nime, samas teadis kolme töölise nime, kes kaebajale alltöövõttu tegid. Ka M. M on märkinud R nime. A. D on märkinud, et alltöövõtjatel oli oma töö, neil oma töö. Vaidlusalustel objektidel oli Eurodoor OÜ ainuke alltöövõtja. Lisaks põrandapinnale tehti veel krohvimistöid ja kipsitöid, põrandaliistude paigaldust jne; 8) visuaalsel vaatlusel ei erine arvetel märgitud allkirjad aktidel märgitud allkirjadest. Ekspertiisi tegemata ei saa maksuhaldur tugineda sellele, et aktid ei ole V. M poolt allkirjastatud. Arved on koostatud aktide alusel. Arvetel koguste ja kõikide asjaolude kirjeldamata jätmisele tuginemine on alusetu, kuna aktidest nähtuvad kogused ja objektid. Mõnedel arvetel/aktidel koguse mittemärkimine on olnud tingitud töö spetsiifikast (töö oli kokku lepitud komplektina). Kuna arveid on esitatud igakuuliselt, on ilmne, et tööd on tehtud enne arve esitamise kuupäeva vastuvõtuaktidest nähtuvate kuupäevade vahelisel perioodil. Vaidlusalustel arvetele märgitud tööd on edasi müüdud peatöövõtjatele. Edasimüügi kohta on esitatud maksuhaldurile kõik andmed ning esitatud töömahtude tabelitest nähtub otseselt, et kaebaja oma töötajad ei ole vaidlusaluseid töid teinud; 9) maksuhaldur ei ole tõendanud kaebaja pahausksust. Tegemist ei ole seotud isikutega, raha tagasijõudmist ostjale ei ole tõendatud. Kaebaja möönab, et maksumenetluses kogutud andmetest tulenevalt võis toimuda maksupettus tehinguparterite või kolmandate isikute poolt, kuid see asjaolu ei mõjuta kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Maksuotsus on motiveerimata, mis on iseseisvaks maksuotsuse tühistamise aluseks; 10) intressinõue ei ole kontrollitav. Intressinõude lisa on ebaselge, pole arusaadav, kuidas kujuneb vaidlusalune summa. Intressinõudest ei selgu, millal ja millises osas on toimunud põhivõla tasumised. Kaebaja on pidevalt tasunud makse. Seega peaksid maksuotsusega määratud summad olema juba tasutud. Intressinõude lisas toodud andmed on ilmselgelt ebaõiged. Intressinõude motiveerimatus on iseseisvaks intressinõude tühistamise aluseks. Kuna maksuotsuse andmine on aegunud, on aegunud ka intressinõue. Intressinõudes märgitud intressi arvestus algas enne 31.12.2008 ja aegumise arvestamisel kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2008. kehtinud MKS redaktsioon. 28.05.2012 sai intressinõuet esitada tasumata maksusummade osas vaid nendelt maksudelt, mille tasumise tähtpäev (deklaratsioonide esitamise tähtpäev) oli hiljem kui 28.05.2009. Seega on enne 28.05.2009 tekkinud maksuvõlalt arvestatud intresside puhul tegemist igal juhul aegunud summaga. Intressinõue on aegunud ka siis, kui antud juhul kuulub kohaldamisele intressinõude andmise ajal kehtiva seaduse redaktsioon. 7. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja möönab, et vaidemenetlus on kestnud kaua, kuid vaide lahendamise tähtaja ületamine ei saa olla maksuotsuse tühistamise aluseks. Kaebaja taotlusel oli maksuotsuse täitmine peatatud, mis tähendab, et maksuvõlg ei olnud avalik. Kaebaja esitas eriarvamusega K. Ri selgituse ja kui viimane ei võtnud korraldust vastu, siis piirdus maksuhaldur kaebaja poolt 5
(13)3-12-913 esitatud K. Ri selgitusega. Teenuse edasimüük ei tõenda teenuse soetust OÜ-lt Eurodoor. Kaebaja juhatuse liige T. H ei teadnud ka OÜ Eurodoor juhatuse liikme nime. Teabe andmise korralduse andmata jätmine saab rikkuda eelkõige kolmanda isiku õigusi. V. Mlt suulise seletuse võtmine toimus nõuetekohases vormis, V. Mle selgitati tema õigusi ja kohustusi ning ta on oma allkirjaga seda kinnitanud. Puudub vaidlus selles, et maksukohustuslane oleks enne intressinõude esitamist maksuvõlga tasunud. Seega oli vaidlustatud intressinõude esitamine 28.05.2012 maksuvõla ajatamise otsuse lisana MKS § 115 lg 3 tulenevalt põhjendatud. Vaatamata sellele, et vaidlustatud intressinõudes on märgitud intressi arvestamise alguseks 21.11.2007, ei ole intressi arvestamise aluseks varasemalt maksuotsusega määratud tulumaks. Konkreetne nõue tuleb maksuotsusega
  1. a oktoobri kohta määratud käibedeklaratsiooni muudatusest. Kaebaja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, et juhul kui vaidemenetlus lõppenuks varem, olnuks kaebajal sellest tulenevalt suuremad võimalused maksuotsuses märgitud summade tasumiseks. Intressiarvestus ei saanud igapäevaselt põhjendamatult suureneda vaide menetlemise väidetava ebamõistliku aja tõttu, vaid maksude tasumata jätmise tõttu. Vaidlusalune intressinõue oli edastatud kaebajale koos maksuvõla ajatamise otsusega. Kaebajal oli ja on juurdepääs e-maksuameti kaudu oma ettemaksukontole ning ka võlasaldodele. Põhimaksude tasumist saanuks kaebaja ise kontrollida e-maksuameti kaudu (APEX ettemaksukontolt) ja esitada konkreetsed vastuväited summade laekumiste ja tasumiste osas. Vaideotsusega avalikustati jõustunud maksuvõlad 10.05.
