← Eesti

3-10-1106/259

Obsah (10)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 2§ 165§ 180§ 177§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2013, Tallinn Haldusasja number 3-10-1106 Haldus

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-10-1106 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Pärnu Linnavolikogu 19.03.2009 otsusega nr 18 kehtestati osaliselt Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneering. Planeeritav ala piirneb Pärnu linnas Sadama tänava, Ringi tänava ja Õhtu tänava vahelise alaga. Planeeritaval alal asuvad kaitsealused pargialad Vallikääru park P1 ja Vallikääru park P
  2. Vallikääru park P2 piirneb Sadama tn 4 kinnistuga ning planeeringuga nähti ette selle taaskorrastamine pargialana.
  3. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 10.09.2009 otsuse nr 3-5/1020 p 6 kohaselt otsustati väljastada ehitusluba Pärnu Vallikääru park P2 maaüksusele varikatuse ehitamiseks. Nimetatud otsuse alusel väljastas linnavalitsus 10.09.2009 ehitusloa nr EL-
  5. A Mile kuulub korteriomand nr M2 ja OÜ-le Foxsmile kuulub korteriomand nr M3 Pärnus xxxxxxxx. xxxxxxxxxx sihtotstarve on 55% ärimaa ja 45% üldmaa. A M esitas 28.04.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 10.09.2009 ehitusloa nr EL-3363 tühistamiseks (haldusasi nr 3-10-1107). OÜ Foxsmile esitas 28.04.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 10.09.2009 ehitusloa nr EL-3363 tühistamiseks (haldusasi nr 3-10-1106). Kaebuste põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 1) Kaebajad kasutavad xxxxxx hoones külaliskortereid ise ja annavad neid ka üürile. Ehitusloa väljastamise otsus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Varikatuse ehitusloa väljastamisel rikuti kaebajate õigust vabalt vallata, kasutada ja käsutada oma omandit (põhiseaduse (PS) § 32), vähendades vara väärtust, tekitades olukorra, et maja elanikke hakkab häirima ebameeldiv hais, millega rikutakse kaebajate õigust puhtale keskkonnale, samuti hakkab maja elanikke segama alkoholi tarbimine ja öörahu rikkumine. 2) Tegemist on ehitusseaduse (EhS) § 2 lg-de 1 ja 2 kohaselt hoonega, kuna varikatusel on siseruumid ja välispiirded. Kui tugipostide juurde tulevad seinad, siis on siseruumid tekkinud (II kd, tl 66). Hoone keskele on planeeritud statsionaarne soojustatud WC, sinna on juba veetud ka tehnovõrgud – vesi, kanalisatsioon, elekter. Prügikonteinerid avanevad kaebuste esitajate maja suunas. Toitlustustelgid on planeeritud Ringi tänava juurde, mis eeldab ka tualettide ehitamist nende lähedusse. Kuna tegemist on hoonega, tuli vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg-le 4 selle püstitamiseks määrata hoonestusala detailplaneeringuga, mille koostamise käigus oli õigus esitada vastuväiteid. Linnavalitsus ei taganud ehitusloa väljastamisel kaebajatele ärakuulamisõigust ega arvestanud Sadama tn 4 korteriomanike huvidega. Ka asjatundja on järeldanud, et tegemist on hoonega (I kd, arvamus lisatud köite lõppu). 3) Hoone projekt ei vasta seadusele, kuna puuduvad hoone projekteerimiseks õiguslikul alusel väljastatud lähteandmed: detailplaneering, projekteerimistingimused ja arhitekti konkurss. Hoone on ebaseaduslikult lubatud projekteerida ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse. Kaebajate huviks on üürida külaliskorterid nõudlikele soliidsetele inimestele. Majal on kaks korrust ja katuseterrass, millelt avanev vaade häirib kõiki korteriomanikke. Ehitise puudumisel oleks seal roheline korrastatud ala mänguväljaku ja haljastusega. WC-bokside ja prügikonteineritega 2

