lg 1 järgi laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks ja alates 01.07.2010 kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele
järgi kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne 01.07.2010 teisiti kokku leppinud. Samas asjaolule ja või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2010, tuleb
lg 2 järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui muudest rakendussätetest ei tulene teisiti. Neid sätteid koosmõjus hinnates asub kohus seisukohale, et enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel.
kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2010 sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010 varaühisuse kohta sätestatut. Seega alates 01.07.2010 tuleb ühisvara jagada kehtiva
3 Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse §14 lg1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.
lg 1 alusel abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et elamumaa XXX registriosa XXX katastritunnusega XXX ja XXX OÜ (reg.nr,. XXX) on soetatud abielu ajal. Seega on tegemist poolte ühisvaraga, mis tuleb jagada alates 01.07.2010 kehtiva
alusel.
lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Vana
lg 2 kohaselt sai kohus teatud juhtudel kõrvale kalduda osade võrdsusest ühisvara jagamisel, kehtivas perekonnaseaduses sellist võimalust enam ei ole. Kaasomandi jagamise viisid on sätestatud asjaõigusseaduse § 77 lõikes 2. Kohus saab jagada ühisvara ainult viisil, mida on taotletud hagis ja vastuhagis. Pooled paluvad mõlemad jätta kinnistu XXX XXX ainuomandisse, kes kasutab seda kinnistut alates 2008.a. Harju Maakohtu 30 augusti 2012.a. määrusega määras kohus ekspertiisi kinnisasja, asukohaga XXX, turuväärtuse selgitamiseks. Ekspertiisi läbiviimise tegi kohus ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile Toomas X. Kohtule esitatud eksperthinnangu nr XXX kohaselt on ekspertiisi eseme keskmine turuväärtus 125 500 eurot.
§-s 38 tulenevalt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamisel või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.
lg 1 kohaselt loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks juhul kui puuduvad
§ -s 19 lg 2 sätestatud alused. Ei hagis ega vastuhagis ei ole näidatud ühisvaral lasuvaid kohustusi, mida kohus peaks ühisvara jagamisel arvestama. Hagiavalduses hageja lihtsalt märgib, et on pärast abielusuhete lõppemist tasunud poolte ühise laenukohustuse täitmiseks oma lahusvara arvelt 72 798,10 eurot. Kostja tõendab, et on pärast abielusuhete lõppemist ühise laenukohustuse täitmiseks tasunud 58 449,85 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud kinnistul lahusvara arvel parendusi 28 760,24 euro ulatuses. Kostja ei vaidle kinnistu parendustele summas 28 760,24 eurot vastu, kuid selgitab kohtule, et sellest rahast on 13 770,73 hageja saanud XXX käest. Kohus leiab, et kinnistul hageja poolt tehtud parendused summas 28 760,24 eurot on tõendatud kostja omaksvõtuga. Ainuüksi parenduste loetelu ja XXX korteri müügilepinguga ei ole hageja kinnistu parendustele kulunud summat tõendanud. Hageja ei eita kostjalt raha saamist, kuid väidab, et raha on XXX andnud mitte kinnistu parendamiseks, vaid tema raviks, kuna pärast abielu lahutamist ta haigestus, tal on puue, mida kinnitavad esitatud tõendid. Ka leiab hageja, et kostja poolt antud raha on poolte ühisvara, mitte hageja lahusvara. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendid tema tervisliku seisundi kohta pärast abielu lahutamist ei tõenda seda, et XXX on andnud raha XXX tervise parandamiseks. XXX on väitnud, et andis raha kinnistu parendamiseks. Hageja väited, et XXX pärast abielu lahutamist saadud raha oli poolte ühisvara, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtul puudub õiguslik alus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest kinnistu suhtes XXX kasuks 90 % ulatuses. Laenuleping eluaseme soetamiseks oli sõlmitud abielu ajal. Seega lasus mõlemal poolel kohustus laenuraha tagastada, mida pooled on ka teinud. Seisuga 31.10.2012.a. on kinnistu väärtuseks 125 500 eurot. Ühe poole osa moodustab 62 750 eurot (125 500 : 2). 4 Arvestades asjaolu, et hageja ja kostja mõlemad osalesid laenulepingu tagastamises, tuleb summast 62 750 eurot maha võtta hageja ja kostja poolt laenukohustuse katteks tasutud vahe summas 14 025,86 (72 475,72-58 449,85). 62 750 – 14 025,86 =48 724,14 Summast 48 724,14 tuleb maha võtta kinnistu parendamiseks hageja ja kostja poolt tehtud kulutuste vahe (28 760,24 – 13 770,73) 14 989,51. 48 989,51-14 989,51=34 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kinnistu hageja ainuomandisse jätmisel 34 000 eurot. OÜ XXX osa väärtuseks on 2556,47 eurot, millest kummagi poole osa on 1278,23. Hageja ei ole tõendanud OÜ XXX suuremat väärtust. Kostja ei ole tõendanud, et OÜ XXX on likvideeritud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista Osaühing XXX jätmisel kostja ainuomandisse 1278,23 eurot. Lõplikuks hüvitise suuruseks jääb 32 721,77 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista (34 000-1 278,23). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja loobus kohtuistungil elatise nõudest ja selles osas kohus lõpetab menetluse otsust tegemata. TsMS § 164 lg 12 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.