  2. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega sellest, et põhimaksude tasumise järjekorda ei ole arvestatud või seda on arvestatud valesti. Elektroonilise ettemaksukonto väljatrükist on näha toimingud nende tegemise lõikes ülevalt alla alates 09.01.2007, kust nähtub ka toimingu liik ja aeg. Kuna vaidlusaluses intressinõudes on olemas nii maksude tasumisega viivituses olnud päevade arv, viivise % ja võlasaldo ning intressinõudes on viited koostajale ja õiguslikele alustele, vastab vaidlustatud haldusakt HMS § 55 lg 1 nõuetele.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 06.12.2012 otsusega Tson Grupp OÜ oli kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja sai maksuotsuse kätte 15.12.
  4. Kuna vaidlusalused tehingud tehti perioodil 25.10.2007 – 17.01.2008, on maksuotsus antud enne kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. M. Mi seletuskirja kohaselt osutas kaebajale alltöövõttu OÜ Eurodoor, kelle all tegi tööd tavaliselt 4 meest (tl 30, 63). K. Ri seletuse kohaselt tegid objektidel tööd Eurodoor OÜ töötajad (tl 31). A. D kinnitab, et objektidel tegid tööd alltöövõtjad, kuid kedagi konkreetselt ei nimeta (tl 60 pöördel). Antud seletused on vastuolus maksumenetluses tuvastatud asjaoludega OÜ Eurodoor osas, mille kohaselt ei olnud osaühingul ühtegi töötajat (tl 21 pöördel). Kuna OÜ Eurodoor juhatuse liige V. M on maksumenetluses antud seletuses kinnitanud, et äriühing reaalseid tehinguid ei teinud (tl 110) ning puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaksid nimetatud äriühingu majandustegevust, ei saa kaebaja töötajate seletuste alusel lugeda tõendatuks, et OÜ Eurodoor osutas objektidel teenust. Kaebusest ei selgu, milliseid asjas olulisi asjaolusid teadis või pidi teadma K P. Seega ei tõenda M. Mi, K. Ri ja A. De seletused kaebaja väited selle kohta, et vaidlusaluste tehingute teiseks pooleks oli OÜ Eurodoor. Maksuotsuse kohaselt on vaidluse all kaebaja tehingud OÜ-ga Eurodoor, mitte tehingud peatöövõtjatega, mille sõlmimise asjaolude üle asjas vaidlust ei ole. Maksumenetluses on OÜ Eurodoor juhatuse liige V. M kinnitanud, et äriühing tegeles üksnes arvete väljastamisega ning reaalseid tehinguid ei teinud. R. Ke poolt kinnitati talle, et kogu äritegevus seisnebki ainult arvete kirjutamises (tl 110). Juhul, kui kaebaja tegi tehinguid OÜ-ga Eurodoor, oli tal kohustus tuvastada tehingu teine pool. Ühtegi tõendit selle kohta, et V. M ja/või R. K sõlmis kaebajaga vaidlusalused tehingud ja/või R. Kel olid volitused OÜ Eurodoor esindami6
(13)3-12-913 seks/tehingute sõlmimiseks, asjas esitatud ei ole. Kaebuse p-s 6 toodud asjaolud seoses R. Ke ehitustegevusega erinevates äriühingutes ja seoses V. M taustaga ei kinnita vaidlusaluste tehingute toimumist OÜ-ga Eurodoor. Maksuhalduril on MKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kolmandalt isikult teavet ja maksumenetluses on tõendiks kolmandalt isikult saadud teave, seega ei saa kolmanda isiku seletus olla lubamatuks tõendiks maksumenetluses. Kaebusest ei selgu, mil moel kolmandale isikule korralduse mitteandmine rikub kaebaja õigusi või huve ja kuidas seab korralduse vormistamata jätmine kahtluse alla kolmanda isiku poolt maksumenetluses antud seletuse. Kaebusest ega kaebaja väidetest ei selgu, milline tõend kinnitab kaebaja väiteid selle kohta, et tema puhul oli tegemist heauskse ostjaga. Kaebaja esindaja on maksumenetluses antud seletuses märkinud: “… kirjalikku lepingut ei tehtud kellegagi. OÜ Eurodoor kontakttelefoni alles ei ole … arved kas saatis töömeestega või tõi ise objektile … juhatuse liige esitas passi koopia …“ Seletuses kaebaja esindaja OÜ Eurodoor juhatuse liikme nime ei maini (tl 99 pöördel). 