(9)3-10-1106 sisustatud ehitis halvendab kaebajate poolt kasutatava kinnistu keskkonnatingimusi. Ehitusluba rikub kaebajate õigusi olulisel määral, kuna on vastuolus seaduse ja detailplaneeringuga (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-25-02, nr 3-3-1-64-02 ja nr 3-3-1-42-03). Vastustaja pakutud 2meetrise heki rajamisega väheneb vaade aasale veelgi, samuti ei ole heki rajamine ja hooldamine vajalikul kõrgusel tagatud. Hekk kahjustab omandi kasutamist. Kinnistu väärtus säiliks, kui aas on korrastatud ja paigaldatud valgus sõltumata sellest, kas aasale on rajatud ehitised või mitte. Ekspert Lembit Sõmera kirjaliku arvamuse kohaselt on tegemist hoonega, mida saab püstitada detailplaneeringuga ette nähtud hoonestusalale. 4) Kohtumenetluse käigus asuti projekti muutma, kuid samal ajal hakati varjualust püstitama esialgses variandis, st vaidlustatud ehitusloa alusel. 5) Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 1 p 3 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal 50 m. LKS § 38 lg 3 järgi on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kaebajad arvestasid, et nende kinnistuga piirneval aasal on detailplaneeringuga kehtestatud ehituskeeluvöönd ja neil oli õiguspärane ootus, et Sadama tn 4 lähedusse ehitisi ei püstitata.
  1. Tallinna Halduskohus liitis 19.10.2011 määrusega haldusasjad nr 3-10-1106 ja nr 3-101107 ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-10-
  3. Pärnu Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu ja esitas järgmised vastuväited. 1) Projekteeritud varikatus jääb detailplaneeringuga määratud hoonestusalast välja. OÜ Lootusprojekt töö nr 0901-PP joonise nr 11 lehe 2 ja seletuskirja punkti 1.10.10 järgi puuduvad varikatusel siseruumid ja osaliselt välispiirded. Projekteeritud rajatis on postidele toetuv katusega varjualune, mille postide vahe on osaliselt kaetud hõreda laudisega varjamaks teisaldatavaid soojustatud välikäimla bokse, prügikonteinereid ja jalgrattahoidjaid. Projekteeritud varikatus ei oma siseruume ja on seega EhS § 2 lg 2 kohaselt rajatis. Seetõttu ei pidanud linnavalitsus vajalikuks nimetatud ehitusloa väljastamiseks küsida naabrite nõusolekut. Kuna tegemist on rajatisega, siis oli selle projektikohane asukoht väljaspool detailplaneeringuga määratud hoonestusala õiguspärane. Varikatus on projekteeritud eelkõige avalikkusele suunatud funktsiooniga ning asub üldkasutataval, Pärnu linnale kuuluval maal. Tegemist on Vallikääru teenindamisega seotud rajatisega. 2) Väljakujunenud praktika kohaselt on Keskkonnaamet kooskõlastanud ehitusprojekti, kuid ei ole vajalikuks pidanud anda eraldi nõusolekut ehitusloa andmisele. Seetõttu ei küsitud ka sel korral ehitusloa andmiseks täiendavat kooskõlastust. 3) Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-29-10, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivsete õigustega kaitstavad väärtused ning isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Seega ei saa miljöö muutumine rikkuda kaebajate õigusi. Mänguväljaku ja selle teenindamiseks vajaliku varjualuse rajamisega kinnistu väärtus ei vähene, vaid võib tõusta. Kinnistu ümbrus on tulevikus korrastatud, paigaldatakse valgustus, turvakaamerad, mänguväljak ja muu selleks vajalik. Vallikääru park P2 alale rajatud mänguväljakule saavad ka Sadama tn 4 kinnistul asuvate külaliskorterite külastajad oma lapsed mängima saata. Kaebuse esitaja väited vara väärtuse vähenemise, ebameeldiva haisu, alkoholi tarbimise ja öörahu rikkumise kohta on oletuslikud ja paljasõnalised. Vastu tulles kaebaja soovile ei nähta varjualusesse ette ajutisi teisaldatavaid tualette ega prügikonteinereid (310-1107 toimik, tl 48 ja 73). Varikatuse alla paigaldatakse vaid üks WC-boks, mis on varustatud vee ja kanalisatsiooniga. Samuti ei ole WC 24 tundi avatud ja koristaja puhastab seda ning ümbrust. Vastustajal on oma omandis olevate ehitiste hooldamiseks sõlmitud vastavasisulised 3
