KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Ulvi Loonurm ja Ele Liiv 21.11.2013 Tallinnas 2-10-18281 M Si hagi V R vastu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise poja R R ülalpidamiseks Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Harju Maakohtu 20.04.2012 otsus V R apellatsioonkaebus ning M Si ja R R apellatsioonkaebus V R apellatsioonkaebus 1890 eurot ning M Si ja R R apellatsioonkaebus 3294 eurot Hageja I M S (isikukood 46710150387); Hageja II R R (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja MS Hagejate lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Kostja V R (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja v.adv Tanel Mällas Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 20.04.2012 otsus tsiviilasjas nr. 2-10-18281 muuta kostjalt väljamõistetava elatise suuruse osas, vähendades hageja I kasuks väljamõistetavat elatisraha 1821,19 euroni, hageja II kasuks perioodi eest 01.07.2010 kuni 31.03.2013 väljamõistetavat elatist 435 eruroni, ja alates 01.04.2012 väljamõistetavat igakuiselt makstavat elatist poole Vabariigi Valituse poolt kehtestatava kuupalga alammäärani. TsMS § 654 lg. 2
(2)kohaselt sõnastada maakohtu otsuse resolutsiooni terviktekst järgmiselt.
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista V Rlt tema poja R R ülalpidamiseks M Si kasuks välja elatisraha perioodi eest 21.04.2009 kuni 30.06.2010 summas 1821,19 eurot.
- Välja mõista V Rlt elatisraha tema poja R R kasuks perioodi 01.07.2010 kui 31.03.2012 eest summas 426,96 eurot, ja alates 01.04.2012 igakuiselt makstav elatisraha 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast, kuni R R täisealiseks saamiseni, või juhul, kui laps jätkab täisealiseks saamisel õpinguid põhi- või keskhariduse omandamiseks põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni, kuid seejuures mitte enam, kui tema 21-aastaseks saamiseni.
- Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord , mille kohaselt: – V R on kohustatud temalt kohtuotsusega elatise võlgnevused perioodi eest 21.04.2009 kuni 30.06.2010 M Si ees ja perioodi 01.07.2010 kuni 31.03.2012 eest R R ees kustutama 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest; – V R on kohustatud temale kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 sätestatud rahalised kohustused täitma M Si kontole nr. xxxxxxxxxxxx iga jooksva kuu 10-daks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „R R elatusraha“. -kohtuotsuse täitmisega viivitamisel on M S ja R R õigustatud nõudma V Rlt viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud suuruses. Mõlemad apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Menetlusosaliste menetluskulud mõlemas kohtuastmes jätta nende endi kanda Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise, ilma vandeadvokaadi vahenduseta, esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud R R ema M S esitas 21.04.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse V Rlt 3000 euro elatise saamiseks alates 21.04.
- Viimase vastuväite tõttu kandus vaidluse üle hagimenetlusse: M S esitas Harju Maakohtule 19.08.2010 hagiavalduse, milles palus V Rlt M Si kasuks välja mõista elatis poolte alaealise poja R R ülalpidamiseks perioodil 21.04.2009 kuni 30.04.2010 summas 3704,77 eurot ja alates 01.05.2010 elatis 389,86 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 140% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni. Hageja I ja kostja abielust sündis xxxxxxx A R ja 10.07.1996 R R. Hageja I ja kostja sõlmisid abielu lahutamise käigus 06.09.2001 kokkuleppe, mille kohaselt jäi hageja II ema ja A. R isa juurde elama. Kostja ei osale hageja II kasvatamisel ega tema ülalpidamisel, välja arvatud 01.06.2010 tehtud ühekordne sularaha sissemakse hageja II kontole summas 3000 krooni ja lapse jäähokitreeningute eest tasumine. Hagejad M S ja R R esitasid Harju Maakohtule 29.02.2012 hagiavalduse tervikteksti, milles palusid kostjalt välja mõista hageja I (M S) kasuks elatisevõlgnevuse hageja II (R R) ülalpidamiseks perioodi 21.04.2009 kuni 30.06.2010 eest kokku 3059,19 eurot ja tasuda see hageja I pangakontole viie päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, ning maksega 2 viivitamisel kohustada kostjat tasuma hagejale I viivist 8% aastas. Lisaks palusid hagejad kostjalt välja mõista elatisevõlgnevuse perioodi 01.07.2010 kuni 31.08.2011 eest kokku 1399,82 eurot ja tasuda see hageja I pangakontole viie päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, ning maksega viivitamisel kohustada kostjat tasuma viivist 8% aastas. Elatis alates tuleb alates 01.07.2010 kuni 30.09.2010 välja mõista kogusummas 655,93 eurot ja alates 2010 oktoobrist 256,72 eurot kuus ehk koguvõlgnevus perioodi 01.10.2010 kuni 31.08.2011 on 2823,92 eurot. Kuna kostja kandis hagejale I