06.10.2009 antud seletuses märgib kaebaja esindaja, et OÜ Eurodoor juhatuse liikme nime ei mäleta. Kogu suhtlus objektide tööde mahu, tasumisele kuuluvad summad, kokkusaamised lepiti kokku telefoni teel. Tööde teostamise kohta koostati aktid (tl-d 101, 101 pöördel). Kaebaja ei ole maksuhaldurile ega kohtule esitanud OÜ Eurodoor juhatuse liikme passi koopiat. Hinnates kaebaja esindaja seletusi, ei tuvastanud kaebaja esindaja vaidlusaluste tehingute tegemisel, tööde teostamisel ega ka hiljem vaidlusaluste tehingute teist poolt. Seega jättis kaebaja kindlaks tegemata teenuse tegeliku osutaja ning järelikult ei näidanud kaebaja üles äris nõutavat hoolsust. Seetõttu ei võinud kaebaja arvetele ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile tehingu teise poole kohta kantud andmeid usaldada. Kuna tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest, ei ole kaebaja poolt kirjeldatud teenuse saamise faktilised asjaolud ja äriühingud/isikud usaldusväärselt kindlaks tehtud, ei tõenda ainuüksi teenuste teostamine ja edasimüümine peatöövõtjatele, et teenused on osutatud vaidlusalustel arvetel märgitud äriühingu poolt. Maksuhalduril ei ole kohustust tuvastada, kes tegid vaidlusalused tööd. Kaebaja ei ole esitanud väiteid ja tõendeid, mis lükkaksid ümber või seaksid kahtluse alla maksuotsusega tuvastatud asjaolud või maksumenetluses kogutud tõendid. Kaebaja on realiseerinud oma kaebeõiguse ja vaidlustanud maksuotsuse kohtus, seega olid maksuhalduri järeldused kaebajale arusaadavad. Maksuotsus on ka piisavalt selge ja motiveeritud. Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide selle kohta, et vaidlusaluste äriühingute nimel koostatud arvete alusel on toimunud arvetel märgitud äriühingult teenuse ostmine. Seega ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohaste arvetega KMS § 37 mõttes. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus ning tegelikuks müüjaks loetakse tundmatut kolmandat isikut. Vaidlusaluse maksuotsusega määratud maksusumma ja sellest tulenevad võlgnevused avalikustati 10.05.2012. Asjaolu, et enne nimetatud tähtaega tasumata maksusummat maksukohustuslaste registris ei avaldatud, ei tähenda maksuvõla puudumist, kuna avalikustamata jätmine ei muutnud maksuvõlga olematuks. Vaideotsuses ei ole kõiki kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendeid analüüsitud, kuid on toodud MTA seisukohad vaide esitaja argumentide osas. Vaideotsuses antud hinnangute kohaselt puudus kaebajal õigus vaidlusaluste arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning tulumaksu osas asuti seisukohale, et maksuotsus tulumaksu määramise osas tuleb kehtetuks tunnistada. Kuna maksuotsus oli õiguspärane käibemaksu määramise osas, ei mõjutanud vaideorgani poolt vaideotsuses kaebaja vaidemenetluses esitatud tõendite ükshaaval hindamata jätmine ja vaidemenetlusega viivitamine asja otsustamist. 7
(13)3-12-913 Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle koostamise õiguslikule alusele, on toodud maksude tasumisega viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv summa ja tähtaeg. Kuna intressinõude esitamise kohustus ning arvestamise alused tulenevad seadusest, ei ole maksuhalduril kaalutlusõigust intressi arvestamisel, vaid seadusest tulenev kohustus arvestada tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Ainuüksi kaebaja veendumus ja seisukoht, et intressinõude lisas toodud andmed on ilmselgelt ebaõiged, ei tõenda kaebaja väiteid. Kaebaja ei ole esitanud omapoolset intressiarvestust enda poolt esitatud väidete tõendamiseks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et 11.12.2009 maksuotsusega määratud käibemaksusumma on tähtaegselt tasumata. Maksuhalduri väidete kohaselt on intressinõude arvestamise alguseks 21.11.