(9)3-10-1106 lepingud, mille kohaselt on ehitised hooldatud ning korrastatud. Seega ei riku vaidlustatud ehitusluba kaebajate õigust puhtale keskkonnale. 4) Kuna Sadama tn 4 ärimaja hoov on piiratud Vallikääru P2 katastriüksusega piirnevas osas võrkaiaga, ei ole alust arvata, et varjualust külastavad isikud satuksid xxxxxxxxxx territooriumile. 5) Ehitusloa andmist õigustas suur avalik huvi, sest Vallikäär on Pärnu üks olulisemaid ja külastatavaimaid kohti ning vaidlusaluse varikatuse vajadus on olemas. Vallikääru P2 alale rajatakse kogu Pärnu linna laste tarbeks mänguväljak ning on tähtis, et mänguväljaku läheduses asuks WC, mis omab esteetilist ja puhast ümbrust. Seetõttu on väga oluline, et tehaseline WC-boks oleks paigaldatud varikatuse alla ning varikatus sobiks pargi alaga. Paigaldatav WC on mõeldud kasutamiseks ka uue sildumisala ääres peatuvate väikealuste omanikele. 6) Vallikääru projekt on saanud Euroopa Liidu rahastuse ning juhul, kui varikatus tuleb lammutada, on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel õigus nõuda vastustajalt varikatuse ehitamiseks kulunud summa tagasi.
  1. Kolmandad isikud (Sadama 4 omanikud) palusid kaebuse rahuldada ja esitasid halduskohtule kokkuvõtlikult järgmisi vastuväiteid. Ehitatav varikatus takistab omandi sihipärast kasutamist, vähendab korteriomandite väärtust ja seab ohtu õiguse puhtale keskkonnale. Varikatuse ehitus on Sadama tn 4 korterite omanikega kooskõlastamata, samuti ka hilisemad väidetavad muudatused projektis. Tegelikult on varikatus ehitatud esialgse projekti järgi. Ehitis asub Pärnu Linnavolikogu 19.03.2009 otsusega nr 18 kehtestatud Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu järgi ehituskeeluvööndis. Lisaks sellele on maja akende all olev ehitis ilmselgelt mittevastav Pärnu Linnavalitsuse enda poolt välja antud ehitusloa EL-3363 ja ehitusregistri (kood 220584353) andmetega, mis väidavad, et ehitise kasutusotstarve on „muu nimetamata rajatis, nagu näiteks varikatus jalgratastele või lahtine ootepaviljon või aed või piire”. Samuti on jäetud märkimata ehitises vundamendi, vee, kanalisatsiooni ja tualettide olemasolu. Välisel vaatlusel on selgelt näha, et tegu on ühiskondlike tualettidega, kuhu 2-kohaline statsionaarne WC-boks on juba paigaldatud ja 6 kohta on valmis kuivkäimlate paigaldamiseks. Kasutades maja katuseterrassi, riivavad kolmandate isikute ja nende külaliskorterite kasutajate silma varikatuse suured gabariidid ja katuse värvilahendus. Sobimatu on ehitada ühiskondlikke tualette nii lähedale hoonele, seda enam, et Vallikääru pargi territoorium on suur ja tualetid ning muu sinna juurde kuuluv pargiinventar on võimalik paigutada mujale. Hansapäevade läbiviimise ajal tualette ei koristatud, need haisesid ja külastajad, kes järjekorras ei viitsinud seista, kasutasid Sadama tn 4 värava läheduses paiknevat ala.
  2. Keskkonnaameti arvamuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 1) Vaidlusaluse ehitise nõuetekohasel hooldamisel ei halvenda varjualuse rajamine Sadama tn 4 kinnistu keskkonnatingimusi. 2) Vallikääru P2 katastriüksus asub Valli pargis, mis on kaitse alla võetud Pärnu linna TSN Täitevkomitee 12.09.1958 otsusega nr
  3. Pärnu Linnavalitsus pöördus Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poole 18.06.2009 kirjaga nr 10-12/6155 ja palus kooskõlastada Pärnu Vallikääru pargiala eelprojekti. Eelprojekti kohaselt sooviti rajada varjualune Vallikääru P2 kinnistule. Keskkonnaamet vastas taotlusele 09.07.2009 kirjaga nr PV 14-4/11496-5, asudes seisukohale, et ei saa nõustuda varikatuse rajamisega pargi kaitseväärtuslikult olulisse ossa ja soovitas paigutada varikatuse prügikonteinerite ja ajutiste tualettruumide tarbeks Sadama tn 2 kinnistule. Pärnu Linnavalitsus esitas 17.07.2009 kirjaga nr 10-12/6155-2 Keskkonnaameti 4