- aasta jooksul 271,62 eurot ning
- ja
- aasta jooksul kokku 1809,01 eurot, tasus kostja elatist kokku 2080,63 eurot, mis kuulub kostja elatisekohustusest mahaarvamisele. Seetõttu taotlesid hagejad teha tasaarvestus ja mõista hageja I kasuks välja elatisevõlgnevus 3059,19 eurot ja hageja II kasuks välja elatisevõlgnevus 1399,82 eurot. Alates 01.09.2011 palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise 366 eurot kuus, kuni hageja täisealiseks saamiseni või gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni, ja tasuda see hageja I pangakontole iga kuu
- päevaks. Alates
- aasta sügisest hageja II kulud kasvavad, kuna hageja II vajab koduõpetajat, kes käib kodus 2-3 korral nädalas tunnihinnaga 7,50 eurot, s.t. 40 eurot nädalas. Hageja II püsikulud alates 01.09.2011 on 672,11 eurot kuus, mis koosneb alljärgnevatest kuludest: söök kodus 130 eurot; riided, jalanõud, voodipesu, käterätikud 70 eurot; eluasemekulud 62 eurot; lauatelefon, internet ja televisioon 11,34 eurot; mobiiltelefon 19,37 eurot; koolikohustuse täitmisega seotud kulud 14,20 eurot; hügieeni- ja pesemistarbed, juuksur 13 eurot; raamatud jm arendavad trükised 13 eurot; teater, kino ja muud üritused 40 eurot; sõprade sünnipäevakingitused jms 13 eurot; taskuraha 40 eurot; kulutused täiendavale koduõppele 160 eurot, kuna hageja II on aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laps, kellele on näidustatud täiendav koduõpe, siis käib õpetaja 2 korda nädalas, tunnihind 20 eurot; kulud transpordile 86.20 eurot. Lisaks igakuistele kulutustele kulub hagejal II igal aastal 70 eurot uue koolikoti ostmiseks ja 150 eurot klassiekskursioonideks. Kulutused, mida hageja II teeb iga 5 aasta tagant on järgmised: arvuti 950 eurot ehk 15,83 eurot kuus; diivanvoodi 380 eurot ehk 6,33 eurot kuus; kirjutuslaud 175 eurot ja tool 65 eurot ehk 4 eurot kuus; jalgratas 320 eurot ehk 5,33 eurot kuus; rulluisud 200 eurot ehk 3,33 eurot kuus (jala kasvamise tõttu on neid vaja osta 2 paari 5 aasta kohta ja paari maksumus on 100 eurot); lumelauavarustus 350 eurot ehk 5,83 eurot kuus. Eelnevast tulenevalt on hageja II igakuised kulud 731,09 eurot kuus ja vanemad peavad lapse ülalpidamiskohustusi kandma võrdselt. Kostja vastuväited A. R elab koos kostjaga ja kostja peab teda ainuisikuliselt üleval. Hagejad väitsid ekslikult, et kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust. Hageja I ja kostja kokkuleppe kohaselt elab hageja II emaga ja A. R isaga. Selliselt olid jagatud ka ülalpidamiskohustused. Kostja peab üleval A. Rt ja ka pooles ulatuses hagejat II. Hageja I ei andnud kostjale A. R ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Hageja II elab tegelikult nii ema kui ka isa juures. Kostja viibimisel Eestis viibib hageja II pidevalt argiõhtuti kostja juures, kes viib hageja II trenni ja toob ta sealt ära. Hageja II veedab oma nädalavahetusi kostja juures ja ajal, mil hageja II on kostjaga koos, kannab kulutused kostja. Ka hageja I puhkusereiside ajal on hageja II kas kostjaga või kostja emaga, kuna ka kostja viibib sageli Gruusias. Kostja tasus aastaid hageja II jäähokitreeningute, treeningvarustuse, võistlustel käimiste, laagrite ja võistlustel osalemiste eest (vähemalt 25 000 krooni). Samuti ostis kostja hagejale II riideesemeid, jalanõusid, sülearvuti (10 000 krooni) ja vähemalt kaks mobiiltelefoni, andis 3 veel ühe mobiiltelefoni ostmiseks raha (800 krooni), telefonile kõneaega, kino, juuksuri jms jaoks taskuraha. Kostja avas hagejale II ka lapsehoiuse konto, kus on rahalisi vahendeid üle 4000 krooni ja mida hageja II saab kasutada alles täisealiseks saamisel. Seega osales kostja hageja II ülalpidamisel ja kavatseb seda ka edaspidi teha. Hagejate poolt väidetud hageja II ülalpidamiskulud ei ole hagejate poolt väidetud ulatuses põhjendatud ega tõendatud. Põhjendatud hageja II igakuised kulud on järgmised: toiduraha 89,48 eurot; riided, jalanõud (sisaldab ka koolikoti ostmist) 70,30 eurot; eluasemekulu 19,17 eurot (sisaldab