  1. Intressi arvestamise aluseks ei ole varasemalt maksuotsusega määratud tulumaks, vaid 2007 aasta käibedeklaratsiooni muudatused. Maksuhalduri antud väidet kinnitavad intressinõude lisa, milles on toodud nõude liik, nõude alus, tähtaja arvestus. Eraldi on välja toodud ka intressisumma suurus. Lisast selgub, et intressinõude aluseks on käibedeklaratsioonides kajastatud andmed (samas tl 64-65). Kohtul ei ole põhjust kahelda maksuhalduri poolt esitatud intressisumma arvestuses. Maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, seega pole tõendamist leidnud kaebaja väited intressinõude aegumise kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Tson Grupp OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Halduskohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusnorme. Halduskohus on rikkunud

§ 158lg-t 1, § 162 lg 1 p-te 1, 2 ja 4.

Kohus ei võtnud seisukohta kaebaja kõikide väidete ja taotluste kohta. Kaebaja esitas kaebuses väited, et maksumenetluses on rikutud menetlusnõudeid ja vaidemenetluses ei hinnatud kõiki tõendeid ega võetud kaebaja väidete kohta seisukohta. Puudub alus väita, et menetlusnõuete rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. Seega ei saa väita, et vaideotsus on sisuliselt õiguspärane. Vaidemenetluses esitatud tõendid ei kinnitanud vaid tulumaksu tühistamist, vaid olid olulised ka käibemaksu määramisele hinnangu andmisel. Käesoleval juhul on kaebaja esitatud tõendid tähelepanuta jäetud nii vaide- kui ka kohtumenetluses. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei rahuldanud vaidemenetluse õigusvastasuse tuvastamise kaebust. Kaebaja on juba kaebuses selgitanud, et vaidemenetlus on põhjendamatult kestnud üle 2 aasta ja seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaide lahendamise korral oleks kaebaja olukord soodsam. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et ta maksusummat tasuma ei pea. Kaebaja on põhjendanud huvi vaidemenetluse õigusvastasuse tuvastamiseks. Juhul, kui maksusumma määramine jõusse jäetakse, peab kaebajal olema võimalus ebamõistlikult pika vaidemenetluse ajal arvestatud intressisumma vähendamisele. Samuti on määrav preventiivne huvi, et vältida edaspidi maksuhalduri poolt seaduses sätestatud tähtaja mittejärgimist. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud KMS § 37 ja § 31 lg-t 1 ning kaebaja heausksust. Kohus ei võtnud seisukohta kaebaja hoolsuskohustuse täitmise kohta ega selgitanud, milliseid tõendeid oleks pidanud kaebaja esitama. Kohus pole võtnud seisukohta, miks ta ei nõustu kaebaja väitega, et isik on tuvastatud pangakonto kaudu. Maksuhaldurile ja kohtule OÜ Eurodoor juhatuse liikme passi koopia esitamata jätmisest ei saa teha järeldust, et kaebaja ei ole näidanud üles äris nõutavat hoolsust. Kaebajal polnud mingit alust arvata, et müüjana võiks esineda kolmas isik. Asjaolu, et V. M kinnitab arvete allkirjastamist, on piisav, et lugeda tehingud toimunuks. Pangakontole arvete eest tasumine kinnitab veenvalt, et tegemist oli tegeliku müüjaga. Maksupettust ega raha tagasijõudmist ei ole tuvastatud. Võimalik teiste isikute maksupettus ei puuduta ostjat. Kohus ei ole võtnud seisukohta, et maksupettus võis esineda müüja poolel. 8

(13)3-12-913 Maksuotsuses ei ole maksu määramine motiveeritud, tuginetud on tehingu teise poole iseloomustusele. Maksuotsuses toodud V. M seletusest, kus ta kirjeldab, et tema andis raha R. Kele, kes andis talle väljavõetud rahast 1%, R. K sai kindlasti ka mingi summa sealt ning ülejäänud raha läks ettevõttele tagasi, ei saa teha järeldust, et summad liikusid kaebajale tagasi. Kuna kõiki asjaolusid ei ole arvesse võetud, rikutud on uurimispõhimõtet ja menetlusnõudeid, on maksuotsus ilmselgelt motiveerimata. Samuti on motiveerimata intressinõue (kaebuse p 4) ja vaideotsus (kaebuse p 3). Kohus on ebaõigesti tõlgendanud MKS § 59 lg 1 ja § 61 lg-id 1-