(9)3-10-1106 Pärnu-Viljandi regioonile selgitused ja põhjendused, miks on vajalik ja põhjendatud varjualuse rajamine Vallikääru P2 katastriüksusele ja palus Pärnu Vallikääru pargiala eelprojektile uut kooskõlastust ilma Keskkonnaameti 09.07.2009 kirjas nr PV 14-4/11496-5 esitatud tingimusteta. Keskkonnaamet kooskõlastas 05.08.2009 kirjaga nr PV 14-4/11496-7 Pärnu Vallikääru pargiala eelprojekti ja nõustus varjualuse rajamisega Sadama tn 4 kinnistu (katastritunnus 62510:001:3450) kõrval olevale pargialale, s.o Vallikääru P2 katastriüksusele (62510:001:0002) tingimusel, et varjualust ei rajata kui ajutist ehitist, vaid alalise iseloomuga ehitist. Keskkonnaamet palus arvestada nimetatud märkustega ja näidata parandused ehituslubade kooskõlastamise etapis. Eelprojekti kooskõlastamisele pidanuks järgnema detailplaneeringu muutmine ja alles siis ehitusloa väljastamine. Kohalik omavalitsus ei ole Keskkonnaametile kaalumiseks esitanud täiendavaid võimalikke varjualuse asukohti, kuna pidas põhjendatuks selle ehitamist just mänguväljaku kõrvale. 3) Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ § 7 lg 2 p 2 kohaselt on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. Pärnu Linnavalitsus ei ole Keskkonnaametilt kui pargi valitsejalt määruse nr 64 § 7 lg 1 p 6 alusel ehitusloale nõusolekut taotlenud. 4) Keskkonnaamet lähtub kaitseala valitsejana kooskõlastust andes LKS § 14 lg-s 2 sätestatust ja pargis tegevuste lubamisel kaitse-eeskirjas sätestatud kaitse-eesmärkidest. 5) Kui kohalik omavalitsus tagab Vallikääru P2 katastriüksusel paikneva varjualuse regulaarse hoolduse, siis kõrvalkinnistu kasutajate keskkonnatingimusi ehitis ei halvenda. Kuna Sadama tn 4 ärimaja hoov on piiratud Vallikääru P2 katastriüksusega piirnevas osas võrkaiaga, ei ole alust arvata, et varjualust külastavad isikud satuksid Sadama tn 4 territooriumile. Varjualune ei halvenda Sadama tn 4 kinnistu kasutajate keskkonnatingimusi. Pigem on tegemist visuaalse ja esteetilise häiringuga. 6) Keskkonnaamet pidas põhjendatuks alalise varjualuse rajamist, et ajutisi tualette jms ei hakataks vastavalt vajadusele pargi erinevatesse osadesse ümber tõstma. Keskkonnaamet kaalus otsustamisel kaitse-eesmärke, samuti arvestas, et pargialale soovitav ehitis oleks avalikus kasutuses.
  1. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.08.2012 otsusega kaebused ja tühistas Pärnu Linnavalitsuse 10.09.2009 ehitusloa nr EL-
  2. Kohus mõistis Pärnu Linnavalitsuselt A. Mi kasuks välja 3 059,87 eurot ja OÜ Foxsmile kasuks 207,71 eurot. Otsust põhjendati järgmiselt. 1) Vaidlusalune ehitis asub väljaspool detailplaneeringuga ette nähtud hoonestusala. Hoonestusala ei kehti rajatiste suhtes. Kohus ei nõustu kaebajatega, et vaidlusaluse ehitise näol on tegemist hoonega. Ehitist eraldavad väliskeskkonnast küll katus ja välispiirded, samas on joonistelt näha, et varikatuse välispiirded eraldavad ehitist väliskeskkonnast vaid osaliselt. Esitatud tõendite alusel ei tekita varikatuse katus ja välispiirded ehitises sellist eraldatud siseruumi, mida saaks eristada väliskeskkonnast. Varikatus pakub eelkõige kaitset vihma ja tuule eest. Arvestades, et välispiirde ja katuse vahele jääb ehituslikult vaba ruum, ei ole prügikonteinerite ja pargihooldusvahendite ruum eraldatud väliskeskkonnast kogu ulatuses, vaid üksnes osaliselt. Asjaolu, et varjualusesse paigutatakse soojustatud WC-de moodulid, ei tähenda ehitisele siseruumi ehitamist ega muuda rajatist siseruumiga hooneks. Ehitusekspert OÜ ekspert L. Sõmer kinnitab, et vaidlusalusel varikatusel on siseruumid: boksid pargi hooldusvahenditele ja WC-de ees olev ukseta esik (II kd, tl 27-31). Samuti kinnitab arvamuse andja, et vaidlusalusel varikatusel on välispiirded ja selgitab välispiirete iseloomu. Samas on vastused üldsõnalised ja konkretiseerimata, viidatud ei ole vastavatele tõenditele. Arvestades, et hoonel on ehitusseaduse kohaselt katus ja välispiirded ning sisekeskkond peab olema eraldatud väliskeskkonnast, 5