ka kulu elektrienergia eest tasumiseks. Põhjendatud ei ole kostjalt nõuda Viimsi ridaelamuboksi kulude maksmist, mis on tunduvalt suuremad kui tavalise korteri kulud); lauatelefon, internet ja televisioon 6,39 eurot; mobiiltelefoni kasutamine 12,78 eurot; teater, kino ja muu üritused 9,59 eurot; taskuraha 19,17 eurot; hügieeni- ja pesemistarbed koos juuksuriteenuse kasutamisega 13 eurot; raamatud 13 eurot; sünnipäevakingitused 13 eurot, taskuraha 19,17 eurot; hokitreeningud 89,48 eurot. Võimalikud tulevikus tehtavad kulutused peaksid jääma kuluarvestusest välja. Hagejad ei tõendanud hageja II kulutusi ravimisele ja vitamiinidele ega transpordile. Eeltoodut arvestades moodustavad hageja II kulud kuus maksimaalselt 303,58 eurot, milles kostja peaks tasuma 151,79 eurot. Hageja II on tavaline laps, kelle tarbeks ei ole vajadust tema tervisest tulenevalt täiendavaid kulutusi teha. Elatisevõla nõude esitamine on pahauskne, sest kostja kandis vabatahtlikult hageja II kulutusi, millest piisas lapse ülalpidamiseks. Kostja osales lapse kasvatamisel, sisustas tema vaba aega ja kandis kulutusi. Kostja ei keeldunud hagejat II toetamast ja ka hageja I ei väitnud, et ta soovib elatist hagejale II või et toetus, mille kostja andis, on ebapiisav. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostja ei satuks raskesse majanduslikku olukorda, kuna kostjal ei ole võimalik nõutud suuruses väidetavat elatisevõlga tasuda. Hagejatel puudub alus nõuda kostjalt elatusraha tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kostjalt elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka järgmisi asjaolusid: kostja töötab AS-s Maag Grupp, kus tema töötasu ühes kuus on 278,02 eurot bruto. Sellele töötasule lisanduvad lähetustasud välisriigis viibitud aja eest; kostja ülalpidamisel on A. R, kelle kulud katab kostja; kostjal on uus elukaaslane ja kostja peres kasvab ka elukaaslase 16-aastane poeg, kes vajavad igapäevaselt kostja toetust ja ülalpidamist; kostjal on 72-aastane ema, kellel on keskmine puue ja kes vajab pidevat hooldust; kostja, kostja ema ja A. R elavad koos viimase korteris ning korteri kulud kuus on 238 eurot; kostja tasus alates 01.05.2011 hagejale 200 eurot kuus ja alates 03.07.2011 225 eurot kuus. 22.12.2011 teavitas kostja hagejat, et tema majanduslik situatsioon on halvenenud ning ta ei suuda maksta lapsele elatist rohkem kui seaduses toodud miinimum, millest tulenevalt tasus ta alates 31.12.2011 hageja II ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus ja alates 30.01.2012 145 eurot kuus; kostja suhtes on juba 7 aastat käinud kriminaalmenetlus. Eeltoodu alusel palus kostja temalt mitte välja mõista elatist suuremas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk 145 eurot. Pealegi sõlmisid pooled 06.09.2001 kokkuleppe, milles leppisid kokku laste elukohad ja lahendasid sellega seoses laste ülalpidamisküsimuse. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja II ülalpidamiseks hageja I kasuks välja elatise perioodi 21.04.2009 kuni 30.06.2010 eest 2313,64 eurot, perioodi 01.07.2010 kuni 31.03.2012 eest hageja II kasuks 1914,15 eurot ja alates 01.04.2012 elatise 210 eurot kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või 4 kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni. Kohus määras, et kostja on kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise võlgnevused perioodi 21.04.2009 kuni 30.06.2010 eest hageja I ees ja perioodi 01.07.2010 kuni 31.03.2012 eest hageja II ees kustutama 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ja kostja on kohustatud temalt kohtuotsuses sätestatud rahalised kohustused täitma hageja I kontole iga jooksva kuu 10-daks kuupäevaks. Kohtuotsuse täitmisega viivitamisel on hagejad õigustatud nõudma kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kohus jättis hagejate menetluskulud 43% ulatuses nende endi ja 57% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 57% ulatuses tema enda ja 43% ulatuses hagejate kanda. Kohus arvestas asja lahendamisel 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) §-s 230 ja §-s 231 sätestatut, millest tulenevalt juhindus kohus otsuse tegemisel nii nn vana PKS § 60 lg 1 ning § 62 lg 2 ja uue PKS § 96, § 97 p 1, § 99 lg-te 1 ja 2, § 100 lg 1, § 101 lg 1 ja 102 lg 2 sätetest. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel juhindus kohus vana PKS § 70 lg-s 2 sätestatust. Poolte vahel 06.09.2001 sõlmitud kokkuleppe kohaselt leppisid pooled kokku, et A. R jääb elama isa juurde ja hageja II ema juurde, millega pooled lugesid lahendatuks laste elukoha küsimuse. Nimetatud kokkulepe ei sisaldanud kokkulepet elatise maksmise kohta, mistõttu kostja eksib kui leiab, et tulenevalt nimetatud kokkuleppest ei pidanudki ta noorema poja ülalpidamiseks elatist maksma. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et enne elatise maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kostja hageja II ülalpidamiseks elatist põhimõtteliselt ei maksnud, jättis kostja hageja II ülalpidamiskohustuse täitmata, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Arvestades, et hageja II on käesoleval ajal 15-aastane ja hinnates hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, tuleb põhjendatud kuludeks lugeda hageja II ülalpidamiseks järgmisi kulusid: söögiraha kodus 120 eurot; riided ja jalanõud 60 eurot; eluase 62 eurot; side- ja kaabeltelevisiooni kasutamine 11,34 eurot; mobiiltelefoni kasutamine 19,37 eurot; koolikohustuste täitmisega seotud kulu 45 eurot; hügieenitarbed, pesemisvahendid, juuksuriteenus, ravimid ja vitamiinid 13 eurot, kultuuriürituste külastamine 30 eurot; sõprade sünnipäevakingitused 13 eurot; taskuraha 30 eurot; transport 20 eurot. Hagejad ei tõendanud, et hagejal II käib koduõpetaja ja täiendavaks koduõppeks on hageja II kulud 160 eurot kuus. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Piret Aaviku poolt 30.04.2010 väljastatud konsultatsiooniotsus tõendab küll seda, et hagejal II diagnoositi aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja käitumishäire depressiooniga, millest tulenevalt vajab laps individuaalset lähenemist, kuid nimetatud tõend ei tõenda, et kostjal II koduõpetaja ka käib. Lisaks igakuistele ja igaaastastele kulutustele, tuleb teha peres kasvava lapse jaoks aegajalt ka kulutusi arvutipargi uuendamiseks, samuti mööbli ja spordivahendite ostmiseks. Kuna kõik kostja II igakuised ja igaaastased kulutused kokku moodustavad 393,71 eurot, on koos iga viie aasta tagant vajaminevate esemete ostmisega põhjendatud kostja II ülalpidamiskulu suuruseks kuus 420 eurot. Arvestades uue PKS §-s 99 ja § 102 lg-s 2 sätestatut, kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis suuruses 210 eurot, mis on ½ lapse põhjendatud ülalpidamiskulust kuus. Kostja poolt esiletoodud asjaolud, et kostja elab koos puudega emaga, kusjuures seda, et ta emale ülalpidamist annab, kostja ei tõendanud; et kostja elab koos A. Rga, keda ta väidetavalt üleval peab ja kelle koreteri eest ta kõik eluasemekulud kannab, milleks tal kohustus puudub; et kostja juures elab ka tema uus elukaaslane ja viimase 16-aastane laps, kelle 5 ülalpidamiskohustus kostjal puudub ning, et kostja kandis suuri rahalisi kulutusi seoses tema esindamisega advokaatide poolt kriminaalmenetluse käigus, ei saa arvestada asjaoludena, mis võimaldaksid vähendada kostja ülalpidamiskohustust tema alaealise lapse ülalpidamisel. Tulenevalt vana PKS § 70 lg-s 2 sätestatust on põhjendatud elatis välja mõista kostjalt ka tagasiulatuvalt, sest kostja ei täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses alates 21.04.2009, välja arvatud hageja poolt märgitud 3000 krooni kandmine ühel korral hageja II arvelduskontole ja tema jäähokitreeningute eest tasumine. Vastupidist kostja ei tõendanud. Kuivõrd A. R oli selleks ajaks saanud juba täisealiseks, oli kostjal hageja II ülalpidamise kohustus. Hageja II põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus perioodi 21.04.2009 kuni 30.06.2010 tuleb pidada 420 eurot, millele tuleb juurde liita jäähokitreeningu tasu 89,48 eurot. Seega oli hageja II põhjendatud ülalpidamiskulu sel perioodil 509,48 eurot kuus. Kuna kostja kandis nendest kuludest igakuiselt 89,48 eurot, kuid oleks pidanud kandma ½ lapse ülalpidamiskulust ehk 254,74 eurot, kuulub kostjalt hageja I kasuks nimetatud perioodi eest väljamõistmisele igakuiselt 165,26 eurot ehk kokku 2313,64 eurot. Tulenevalt asjaolust, et hageja II käis jäähoki treeningutel kuni 30.09.2010, olid tema ülalpidamiskulud perioodil 01.07.2010 kuni 30.09.2010 samuti 509,48 eurot kuus. Tulenevalt asjaolust, et ajal, mil hageja II käis jäähokitreeningul, maksis nende eest tema isa, tuleb perioodi 01.07.2010 kuni 30.09.2010 eest kostjalt välja mõista hageja II kasuks 165,26 eurot kuus ehk kokku kolme kuu eest 