  1. Pole selge, millises maksumenetluses on V. Mlt seletused võetud ja mida ning milleks on küsitud. Teise ettevõtte kohta küsimine eeldab, et seletuste andmine ei toimunud kaebaja menetluse Res. Maksuotsuses tuginetakse V. M ütlustele üldiselt, pole arusaadav, et küsimuse all oleks otseselt kaebaja tehingud, et talle oleks näidatud konkreetse isiku tuvastamiseks fotot või kaebajale esitatud akte või arveid. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega saadud tõendiga, mis mõjutab asja sisulist lahendit. Maksuotsusest ei tulene, et V. Mle oleks tehtud korraldust kaebaja maksumenetluses kolmanda isikuna seletuste andmiseks. Seega ei ole ka selge, millist teavet sooviti. Suuliste seletuste protokoll ei vasta ilmselgelt kolmandalt isikult teabe saamise nõuetele, mistõttu on tegemist lubamatu tõendiga. Väär on kohtu väide, et kaebusest ei selgu, milliseid asjas olulisi asjaolusid teadis või pidi teadma K. P. Kaebaja on kaebuses märkinud, et temale kui Tson Grupp OÜ töötajale oli maksumenetluse käigus viidatud. Maksuhaldur on võtnud töötajatelt seletusi valikuliselt ning isikud, kellelt seletusi pole võetud, oleksid saanud kinnitada OÜ Eurodoor töötamise asjaolusid. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud kaebaja tõendamiskoormust. Kaebaja ei pidanud esitama mingeid tõendeid R. Ke kohta. Kaebaja juhatuse liige T. H on kinnitanud, et ei tunne R. Kt ning kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks mingit seost R. Kega. Maksuhaldur on maksuotsuses tuginenud V. M ütlustele. V. M on väitnud, et võttis raha pangaautomaadist ning andis R. Ke kätte. Ükski tõend ei kinnita, et raha oleks tagasi jõudnud kaebajale. Maksuhaldur ei ole R. Kt küsitlenud ja V. M seletused ei ole täielikud, seega ei ole kõiki asjaolusid välja selgitatud ja maksuotsus on motiveerimata. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud MKS §
  2. Kohus on teinud ebaõiged järeldused intressinõude motiveeritusest ja ebaõigesti jätnud kohaldamata aegumise. Vastustaja on asunud kohtumenetluses intressinõuet motiveerima, mis on lubamatu. Hilisemalt tekkinud maksuvõlad on loetud varem tasutuks, kui varasemalt tekkinud maksuvõlad. Maksuotsusega määratud summad on kantud ettemaksukontole alles 09.04.2012 ja alles siis on alustanud maksuhaldur järjekorra alusel võlgnevuse kustutamist. Tegemist on täiesti ebaõige arvestusega, mistõttu intressinõue on kogu ulatuses ebaõige. Kuna kaebaja on pidevalt maksusummasid tasunud, peaksid olema maksuotsusega määratud maksusummad varem juba jooksvalt tasutud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta enne 31.12.2008 kehtinud MKS § 118 lg 1 redaktsiooni. Kuni 31.12.2008 kehtinud MKS § 118 lg 2 ja § 98 lg 1 kohaselt on intressinõude esitamise aegumistähtaeg möödunud. Kuueaastane aegumistähtaeg ei kohaldu, kuna tahtlust ei ole intressinõudes motiveeritud. Kohus ei ole võtnud seisukohta tasumise järjekorra ja võimaliku aegumise kohta. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et vaidemenetluse läbiviimine ja/või vaidemenetlusega viivitamine ei mõjuta intresside määramist. Intressinõude tühistamise aluseks oli ebamõistlikult pikk vaide lahendamise aeg. Juhul, kui poleks olnud alust tühistada kogu intressinõue, oleks pidanud kohus arvestama analoogiat Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-3-08 ja 3-3-1-43-08 toodud seisukohtadega menetluse peatumise suhtes. Kuna intressid on põhjendamatult suurenenud vaidemenetlusega viivitamise tõttu, oli see aluseks intressinõude osaliseks vähendamiseks (intresside arvestus oleks pidanud peatuma alates 28.03.2010 kuni vaideotsuse andmiseni 03.04.2012). Isegi juhul, kui vaidemenetlusega viivitamine ei 9
(13)3-12-913 andnud iseseisvat seaduslikku alust intressinõude tühistamiseks, oli intresside arvestamine vaide lahendamisega viivitamise ajal igal juhul kaebaja õigusi rikkuv. Kui kohus oleks vaidemenetluse õigusvastasuse tuvastanud, oleks kaebajal olnud võimalik taotleda intressivõla kustutamist, kuna selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu.
  1. MTA palus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. MTA jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. V. Mlt seletuse võtmisel oli täidetud MKS § 61 lg 2 sätestatud tingimus, et eelnevalt peab maksuhaldur olema pöördunud maksukohustuslase poole. Kaebaja juhatuse liige T. H andis maksuhaldurile selgitusi 09.06.