(9)3-10-1106 ei piisa ehitise hooneks liigitamisel ehitise funktsiooni ja maaga kohtkindla ühendamise tuvastamisest. Seega on ekslik arvamuse andja seisukoht, et vaidlusalune ehitis on hoone. 2) Keskkonnaamet on kaitseala valitsejana projektile nõusolekut andes tuvastanud, et ehitise asukoht ei ole vastuolus ala kaitsekorraga ja kaitse-eesmärkidega. Linna omandis olevate ehitiste hooldamiseks on sõlmitud vastavasisulised lepingud ja vastustaja kinnitusel on ehitised hooldatud ning korrastatud. Arvestades, et xxxxx hoone on piiratud võrkaiaga, ei ole alust eeldada, et varjualust külastavad inimesed satuvad juhuslikult xxxxxxxxxx territooriumile. Seega ei ole asjas esitatud tõenditega kinnitust leidnud, et WC-bokside ja prügikonteineritega sisustatud ehitis halvendab kaebajate poolt kasutatava kinnistu keskkonnatingimusi. 3) Sadama tn 4 kinnistu sihtotstarve on 55% ärimaa ja 45% üldmaa. Hinnates asjas esitatud väiteid ja kogutud tõendeid ei tuvastanud kohus, et varikatuse ehitamine on kaasa toonud erinevate õigusnormidega kehtestatud piirnormide ületamise või rikkumise, mis mõjutaksid xxxxxxxxxxx kinnistu omanikke. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et varikatus vähendaks kaebajate kinnistu väärtust. Ainuüksi miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole selline subjektiivne õigus, mida ehitusloa tühistamise menetluses saaks ärihuvidena ja avalikult kasutatava maa omanikuna kaitsta. Kuna privaatsus kuulub inimese fundamentaalsete õiguste hulka, saaks selle rikkumist hinnata eelkõige elamumaal asuvate elamiseks ettenähtud hoonete elanike õiguste rikkumise korral. 4) Linnavalitsuse ja Keskkonnameti väidete osas varjualuse kooskõlastamisest märgib kohus, et avaliku võimu teostamisel tekkivad organitevahelised vaidlused ei kuulu halduskohtu pädevusse. Pärnu Linnavalitsus ei ole Keskkonnaametilt kui pargi valitsejalt ehitusloale nõusolekut taotlenud. Vallikääru park kuulub kaitsealasse. Tulenevalt määruse nr 64 § 7 lg 2 p-st 2 pidi linnavalitsus varjualuse püstitamiseks saama nõusoleku pargi valitsejalt, s.o Keskkonnaametilt. Kuna linnavalitsus ei arvestanud Keskkonnaameti poolt ehitusprojektile antud kooskõlastuse tingimust ehitusloa kooskõlastamiseks, ei ole vastustaja tegevus varjualuse ehitamisel õiguspärane. 5) Vaidlusalune rajatis asub kalda ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Lähtudes LKS § 40 lg-st 3 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Pärnu Linnavalitsus ei ole esitanud LKS §-s 40 nõutud taotlust ega vastuvõetud planeeringut ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Järelikult ei ole linnavalitsus taotlenud ja Keskkonnaamet kooskõlastanud ega andnud nõusolekut vaidlusaluse ehitise püstitamiseks kalda ehituskeeluvööndisse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. OÜ Foxsmile ja A M paluvad esitatud apellatsioonkaebuses muuta Tallinna Halduskohtu 30.08.2012 otsuse põhjendusi, nõustumata järgmiste kohtuotsuse põhjendustega: a) vaidlusalune ehitis on rajatis, mitte hoone; b) Keskkonnaameti arvamuse kohaselt ei halvenda vaidlusaluse ehitise nõuetekohasel hooldamisel varjualuse rajamine Sadama tn 4 kinnistu keskkonnatingimusi; c) tuvastatud ei ole erinevate õigusnormidega kehtestatud piirnormide ületamised või sellised rikkumised, mis mõjutaksid ülemäära xxxxxxxxxxx kinnistu omanikke; d) asjas ei ole esitatud tõendeid, et varikatuse olemasolu vähendab kaebajate kinnistute väärtust; e) privaatsuse rikkumist saab hinnata eelkõige elamumaal asuvate elamiseks ettenähtud hoonete elanike õiguste rikkumise korral. Apellandid paluvad jätta kohtuotsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 6
(9)3-10-1106 1) Vaidlusaluse ehitise näol ei ole tegemist hoonega, vaid rajatisega. Kohus hindas L. Sõmeri arvamust kui ekslikku arvamust, kuna tema vastused välispiirete ja siseruumide osas on üldsõnalised ning konkretiseerimata. Kohus ei suunanud menetlusosalisi ega eksperte vastuolude kõrvaldamisele, millega on rikkunud