495,78 eurot. Kuna hageja II alates 01.10.2010 enam jäähoki treeningutel ei käi ja kostja tasus hagejale elatist kohtuistungi toimumise aja seisuga kokku 2361,63 eurot, kuid oleks pidanud tasuma 18 kuu eest 3780 eurot, tuleb kostjalt elatis välja mõista perioodi 01.10.2010 kuni 31.03.2012 eest hageja II kasuks kokku summas 1418,37 eurot. Alates 01.04.2011 kuulub elatis väljamõistmisele summas 210 eurot. Kohus ei arvestanud TsMS § 238 lg 5 alusel poolte poolt esitatud tuludeklaratsioone, kuna vanemate varaline olukord ei oma uue PKS järgi elatise väljamõistmisel tähendust. Kostja apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Maakohus leidis ekslikult, et poolte vahel 06.09.2001 sõlmitud kokkulepe ei sisaldanud kokkulepet elatise maksmise kohta. Hageja kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et pooltel oli kokkulepe, kuidas ülalpidamist teostada. Kostja kandis
- aastast alates A. Rga seotud ülalpidamiskulud ja hageja I kanda jäid hagejaga II seotud ülalpidamiskulud. Lisaks jäid kostja kanda ka kõik muud kulud, mis olid seotud poolte ühisvaraks olnud kinnistuga. Seega oli loogiline, et kostja võtab enda juurde elama vanema poja, kellele elatise andmine oli ajaliselt lühem, kui kostja noorema poja puhul, kuna kostja pidi veel tasuma hageja kohustusi. Kohus leidis ekslikult, et hageja II ülalpidamisel tuleb põhjendatud kuludeks pidada söögiraha 120 eurot kuus. Kohus võttis söögiraha arvestuse aluseks toidukorvi maksumuse Tallinna linnas, kuid hagejad elavad Tallinnast väljaspool. Arusaamatu on, kuidas määrab söögiraha suurust asjaolu, et hageja perekonnas elab peale hagejate veel 3 isikut. Kohus leidis ekslikult, et hagejal II kulub riiete ja jalanõude ostmisele 60 eurot kuus. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes kohus sellise summa välja mõistis, kuna selline summa ei ole mõistlik. 6 Kohus leidis ekslikult, et eluasemekuludele kulub hagejal II ühes kuus 62 eurot ja et kulude hindamisel ei tule arvestada asjaoluga, millises korteris või majas laps elab. Hageja II elab Viimsis asuvas ridaelamuboksis, millele kuluvad summad on olulisemalt suuremad, kui see, kus hageja II algselt oma emaga elas. Kostjal puudub kohustus tasuda elatusraha mugavuse eest. Kohus ei arvestanud ka asjaoluga, et hageja II viibib suure osa ajast koolis või kostja juures, mistõttu kõikide eluasemega seotud kulude jagamine võrdselt 5 isiku vahel ei ole õige. Kohus leidis ekslikult, et side- ja kaabeltelevisiooni kasutamise kulu on 11,34 eurot. AS Elion e-kirjadest nähtub, et osutatav teenus koosneb interneti ühenduse võimaldamisest, telefoni kasutamisest ja digi TV võimaldamisest. Arvetest nähtub, et suurema osa arvest moodustavad telefonilt tehtud kõned, kuid kohus ei kontrollinud, kes nimetatud kõned tegi. Arvetel olevate kulude terves ulatuses hagejale II ülalpidamiseks mõeldud kuluna arvestamine on põhjendamatu. Kohus leidis ekslikult, et mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud ühes kuus on 19,37 eurot. Nimetatud number on küll hageja II kasutuses, kuid ei ole selge, kas antud numbrit kasutab hageja II ainuisikuliselt. Kohus ei tuvastanud, millises ulatuses hagejale II töövihikuid ja kantseleitarbeid soetatakse ning leidis ekslikult, et koolikohustuse täitmisega seotud kulud on 45 eurot. Kohus oleks pidanud uurima, kas hagejale II ostetakse teatmeteoseid või ilukirjanduslikke teoseid. Kostja nõustus hügieenitarvete ja pesemisvahendite ostmise kulu, juuksuriteenuse kasutamise kulu, ravimite ja vitamiinide ostmise kuluga 13 eurot. Kohus leidis ekslikult, et kulutused seoses kultuuriürituste külastamisega on 30 eurot. Kohus ei tuvastanud, kas hageja II külastab teatri etendusi 1 kord kuus või käib kinos 2 korda kuus ja oleks pidanud sedastama, millised soodushinnad õpilastele kinodes ja teatrites kehtivad. Sõprade sünnipäevakingituse raha 13 eurot kostja ei vaidlustanud. Kohus ei põhjendanud, miks ta pidas põhjendatuks taskuraha 30 eurot kuus. Hagejal II piisaks kuus ka 20 eurost, kuna kino- ja teatripiletite jaoks määrati eraldi summa. Kohus ei tuvastanud, kui suur kulu seondub ühistranspordi kasutamisega ja leidis ekslikult, et hageja II transpordikulu on 20 eurot kuus. Kohus pidas ekslikult hageja II põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus perioodil 21.04.2009 kuni 30.06.2010 509,48 eurot, millest kostja tasus igakuiselt 89,48 eurot ja mõistis kostjalt