  2. V. M seletus on võetud 16.09.
  3. V. Mle esitatud küsimustest on üheselt aru saada, et need puudutavad OÜ Eurodoor ja kaebaja vahelisi tehinguid. Kui kaebajale ei meeldi kolmanda isiku poolt antud ütlused, siis ei tähenda see veel seda, et nimetatud tõend tuleb kõrvale jätta. Kaebaja rõhutab, et maksuhaldur on jätnud üle kuulamata kaebaja selle või teise töötaja. Samas ei ole kaebaja maksumenetluse käigus seletuste andmisel 09.06.2009 ja 06.10.2009 maksuhaldurit teavitanud ühestki töötajast, kes oleks koos OÜ Eurodoor töötajatega koos töötanud. Asjast teadlikud töötajad ilmusid välja pärast kontrollakti saamist. Ka see, et kaebaja varasemalt ei viidanud töötajatele, on üheks tõendiks, mis näitab, et tehinguid OÜ-ga Eurodoor ei toimunud. Kuna kaebaja väitis, et ta R. Kt ei tunne, siis ei pidanud maksuhaldur kaebaja enda seletustele tuginedes vajalikuks R. Kt küsitleda. Kaebaja taotles 13.01.2010 esitatud vaides 11.12.2009 maksuotsuse täitmise peatamist, mida maksuhaldur ka tegi ning ei asunud koheselt maksuotsusega määratud maksusummasid sisse nõudma. Täitmise peatamine tähendab ka seda, et maksuhaldur ei saa tasaarveldada kaebaja deklareeritud enammakseid või ettemaksukontole tasutud summasid maksuotsusega määratud summade katteks. Täitmise peatamise ajaks peatatakse ka maksuvõlalt intressi arvestus. Täitmise peatamine ei takista maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma tasumist, kuid siis ta peab kindlasti tasumisel märkima maksekorraldusele maksuotsuses toodud viitenumbri. Kui maksukohustuslane seda maksuotsuses toodud konkreetset viitenumbrit ei märgi, siis läheb tasutud summa maksukohustuslase ettemaksukontole ja sealt toimub kohustuste tasumine ja tasaarvlemine juba MKS § 105 lg 6 sätestatud järjekorras.
  4. Tson Grupp OÜ esitas täiendavad seisukohad, milles leiab, et vaidemenetlus on läbi viidud ebamõistlikult pika aja vältel. Vaidemenetlus on kestnud üle 2 aasta. Kokku on menetlus kestnud 4,5 aastat. Selline ebamõistlik menetlusaeg on iseseisvaks maksuotsuse, vaideotsuse ja intressinõude tühistamise aluseks. Kaebaja viitab siinkohal Riigikohtu ja EIK praktikale (Riigikohtu 09.04.2008 lahend nr 3-4-1-20-07 p 18, Riigikohtu 02.06.2008 lahend nr 3-4-119-07 p 32 ja EIK 20.07.2010 otsuses Ciorap vs Moldova (nr 3) p 23 ning EIKo 02.04.2013 Angelo Caruso vs Itaalia p-d 38-43). Kaebajal puudub käesoleval ajal tõhus õiguskaitsevahend ebamõistliku menetlusaja hüvitamiseks. Riigivastutuse seadusesse ei ole vastavat kahju hüvitamise korda sisse viidud. Õiglane hüvitis ebamõistliku menetlusaja eest on haldusaktide tühistamine. Vaidlust pole selles, et töid poleks tehtud (selle kinnituseks on vaideotsusega tühistatud ka tulumaksu määramise osa). Käesoleval juhul puuduvad alused ostjat pahauskseks pidada. Müüjapoolsed õigusrikkumised ei anna alust piirata ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebaja on olnud heauskne. Vastustaja etteheide, et alles peale kontrollakti saamist viidati töötajatele, on täiesti põhjendamatu. T. Halt ei ole nimetatu kohta seletust küsitud ning peale kontrollakti andmist täiendavate tõendite esitamine on igati loogiline ja lubatud. Maksukohuslane ei tea enne kontrollakti 10
(13)3-12-913 andmist, mida maksuhaldur soovib ning mida tal tuleb tõendada. Kontrollaktile eriarvamuse esitamisega on tagatud isiku ärakuulamisõigus enne haldusakti andmist.