§ 2lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiipi.

Kohus tuvastas, et varikatuse välispiirded eraldavad ehitist väliskeskkonnast vaid osaliselt, kuid ei ole põhjendanud, miks sellest ei piisa ehitise lugemiseks hooneks. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et katus toetub tervikuna seinte karkassile, st on karkassiga kohtkindlalt seotud ja vahe asub mitte katuse ja seinte vahel, vaid seinte karkassi sees (nähtav fotodelt). 2) Apellandid ei nõustu kohtu järeldusega, et Keskkonnaameti arvamuse kohaselt ei halvenda vaidlusaluse ehitise nõuetekohasel hooldamisel varjualuse rajamine Sadama tn 4 kinnistu keskkonnatingimusi, sest see on tingimuslik. Juhul, kui vaidlusalust ehitist nõuetekohaselt ei hooldata, halvenevad kaebajate keskkonnatingimused. Ehitusloa õiguspärasuse otsustamisel ei oma tulevase ehitise hooldamise tagamine tähtsust. Olulised on prügikonteinerite kui jäätmekäitluse osade paigaldamise ja kasutamise nõuded, samuti nende olemasolu ühes komplektis kahe statsionaarse WC ja kuue teisaldatava kuivkäimlaga. Eelnimetatu mõju lähiümbrusele, elanikele ja naabritele on välja selgitamata. Seega ei välista Keskkonnameti arvamus kaebajate elukeskkonna halvenemist. Ürituse Grillfest ajal olid teisaldatavad tualetid paigutatud Ringi tänava äärde. Hansapäevadel 29.06.2012 on tualetid planeeritud samuti Ringi tänava äärde, mis tähendab, et varjualune ei ole ainuvõimalik tualettide asukoht. Asja materjalidest nähtub, et ka Sadama 2 kinnistule oli võimalik püstitada sama ehitis samade eesmärkidega. 3) Arusaamatu ja üllatav on kohtu järeldus, et tuvastatud ei ole erinevate õigusnormidega kehtestatud piirnormide ületamisi või selliseid rikkumisi, mis mõjutavad ülemäära Sadama tn 4 kinnistu omanikke. Kohtumenetluse käigus ei arutatud Sadama tn 4 kinnistu maa kasutamise sihtotstarvet ja sellega seonduvat (