hageja I kasuks nimetatud perioodi eest välja igakuiselt 165,26 eurot ehk kokku 2313,64 eurot. Kohus ei põhjendanud, kuidas ta leidis, et hageja II kulud ilma hokitreeningu rahata olid antud perioodil 420 eurot kuus. Kohus ei tuvastanud, millised kulud olid hageja II jaoks antud perioodil vajalikud ja põhjendatud ning kas vanemate varaline seisund võimaldas nii suuri kulutusi teha (vana PKS § 61 lg 2). Kohus ei arvestanud ekslikult poolte esitatud tuludeklaratsioone, kuna antud perioodil kehtis vana PKS ja kohus oleks pidanud tuvastama, kas vanemate varalise seisundi kohaselt oleks saanud kohus määrata hageja II ülalpidamiseks välja mõistetud summa või mitte. Samuti ei põhjendanud kohus, miks ta mõistis kostjalt perioodi 01.07.2010 kuni 31.03.2012 eest hageja II kasuks välja elatise just 1914,15 eurot. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja tasus hagejale II ülalpidamist ajaperioodil, mil hageja II viibis kostja juures. Hageja II viibis kostja juures Gruusias ja käisid koos reisimas. Samuti 7 viibib hageja II kostja pool siis, kui hageja I viibib väljaspool Eestit puhkusel. Hageja II viibib kostja juures kokkuvõttes mitu kuud aastast. Kohus ei arvestanud, et kui hageja II viibib kostja juures, siis hageja I vabaneb sel ajal kohustusest last ülal pidada. Ometi leidis kohus ekslikult, et kostja peab tasuma elatist täies ulatuses. Kostja täitis oma ülalpidamiskohustust. Jääb arusaamatuks, mille alusel mõistis kohus kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt, kuna hagejad ei tõendanud sellist nõuet. Antud juhul koheldi pooli ebavõrdselt. Kohus jaotas menetluskulud ekslikult, kuna kostja arvestuste kohaselt rahuldati hagejate nõuded mitte 57% ulatuses, vaid olulisemalt väiksemas ulatuses. Kuivõrd kohus ei toonud välja, millistele numbritele kohus menetluskulude jaotuse osas tugines, ei ole võimalik menetluskulude jaotamise osas lõplikku hinnangut anda. Kostja esitas tsiviilasja menetluse raames kohtule taotluse, kontrollida, kas antud tsiviilasjas hagi esitanud hagejal I oli õigus iseseisvalt hagiavaldust esitada. Alates 01.07.2010 jõustunud PKS järgi (§ 97 p 1) tuleb elatist taotleda lapse kasuks, mitte lapse seadusliku esindaja kasuks, nagu see toimus vana PKS kohaselt. Sellest tulenevalt ei ole antud tsiviilasjas hageja I poolt hagiavalduses esitatud nõude menetlemine võimalik. Kohus leidis, et hageja I esitas hagi hageja II huvides ja hageja I on hageja II esindajaks. Selline kohtu seisukoht ei ole õige, kuna hageja I 19.08.2010 hagiavaldusest nähtuvalt nõudis hageja I ülalpidamise väljamõistmist enda kasuks, mitte aga hageja II kasuks. Seetõttu esitati hagi kostja vastu ebaõigesti osas, mis puudutab perioodi alates 01.07.
- Hagejate apellatsioonkaebus Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, jättes kõik menetluskulud kostja kanda. Hagi osalise rahuldamise korral sätestab menetluskulude jaotuse TsMS § 163 lg 1 ja jaotust hagilises perekonnaasjas reguleerib eraldi TsMS §
- Hagimenetluse põhjustas kostja, mistõttu tulnuks kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Otsuses märgitud menetluskulude jaotuse proportsioon ei tulene seadusest. Kohus jättis tähelepanuta, et kummalgi hagejal oli kostja vastu erinev nõue ja tegemist ei olnud solidaarvõlausaldajatega. Kohus rahuldas hageja I elatisevõla nõudest 75,6%, hageja II elatisevõla nõudest 73,1% ja teisest hageja II elatise nõudest 57%. Arvestades TsMS § 165 lg-s 1 sätestatut, tulnuks juhul, kui kohus soovinuks menetluskulusid jaotada vastavalt hagi rahuldatud osale, lähtuda märgitud osade suurusest. Mõistetamatu on otsus osas, kus kohus jättis menetluskulud alaealise hageja II kanda, kuna viimasel puuduvad mistahes vara ja sissetulekud, välja arvatud samas tsiviilasjas tema kasuks välja mõistetud elatis. Tõenäoliselt on kostja poolt kohtumenetlusele tehtud kulutused suuremad kui lapsele mõistetud elatis. Märgitust tuleneb, et laps, kes on sunnitud endale oma isalt ülalpidamise saamiseks pöörduma kohtusse, peab arvestama, et väljamõistetavat elatist peab ta hakkama ennekõike kasutama mitte enda ülalpidamiseks, vaid oma isa menetluskulude katmiseks. Sellise kohtupraktika kinnistumisel seatakse löögi alla alaealiste laste toimetulek ja kogu elatise eesmärk. Vastused apellatsioonkaebustele Hagejad palusid jätta kostja ringkonnakohus kostja kanda. apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud 8 Kostja märkis, et viitas enda apellatsioonkaebuses asjaolule, et kuivõrd kohus ei toonud välja, millistele numbritele kohus menetluskulude jaotuse osas tugines, ei ole võimalik menetluskulude jaotuse osas lõplikku hinnangut anda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb muuta ja kostja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Kostja üks vastuväide, mida ta kordab ka apellatsioonkaebuses, on see, et ta ei pea osalema noorema poja ülalpidamises, kuna vanematel oli kokkulepe, et kumbki peab ülal last, kes jääb elama tema juurde. Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et vanematevahelise 06.09.2001 kirjaliku kokkuleppega leppisid vanemad kokku, et noorem poeg jääb elama emaga ja vanem isaga, ning kirjalikus kokkuleppes ei käsitatud võimaliku elatise maksmist. Ringkonnakohus märgib, et kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 61 lg. 8 sätestas, et kui kummagi vanema juurde jääb nende laps, mõistab kohus elatise lapsele vanemalt, kellel on parem varaline seisund. Maakohtu istungil on hageja esindaja kinnitanud, et „kokku lepiti ka selles, et kumbki vanem ei maksa teisele elatist“ (toimiku I kd. lk. 205) ning et „selle kokkuleppe sõlmimise ajal leppisid pooled kokku, et kumbki peab ülal ühte last“ (toimiku I kd. lk. 206 pöördel). Seega tuleb lugeda suusõnalise kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt kumbki vanem peab ülal last, kes elab koos temaga, tõendatuks. Maakohus on aga õigesti viidanud sellele, et hetkeks, millisest alates hagejad soovivad välja mõista elatist, s.o. 21.04.2009, oli vanem poeg juba ammu saanud täisealiseks; kostjaga koos elav poeg A sai 18-aastaseks 14.04.2006 ega jätkanud täisealiseks saamisel õppimist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Seega vanema poja täisealiseks saamisel lõppes vanemate, sealhulgas kostja seadusest tulenev kohustus tema ülalpidamiseks, mistõttu suusõnaline kokkulepe vastastiku elatise mittemaksmise kohta muutunud õigusliku olukorra tõttu enam ei kehti. Kuivõrd seaduse silmis lõppes kostja kohustus A ülalpidamiseks, siis ei oma noorema lapse jaoks elatise väljamõistmisel tähendust kostja väide, mille kohaselt ülikoolis õppiv vanem poeg on siiani tema ülalpidamisel. Kostja on ka väitnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata (täielikult) seetõttu, et ta täitis kohustust anda Ri jaoks ülalpidamist sellega, et laps viibis tihti nädalavahetustel temaga, ta tegi lapse jaoks kulutusi, ostes talle mobiiltelefone, kõneaega, andes kinoraha, muude kulutuste katteks taskuraha, aga samuti tasus kõik kulutused seoses poja jäähokitreeningutega ja võistlustega. Nagu maakohus tuvastas, ei ole kostja oma väiteid, välja arvatud jäähokiga seotud kulutuste kandmine, tõendanud. Ringkonnakohus märgib, et väljamõistetavat elatist saab vähendada või lugeda kostja poolt lapse ülalpidamiskohustus osaliselt täidetuks, kui aeg, mil laps viibib kostja juures, on olulise ulatusega, s.o. kui saab tõdeda, et lapsel on vahelduv elukoht. Lühemaajalised koosviibimised, olgugi pidevad, et anna veel alust nõutavat elatist vähendada. Kuivõrd elatist tuleb reeglina anda igakuiselt ja raha maksmise teel (endise PKS § 61 lg. 2, kehtiva PKS § 100 lg. 1), siis saab elatise maksmiseks lugeda kulutusi, mida vanem teeb otse 9 lapsele, üksnes siis, kui need on lapse jaoks vajalikud, olulise ulatusega, või siis tehtud kokkuleppel teise vanemaga, et tehtav kulutus arvestatakse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Mis puutub lapse jäähokitreeningutega seonduvate kulutuste kandmisesse, siis eelduslikult on need tehtud lapse ema teadmisel ja heakskiidul, ja nad on ka olulise ulatusega, mistõttu tuleb nende kulutuste ulatuses kostja ülalpidamiskohustus lugeda täidetuks, ehk siis vähendada vastavalt väljamõistetavat elatist. Perekonnaseadus ei sea elatise tagasiulatuvalt väljamõistmist sõltuvusse sellest, kas kohustatud vanemalt on seda varem nõutud. Maakohus on ebaõigesti määranud aga kindlaks lapsele vajaliku kulutuste suuruse. Kõigepeal ei ole otsus selles osas aritmeetiliselt õige ega suuruse määramine jälgitav. Kohtu poolt vajalikuks hinnatud kulutused kokku ei ole mitte 393,70 eurot, vaid 423,71 eurot. Seega jääb täielikult katteta ja on jälgimatu kohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb lisaks 393,70 eurole arvestada ka iga viie aasta tagant vajaminevate esemete ostmise vajadust. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-7-05 leidnud, et Vabariigi Valitsuse kehtestatav kuupalga alammäär, millest lähtudes arvutatakse elatise miinimumi, katab reeglina terve lapse ülalpidamiskulud linnas. Viitega sellele lahendile on Riigikohus lahendis nr. 3-2-1-33-11 osundanud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülapidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lahendis nr. 3-2-1-78-13 on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et laps igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg. 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Maakohus on leidnud, et osa hageja nimetatud kulutustest (tegelikult suurem osa) on üldtuntud kulud, mida ei ole vaja tõendada. See seisukoht on vastuolus viimatimärgitud Riigikohtu lahendis esitatuga. Kolleegiumi hinnangul tuleb lähtuda eeldusest, et kuupalga alammäär katab alaealise lapse ülalpidamiskulud, seejuures ka nn. üldtuntud kulud, ja lapsele miinimumpalgast suuremad kulutused saavad olla põhjendatud ja vajalikud, kui neid tingib lapse isikust tulenev oluline ja vältimatu vajadus, nagu näiteks täiendavad kulud lapse haiguse raviks või rehabilitatsiooniks. Siia võivad kuuluda ka hageja poolt osundatud vajadus lapse koduõppe järele, kuid nagu maakohus tuvastas, ei ole hageja seda tõendanud, ja selles osas ei ole pooled maakohtu otsust ka vaidlustanud. Kuna hageja ei ole tõendanud vajadust teha Ri ülalpidamiseks Vabariigi Valituse kehtestatavast miinimumpalgast suuremaid kulutusi, ja lähtudes seadusest tulenevast eeldusest, et vanemad peavad alaealise lapse ülalpidamisel osalema võrdsel määral, siis leiab kolleegium, et antud juhul tuleb määrata kostjal ülalpidamiskohustus poole alampalga ulatuses ja otsus tuleb vastavalt muuta. Seejuures tuleb elatise väljamõistmisel arvestada kostja poolt lapse hokitreeningutega seotud ja kulutusi, millised, nagu maakohus tuvastas, olid perioodil 21.04.2009 kui 30.09.2010 keskmiselt 89,48 eurot kuus. 10 Miinimumpalk oli aastatel 2009 kuni 2011 278,02 eurot kuus, millest pool on 139,01 eurot, ja 2012.aastal 290 eurot, millest pool on 145 eurot. Kuni 30.09.2010 tuleb elatis välja mõista emale ja alates 01.07.2010 lapsele, määrates, et elatis tuleb kanda ema pangaarvele. Emale väljamõistetav elatis kujuneb järgmiselt. 21.04.209 kuni 30.04.2009 on 10 päeva, seega 139,01 tuleb jagada 30-ga ja korrutada kümnega, millega saame 46,33 eurot. 01.05.2009 kuni 30.06.2010 on 14 kuud, millise korrutamisel 139,01-ga saame 1946,14 eurot. Kokku saame 1992,47 eurot. Sellest summast tuleb lahutada 89,48 eurot kuus, millise sama metoodika järgi arvestades saame (29,98 pluss 414,48) 447,30 eurot. Lahutades 1992,47 eurost 447,30 eurot, saame 1821,19 eurot ema kasuks. Lapse kasuks tuleb elatis välja mõista järgmiselt. 01.07.2010 kuni 30.09.2010 on kolm kuud. Elatise miinimummäära arvestades on elatise suurus seega 417,03 eurot. Kostja poolt on tasutud (3 korda 89,48 võrdub 268,44 euroga), vahe 148,59 eurot. Perioodis 01.10.2010 kuni 31.12.2011 on 15 kuud, elatis nende kuude eest on 2085,15 eurot. 2012.aastal oli miinimumpalk 290 ja pool sellest 145 eurot. Perioodi eest aasta algusest kuni 31.03.2013 on elatis 435 eurot. Liites elatise nimetatud perioodide eest kokku, saame 2788,59 eurot. Nagu maakohus tuvastas, oli kostja pärast hagi esitamist kuni 30.03.2012 toimumiseni tasunud hageja I kontole elatist kokku 2361,63 eurot. Seega tuleb väljamõistetavat elatist nimetatud perioodi eest vastavalt vähendada ja välja mõista antud perioodi eest elatis 426, 96 eurot. Vastavalt PKS §-dele 97 p. 1 ja 2 ning 101 tuleb kostjalt lapse kasuks välja mõista alates 01.04.2012 igakuine elatis 145 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudub alus vähendada tagasiulatuvalt väljamõistetavat elatist varem kehtinud PKS §-de 61 lg. 6 ja 70 lg. 2 ning alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 102 lg. 2 alusel. Kui kostja on pärast 31.03.2012 Margi Si kontole tasunud poeg Ri ülapidamiseks elatisraha, siis on tal tasutud summade ulatuses õigus kohtuotsuse täitmise käigus teha tasaarvestus. Kuivõrd hagi rahuldataks osaliselt ja kostja apellatsioonkaebus samuti, jätab ringkonnakohtu menetlusosaliste menetluskulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda. Selles mõttes leiab ka hagejate apellatsioonkaebus osalist rahuldamist. Tiit Kollom Ulvi Loonurm Ele Liiv 11 12