  1. MTA vastuses kaebaja täiendavatele seisukohtadele palub MTA jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaide lahendamise tähtaja ületamine ei saa olla maksuotsuse tühistamise aluseks, kui maksusumma on õiguspäraselt määratud. Viidatud EIK lahenditel ei ole puutumust antud vaidlusega. Viidatud lahendite alusel on välja mõistetud kahjuhüvitis ja seda ka mitte kõikidel juhtudel. Antud juhul toimub vaidlus maksuotsuse õiguspärasuse üle. Haldusakti tühistamine ei saa olla hüvitis. Kaebaja seaduslik esindaja T. H on maksuhaldurile andnud enne kontrollakti välja andmist kahel korral seletusi, kus temale on esitatud tehingute toimumise kohta küsimusi, millele ta on vastanud. Seega teadis maksukohustuslane juba enne kontrollakti saamist, mille kohta peab selgitusi andma ja milliste tehingute toimumist tõendama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt kaebaja väiteid seoses vaidemenetlusega, seejärel väiteid maksuotsuse ja intressinõude õigusvastasusega. 14.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebusest ei selgu, milles seisneb kaebajale vaidemenetluse kestuse tõttu tekitatud kahju. Intressisumma suurenemine oli tingitud võla tasumata jätmisest ning vaidemenetluse kestus seda ei suurendanud. Kaebajal oli sõltumata vaidemenetluse läbimisest igal ajal võimalik maksuotsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse või nõuda vaide läbivaatamise kiirendamist. Kuna vaidemenetluse kestus ei saanud tekitada kaebajale kahju, oleks hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Preventiivne huvi ehk soov vältida tulevikus sama õiguste rikkumise kordumist ei saa alates 01.01.2012 kehtiva

§ 45

lg 2 kohaselt olla tuvastamiskaebuse esitamist õigustavaks asjaoluks, kui õiguste kaitseks on võimalik kasutada tõhusamat õiguskaitsevahendit – kohustamis- või keelamiskaebust. Seega tuleb tuvastamiskaebus jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. 15. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et vaidemenetluse kestus ei mõjuta vaideotsuse ega ka mitte maksuotsuse õiguspärasust. Maksumenetlus lõpeb maksuotsusega ning ka maksu määramise aegumine on seotud maksuotsuse andmisega (vt MKS § 95 – maksusumma määramiseks antakse maksuotsus ja § 98 – maksusumma määramine aegub). Kaebaja viidatud lahendid ei ole asjakohased, sest üheski neist pole käsitletud haldusakti tühistamise alusena vaidemenetluse kestust.

§ 45

lg 4 piirab kaebeõigust vaideotsuse vaidlustamisel seeläbi, et üldjuhul saab seda vaidlustada üksnes koos vaide esemeks oleva haldusaktiga. Kuna kaebaja pole näidanud, et vaideotsus rikuks tema õigusi sõltumata maksuotsusest, on halduskohus õigesti tõdenud, et vaideotsuse motiveerimatus saaks olla aluseks selle tühistamisele üksnes juhul, kui maksuotsus on õigusvastane. 16. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale. Kaebaja väide, et maksuhaldur on rikkunud maksumenetluse norme seeläbi, et on tuginenud lubamatule tõendile (V. M seletus) ja jätnud osa tõendeid kogumata ja hindamata, ei ole põhjendatud. V. Mlt seletuse võtmisel on järgitud MKS § 61 lg 2 nõuet, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb pöörduda maksukohustuslase enda poole, suulised ütlused on MKS § 61 lg 4 nõudeid järgides protokollitud ning kohtule esitatud protokolli väljavõttest selgub, et küsimused ja vastused on selgelt esitatud OÜ Eurodoor ja OÜ Tson Grupp vaheliste suhete kohta. Asjaolu, et toimikus ei sisaldu korraldust 11

(13)3-12-913 suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde ilmumiseks, ei oma seletuse lubatavuse seisukohalt tähtsust. Maksuhalduri poolt esitatud küsimused on kajastatud suulises seletuses endas, samuti on esitatud andmed V. M identifitseerimiseks. Suuliste seletuste protokolli ei muuda lubamatuks tõendiks see, et seletus on võetud teise äriühingu, kelle nime maksuhaldur maksusaladusele viidates ei ole avaldanud, maksumenetluse käigus. Kohtupraktikas on leitud, et teises haldus- või kriminaalmenetluses kogutud tõendid on maksumenetluses kasutatavad ning tõend on lubamatu üksnes juhul, kui tõendite kogumise nõudeid ja korda on oluliselt rikutud. Selleks, et otsustada, kas tõendi kogumise nõuete ja korra rikkumine on oluline, tuleb hinnata, millisel määral rikuti isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, menetluse eesmärgi võimalikku eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga. Viga tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga. (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-2-03, p-d 11 ja 13). Nagu eelpool selgitatud, ei esine käesoleval juhul asjaolusid, miks annaksid aluse V. M ütluste kõrvaldamiseks tõendite hulgast.
  1. K. Pi ütluste kogumata jätmine on maksuhalduri kaalutlusotsus. Tulenevalt MKS § 59 lg 1 teisest lausest otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks asjas koguda. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et K. Pi ütlused oleksid asjas tehtud otsust võinud mõjutada. Kaebaja teised töötajad ei osanud OÜ Eurodoor poolt osutatud teenuse kohta olulist teavet anda ning kaebaja pole näidanud, miks K. P neist paremini informeeritud pidanuks olema.