§ 165lg 1 p 1).

Kohtuotsusest ei nähtu, milliseid õigusnormidega kehtestatud piirnorme on kohus eelnevalt kaalunud. 4) Järeldades, et asjas ei ole esitatud tõendeid, et varikatuse olemasolu vähendab kaebajate kinnistute väärtust, on kohus rikkunud

§ 2

lg-s 4 sätestatut, kuna ei ole selgitanud kaebajatele, et nimetatud asjaolu on vaidluses tähtis ja vajab tõendamist. Hilisem etteheide kohtuotsuses selle asjaolu tõendamatuse kohta on lubamatu. Kohus ei selgitanud, miks ei pea lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest osundatud asjaolu tõendama (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-12, p 10). Varjualuse püstitamisega halveneb vaade kaebajate akendest ja katuseterrassilt just WC-de, mitte muu ehitise püstitamisega. Vastustaja pakutud 2-meetrise heki rajamisega väheneb vaade aasale veelgi. Kinnistu väärtus säiliks, kui aas on korrastatud ja paigaldatud valgus sõltumata sellest, kas aasale on rajatud ehitised või mitte. Kaebajad arvestasid, et nende kinnistuga piirneval aasal on detailplaneeringuga kehtestatud ehituskeeluvöönd ja neil oli õiguspärane ootus, et nende omandi lähedusse uusi ehitisi ei püstitata. 5) Nõustuda ei saa kohtuga, et õigus privaatsusele on tagatud vaid elamumaal asuvate, elamiseks ettenähtud, hoonete elanikele. Tegemist on külaliskorteritega, sõltumata sellest, et need kuuluvad füüsilisele või juriidilisele isikule. Kinnistu maa kasutamise sihtotstarbeks on 55% ärimaa ja 45% üldmaa. Äri võib hõlmata külaliskorterite kasutamist majutusteenuse osutamiseks. Korterite kasutajate privaatsuse vähendamine mõjutab äri edukust, kuna väheneb isikute hulk, kes soovib külaliskortereid kasutada. Kortereid võivad kasutada ka omanikud, kelle alaline elukoht on Tallinnas. Kohtuotsusest järeldub, et kohus pidas privaatsuse rikkumist või vähendamist oluliseks õiguse rikkumiseks, olles siiski jõudnud ebaõigele järeldusele osas, keda kohus privaatsuseks õigustatud isikuks pidas. 7

(9)3-10-1106 Apellandid esitasid 01.12.2013 taotluse apellatsioonimenetluses kantud kulude väljamõistmiseks vastustajalt. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust, kokku 30 eurot, ja õigusabikuludest 324 eurot.
  1. Pärnu Linnavalitsus palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata ning menetluskulud apellantide kanda. Vastustaja nõustub halduskohtu 30.08.2012 otsusega ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele täiendavalt järgmist. 1) Kohtuotsuse põhjendustel ei ole iseseisvat õiguslikku siduvust ja seetõttu ei ole põhjendatud nende eraldiseisev vaidlustamine. Asjaolu, et Pärnu Linnavalitsus algatas 08.10.2012 korraldusega nr 440 Vallikääru pargi kinnistu detailplaneeringu koostamise, ei ole seotud vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustega. Algatatud detailplaneeringuga tehti ettepanek üldplaneeringuga määratud Pärnu Vallikääru ehituskeeluvööndi osaliseks vähendamiseks hooajalise kaubanduse, mänguväljaku rajatiste, avaliku tualeti, dušši jms vajalike ehitiste väljaehitamiseks vajalikus ulatuses. Detailplaneering ei hõlma ainult varjualuse maa-ala, vaid tegu on Vallikääru pargi P2 kinnistu planeeringuga, mille suuruseks on 23 717 m
  2. Detailplaneeringu algatamine ei tähenda, et see muutumatult ka kehtestatakse. 2) Kartus, et kohalik omavalitsus ei hakka piisavalt hooldama varjualusesse paigaldatud WC-boksi, on paljasõnaline ja oletuslik. 3) Apellandid ei ole piisavalt põhjendanud, millist õigusnormi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või missuguse asjaolu ebapiisavalt tuvastanud ning milles seisneb õigusnormi rikkumine. Arusaamatuks jääb apellantide väide, et kohtumenetluse käigus ei ole Sadama tn 4 kinnistu maa kasutamise sihtotstarvet ja sellega seonduvat arutatud. Asjaolule, et katastriüksuse sihtotstarbeks on 55% ärimaa ja 45% üldmaa, on kohus tuginenud lähtudes kinnistusregistri andmetest. Katastriüksuse sihtotstarvet ei pidanudki kohtumenetluse käigus arutama, kuna tegu oli faktilise asjaoluga.
  3. Keskkonnaamet ega kolmandad isikud ei esitanud kohtu määratud tähtajaks oma seisukohti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12.

§ 180

lg 1 teine lause sätestab, et kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata ei saa vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele. Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskirjas selgitati seda sätet järgmiselt: „Ehkki esineda võib juhtumeid, kus halduskohtu otsuse motiivid ei pruugi isikule või haldusorganile täielikult meeldida, ei tulene otsuse põhjendustest menetlusosalistele reeglina õiguslikke tagajärgi ning seetõttu ei ole vajalik ka nende vaidlustamine juhul, kui menetlusosaline on halduskohtu otsuse resolutsiooniga iseenesest rahul ning ei soovi selle muutmist. See tähendaks kohtute ressursi raiskamist tarbetute vaidluste lahendamise peale. Samas on lisatud, et erandlikul juhul, kui põhjendused omavad iseseisvalt mõju isiku õigustele või kohustustele, võib neid vaidlustada.“ Riigikohtu halduskolleegium selgitas 11.12.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-76-09 (p 18), et menetlusökonoomia põhimõttest tulenev püüdlus vältida uut samasisulist kohtuvaidlust on koostoimes teiste põhjendustega küllaldane ja piisavalt oluline selleks, et pidada lubatavaks üksnes kohtuotsuse põhjenduste vaidlustamist. Kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-48-10 selgitas Riigikohtu halduskolleegium, et eelpool viidatud kohtuasjas nr 3-3-1-76-09 tehtud otsuses pidas Riigikohus silmas samade menetlusosaliste vahel samast õigussuhtest tekkiva võimaliku uue vaidluse vältimist. Kohtuotsuse motiivide vaidlustamine ei saa olla õigustatav eesmärgiga hoida ära haldusorgani võimalikke tulevasi kohtuvaidlusi teiste isikutega. 8

