) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
lg 1 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates jaanuarist 2012. a. Kohus selgitab, et tagasiulatuvalt saab hageja nõuda elatist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega saab tagasiulatuvat elatist nõuda kuni hagi esitamiseni ning alates hagi esitamist saab nõuda edasist elatist. Eeltoodu alusel saab
alusel tagasiulatuvat elatist nõuda alates 12.04.2012 kuni 11.04.2013 ning alates 12.05.2012 edasist elatist. 12.04.2013 hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja on pärast pere juurest lahkumist tasunud elatist ühel korral 200 eurot – november
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.