  2. Maksuotsuses on kaebajale käibemaksu määramisel tuginetud sellele, et kaebaja teadis või pidi teadma, et OÜ Eurodoor arved on fiktiivsed ning seetõttu ei oma ta nende arvete alusel õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Riigikohus on 24.01.2011 otsuse nr 3-3-1-73-10 ps 15 märkinud, et juhul, kui maksuotsuse faktiliseks aluseks on järeldus, et ostja pidi teadma, et müüja pole tegelik müüja, on oluline see, kas ostja on vajalikul määral täitnud hoolsuskohustust ja kuidas jaguneb tõendamiskoormus maksuhalduri ja maksukohustuslase vahel. Käesolevas maksuotsuses ei tuginetud üksnes asjaolule, et OÜ Eurodoor on majandustegevust mitteomav äriühing. Maksuotsuses hinnati maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis ning seoti T. Ha ütlused arvete ja aktide allkirjastamise ja väidetava tehingupartneri esindaja tuvastamise kohta dokumentaalsetel tõenditel kajastatud andmetega ning V. M ütlustega. T. Ha seletuse kohaselt ta R. Kt ei tunne, OÜ-d Eurodoor esindas noor mees, kes esitas passi koopia ja kellega koos allkirjastati koostatud dokumendid. V. M on kinnitanud, et ta OÜ Eurodoor nimel tehinguid ei teostanud ega volikirju ei väljastanud. Seega on käesoleva ajani teadmata, kellega T. H tehinguid tehes lävis. Pelgalt panga kaudu arveldamine ei taga seda, et tegelik tehingupartner oleks identifitseeritav. T. Ha hoolsuskohustuse täitmata jätmine ja väidetava tehingupartneri esindaja tuvastamata jätmine on käesoleval juhul toonud kaasa selle, et kaebajal ei õnnestu tõendada, et ta tegi tehinguid OÜ-ga Eurodoor heauskselt. Kogutud tõendid annavad aluse järelduseks, et kaebaja oli teadlik käibemaksuarvestuses kajastatud OÜ Eurodoor arvete fiktiivsusest. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses. Käibemaksu määramisel ei oma tähtsust, kas teenus on tegelikult kelleltki kolmandalt isikult saadud, seepärast ei oma tähtsust kaebaja viidatud dokumendid, millest peaks selguma, et kaebaja on OÜ-lt Eurodoor ostetud mahus tööd peatöövõtjale edasi müünud ning kaebaja enda töötajad poleks seda tööd saanud teha.
  3. Intressinõue ei ole motiveerimata ega aegunud. Maksuhaldur on selgitanud, et kaebaja maksuotsusega kindlaks tehtud maksuvõlga ei hakatud täitma seoses kaebaja vaides esitatud 12
(13)3-12-913 taotlusega maksuotsuse täitmise peatamiseks (tl 50). Sellistel asjaoludel ei olegi maksuotsust enne vaideotsuse andmist täidetud ning põhjendatud ei ole kaebaja väide maksuvõla katteks kantud maksusummadest ja nende arvestamata jätmisest intressinõude koostamisel. MKS § 118 lg 1 näeb ette, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast. Intressinõue koostati 28.05.2012 ja olukorras, kus kaebaja ei olnud maksuotsusega määratud summasid tasunud, seega polnud intressinõude esitamise tähtaeg MKS § 118 lg 1 alusel möödunud. Kaebaja poolt viidatud MKS § 118 lg 2 oli alates 01.01.2009 kehtetu ning arvestades seda, et maksumenetlus algas käesolevas asjas 29.05.2009, puudub igasugune alus enne seda kuupäeva kehtinud normide kohaldamiseks (HMS § 5 lg 5). 20. Kaebaja on taotlenud esimese astme kohtus kantud kuludena 410,05 euro riigilõivu ja 2979,60 euro esindajatasu hüvitamist. Kulude kandmine on tõendatud 11.04.2012 ettemaksuteatise, 15.05.2012 arvega nr 630, 13.06.2012 arvega nr 742, 09.07.2012 arvega nr 853, 10.09.2012 arvega nr 1042 ning konto väljavõtetega arvete tasumise kohta. Apellatsioonimenetluses on taotletud 246,03 euro riigilõivu ja 1483,49 euro esindajatasu hüvitamist, menetluskulude kandmine käesolevas asjas on tõendatud 04.01.2013 arvega nr 1425 ja 12.02.2013 arvega nr 127 ning maksekorraldustega nende tasumise kohta. Maksuhaldur ei ole kulude hüvitamist taotlenud.

§ 108

lg 1 kohaselt jäävad kaebaja ning

§ 109lg 1 kohaselt maksuhalduri kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.