(9)3-10-1106 13. Käesoleval juhul on vaidlustatud halduskohtu otsuse mõned põhjendused. Halduskohus rahuldas ehitusloa tühistamise nõudes esitatud kaebuse ja leidis, et ehitise püstitamine ei ole kooskõlas detailplaneeringuga, sest detailplaneering ei näe ette kalda ehituskeeluvööndi vähendamist ning selleks pole ka Keskkonnaameti nõusolekut. Seega eeldab uue ehitusloa andmine – või olukorras, kus ehitis on juba lõplikult valmis, siis sellele kasutusloa andmine – detailplaneeringu muutmist nii, et sellega nähtaks ette vaidlusaluse ehitise püstitamise võimalus, ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaametilt nõusoleku saamist. Kehtiva detailplaneeringu muutmisel saab kõiki vaidlustatud põhjendusi halduskohtu otsuses hinnata ümber ning neil põhjendustel detailplaneeringu menetluses siduvat tähendust ei ole.

§ 177

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Halduskohtu otsuse vaidlustatud motiivid ei oma kaebajate, vastustaja, kolmandate isikute ega Keskkonnaameti jaoks siduvat tähendust. Kohtuotsuste põhjenduste muutmine on vajalik juhul, kui need põhjendused viivad edaspidi samas õigussuhtes ebaõige menetluse või selle tulemuse juurde. Halduskohus, asudes seisukohale, et ehitusloa andmine ilma seda võimaldava detailplaneeringuta pole lubatav, ei ole ehitise seadustamiseks ebaõigeid juhiseid andnud. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 20.10.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-33-05, et detailplaneeringu üks eesmärke on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused ja huvid. Selle eesmärgi saavutamiseks on seadusega nähtud ette planeeringu avalik menetlus. Seega tuleb kaebajate huvi vaidlusalust ehitist mitte püstitada ja see praegusest asukohast kõrvaldada detailplaneeringu menetlemisel hinnata kõrvuti ehitise seadustamise huviga. Nende huvide kaalumisel ei ole halduskohtu otsuse põhjendustest järeldatav kummagi huvi suurem kaal või mõne huvi puudumine. Kohtuotsuse põhjendused, mille kohaselt Keskkonnaameti arvamuse kohaselt ei halvenda ehitise nõuetekohasel hooldamisel varjualuse rajamine Sadama tn 4 kinnistu keskkonnatingimusi, tuvastatud pole kehtestatud piirnormide ületamised või rikkumised, mis mõjutaksid kaebajaid ülemääraselt, puuduvad tõendid, et varikatus vähendab kaebajate kinnistute väärtust ning privaatsuse rikkumist saab eelkõige hinnata elamumaal asuvate elamiseks ettenähtud hoonete elanike õiguste rikkumise korral, ei näe ette kindla lahendusega detailplaneeringu kehtestamist. Küsimus sellest, kas varjualust tuleb pidada ehitiseks või rajatiseks, ei ole edasise planeerimismenetluse lahenduse seisukohalt määrav, sest kohtuotsuse põhjendused ei kohusta varjualust lubava detailplaneeringu kehtestamiseks ega keela sellise detailplaneeringu, mis näeb varjualuse sellesse asukohta püstitamise võimaluse ette (sh ehitise aluse maa hoonestusalana), kehtestamist. 14. Kuna eeltoodust tulenevalt ei saa halduskohtu otsuse põhjendusi apellatsioonkaebuses taotletud ulatuses ja alustel vaidlustada, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

§ 108

lg 1 alusel tuleb apellantide taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt jätta rahuldamata. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt menetluskulude nimekirja esitades taotlenud. Ka teised menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.