3-11-2903/7

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2903 Otsuse kuupäev

1. aprill 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi L.J. ja V.J.i kaebused Alajõe Vallavolikogu 10.11.2011 otsuse nr 73 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad: L.J. /isikukood xxx/, V.J. /isikukood xxx, esindaja Daisy Rohtma Vastustaja: Alajõe Vallavalitsus /registrikood 75008321/, Resolutsioon Jätta L.J. ja V.J.i kaebused täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 21.05.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 11.04.2011 esitas Daisy Rohtma V. ja L.J. esindajana Alajõe Vallavalitsusele avalduse (tl 5), milles palus muuta oma esindatavate ühisomandis oleva kinnistu registrinumbriga 1105508 sihtotstarve elamumaaks. 22.08.2011 edastas Daisy Rohtma Alajõe Vallavalitsusele seletuskirja (tl 8-9), selgitas A. maaüksuse sihtotstarbe muutmise põhjuseid ning väitis, et soovib jätkuvalt maa sihtotstarbe muutmist. 10.11.2011 koostati Alajõe Vallavolikogus otsus nr 73 (tl 10-11), millega otsustati mitte muuta A. maaüksuse katastritunnusega 12201:002:0173 registriosa nr 1105508 sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 13.12.2011 edastasid V ja L.J. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 2 p 1 kohaste nõudega kaebused (toimikute nr 3-11-2903 ja nr 3-11-2904 lehed 1-3), milledes palusid Alajõe Vallavolikogu 10.11.2011 otsus nr 73 tühistada, kohustada Alajõe Vallavalitsust nende avaldust uuesti läbi vaatama, viitasid põhiseaduse § 12 ja § 23 tulenevate õiguste rikkumisele ja märkisid, et pärast neile kuuluva kinnistu sihtotstarbe muutmist on võimalik see riigile võõrandada või kasutada praegusest sobivamal viisil loodusturismi arendamiseks. Kaebajad leidsid, et otsuse tuginemine Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringule ja Keskkonnaameti Viru regiooni 13.09.2011 vastuskirjas nr V 14-4/11/42985-7 märgitud kinnistu poolloodusliku koosluse niitmise vajadusele on põhjendamatu, sest 25.08.2009 Alajõe vallamajas toimunud avaliku arutelu protokolli kohaselt leiti ettepanekute arutamisel, et üldplaneeringuga ei määrata sihtotstarbeid ning nad pole keeldunud oma kinnistu niitmisest. Veel leidsid kaebajad, et vastustaja ei saa tugineda ka maastikukaitseala valitseja väitele ja asjaolule, et nende maaüksus asub Narva jõe piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi kitsenduste alal, sest väide on põhjendamata ja 230 meetri kaugusel samades vööndites asuvale kinnistule katastritunnusega 12201:002:0139 on püstitatud ehitis.
5. Alajõe Vallavalitsuse kirjalikus seisukohas (tl 25) paluti kaebused rahuldamata jätta ning leiti, et vaidlustatud otsus vastab haldusmenetluse seaduse § 55 kehtestatud haldusakti vormi nõuetele. Vastuseks kaebajate väidetele märgiti, et kuna tegemist on Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe ülemjooksu hoiualaga, on Alajõe Volikogu 07.03.2011 määrusega nr 22 kehtestatud üldplaneeringu kohaselt A. maaüksuse asukohas juhtfunktsiooniks määratud roheala, kus on ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud igasugune tegevus ja lisati, et otsuse tegemisel niitmisega seonduvat ei kaalutud, kuna selles osas pole perekond J. seni etteheiteid olnud. Kaebajate naabruses asuva Ristiku kinnistu ehitiste kohta märgiti, et vastavad ehitusload ja nõusolekud väljastati enne maastikukaitseala kaitse alla võtmist, kaitse-eeskirja kinnitamist ja üldplaneeringu kehtestamist. Veel viidati Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määruse nr 139 § 5 lg 2 p 1 ja Keskkonnaameti Viru regiooni 13.09.2011 vastuskirjale ning märgiti, et maa sihtotstarvet ei saa muuta kaitseala valitseja nõusolekuta ja valitseja pole seda andnud.
6. 15.03.2012 Jõhvi kohtumajja edastatud täiendavas seisukohas (tl 37) ei nõustunud V.J. Alajõe Vallavalitsuse seisukohaga Ristiku kinnistu osas ega pidanud õigeks väiteid selle kohta, et A. maaüksusel on ilma kaitseala valitseja nõusolekuta igasugune tegevus keelatud, loetles lubatud tegevusi ja kinnitas, et ehitiste püstitamisega rahvaürituste ja loodusvaatluste läbiviimiseks säilitab ta sealse roheala ja poolloodusliku koosluse. Kaebaja leidis, et kuna elamumaale saab anda üldkasutatavate hoonete kõrvalfunktsiooni, on kaitseala valitseja poolne sihtotstarbe mittelubamine alusetu ja vastuolus tema poolt üldplaneeringu keskkonnamõjule antud strateegilise hinnanguga ja lisas, et vastustajal on võimalik Keskkonnaameti Viru regiooni haldusakt või toiming vaidlustada, kui see takistab tal oluliselt oma ülesannete täitmist. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Maa sihtotstarbe määramist reguleerib maakatastriseadus. Selle seaduse § 18 lg 2 ja 6 kehtestatu kohaselt määratakse katastriüksuse sihtotstarve linnade ja teistel detailplaneeringu kohustusega aladel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringu, vastava kohustuse puudumise korral aga üldplaneeringu alusel. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 tulenevalt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik üksnes linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. Käesolevas asjas ei ole kahtlust selles, et A. maaüksus asub detailplaneeringu kohustuseta alal, sest kaebajate poolt väidetavalt kavandavad tegevused ei kuulu nende juhtude alla, mis on Alajõe Vallavolikogu 07.03.2011 määrusega nr 22 kehtestatud Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.1 kohaselt hõlmatud vastava kohustusega ning tegemist ei ole ka punktis 4.2 nimetatud tiheasustusalaga. Seega tuleb lähtuda selle üldplaneeringu dokumentide hulgas Alajõe valla kodulehel avalikult kättesaadavast kaardist 8, mille järgi asub Maa-ameti kaardiserveri väljavõttel (tl 15) kajastatud katastritunnust 12201:002:0173 kandev katastriüksusüksus tervikuna 2 rohealal. Kaebajate poolt osundatud naaberehitis aga asub alal, millel on elamu-, kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutuskoone ja sadama maa segafunktsioon ning seetõttu puudub alus kohelda kaebajaid ja Ristiku maaüksuse omanikke võrdselt.
8. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine on täpsemalt reguleeritud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise korras“, mille § 2 lg 1 ja 2 kohaselt võib katastriüksuse sihtotstarbe muutmine küll toimuda kinnisasja omaniku taotluse alusel, kuid kohalik omavalitsus saab määrata vaid niisuguse sihtotstarbe, mis on selles määruses nimetatud ja vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. Sama määruse § 6 p 1 kohaselt on elamumaa alatiseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste ja garaažide maa ning seejuures on täpsustatud, et selle all tuleb mõista elamu, korterelamu, suvila, aiamaja ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alust ja neid ehitisi teenindavat maad. Kaebajad ei ole väitnud ega tõendanud, et vaidlusalusel maal asuks mingi elamu mõiste alla kuuluv ehitis ning selle olemasolu ei nähtu ka üldplaneeringu kaardilt 8 ega kaebusele lisatud Maa-ameti kaardiserveri väljavõttelt (tl 15). Kaebuste täienduse (tl 37-38) viide soovile püstitada rahvaürituste läbiviimiseks üldkasutatav hoone ja väide, et see on võimalik vaid läbi elamumaale kõrvalotstarbe andmise, jääb arusaamatuks. Seejuures osundatud Tudulinna, Lohusuu, Iisaku ja Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu dokumendi „Ülevaade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist, lähteandmestiku koond ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ lehel 164 on kajastatud üksnes avaliku arutelu käigus esitatud ettepanekutele antud vastuseid ja selgitusi. Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu seletuskirja punkt 3.3 on küll kasutatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusest nr 155 mittetulenevaid mõisteid kõrvalotstarve ja „üldkasutatava hoone maa (AA)“ ning käsitletud sellena tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste, haridus- ja lasteasutuste, kultuuri ja kogunemisasutuste, teadus-, spordihoonete- ning sakraal- ja tavandihoonete maad, kuid samas on märgitud ka, et seda funktsiooni kavandatakse üksnes Alajõe külas. Kaebajatele kuuluv A. kinnistu aga asub Vasknarva küla rohealal ega ole määratletud nn „kõrvalotstarvet“ võimaldava elamumaana. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 § 3 lg 1 kehtestatu lubab määrata katastriüksusele olenevalt sellel asuvate ehitiste kasutusotstarbest ka mitu sihtotstarvet, kuid sama määruse eelnevalt juba viidatud § 6 lg 1 kohaselt saab elamumaa sihtotstarve olla vaid maal, millel asuvad ainult elamiseks mõeldud ja nende juurde kuuluvad ehitised. Üldkasutatav maa on sama paragrahvi punkt 13 kohaselt ühiskondlike ehitiste maa kõrval teine sotsiaalmaa alaliik, mis on avalikult kasutatav, millel võivad paikneda üksnes abihooned ja mida sama määruse § 7 lg 1 kehtestatu kohaselt katastriüksusele samaaegselt teiste sihtotstarvetega üldse ei määratagi.
9. Lisaks eelnevalt juba nimetatud õigusaktide sätetele ja üldplaneeringule omab olulist tähendust veel ka asjaolu, et vaidluse põhjuseks olev A. maaüksus asub Struuga maastikukaitsealal, mille suhtes kehtivat korda reguleerib Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määruse nr
10. Selle § 5 lg 1 p 1, 3 ja lg 2 p 1 tulenevalt on majandustegevus ja uute ehitiste püstitamine kaitsealal keelatud, ehitada saab vaid kaitseala tarbeks ning kaitseala valitseja nõusolekuta pole võimalik katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet muuta. Vastustaja seisukoha lisana esitatud dokumentidest nähtuvalt on Alajõe Vallavalitsus küsinud eelnimetatud määruse § 3 kohaselt kaitseala valitsejalt seisukohta A. maaüksuse sihtotstarbe muutmise osas (tl 27), kuid pole nõusolekut saanud. Seejuures on Keskkonnaamet 13.09.2011 koostatud vastuses nr V 14-4/11/42985-7 (tl 28) lähtunud „Struuga maastikukaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja“ § 5 lg 1 p 3 sisalduvast ehitiste püstitamise keelust ning on ära nimetanud ka poolloodusliku koosluse säilitamiseks vajalikud tingimused ja asjaolu, et lisaks kehtivad maaüksusele veel ka Narva jõe piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi kitsendused.
11. Eeltoodust tulenevalt on L.J. Ja V.J.i kaebused alusetud ja jäävad täies ulatuses rahuldamata. Kaebuste esitamisel tasusid kaebajad kokku 31,94 euro suuruse riigilõivu (tl 4). See summa jääb 3 halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Alajõe vald oma menetluskulude kohta taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 4