) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud OÜ XXX esitas 04.04.2013 avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja nõue XXXOÜ vastu kokku 8737,06 eurot. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on mitmeid sissenõutavaks muutunud nõudeid oma võlgnike vastu. Harju Maakohtu 09.04.2013.a. määrusega võttis kohus võlausaldaja avalduse menetlusse. 22.04.2013.a. määrusega nimetas kohus XXXOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Ajutise pankrotihalduri aruanne Indrek Lepsoo esitas 09.05.2013.a. kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmete põhjal võlgniku kohustuste kogusuuruseks 113 308,69 eurot, millest sissenõutavad kohustused moodustavad kokku 90 769,01 eurot. Võlgnevus OÜ XXX ees on 8737,06 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub hetkel teadaolev vara, mis võimaldaks katta edasise pankrotimenetluse kulusid. Samuti puuduvad võimalused peale pankroti väljakuulutamist võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seisuga 29.04.2013 võlgniku arveldusarvetel rahalised vahendid puudusid. Võlgniku arveldusarved on arestitud Maksu- ja Tolliameti korralduste alusel. Käesoleval hetkel ei ole teada mitte ühtegi võimalikku piisavat tekkivat rahavoogu, mis tagaks edaspidi kõigi jooksvate kulude tasumise. Võlgniku majandustegevus on tõenäoliselt lõppenud. Äriregistri andmetel on alates 18.04.2013 võlgniku osanikuks Asutamis- ja Likvideerimisteenuste OÜ, mis tegeleb ettevõtete likvideerimisega. Võlgnik on maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuks muutumise aeg on ajutise halduri esialgsel hinnangul hiljemalt 2012.a. lõpp, mil võlgnik ei olnud suuteline tasuma oma kohustust OÜ XXX ees. Samuti oli võlgnikul tekkinud maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees, mille tulemusel arestis Maksu- ja Tolliamet 2013.a aprillis võlgniku arveldusarved. Kuna ajutisel halduril puudub hetkel täielik ülevaade kogu äriühingu varasemast majandustegevusest ning võlgniku endine juhatuse liige ei ole täitnud ajutise halduri teabenõuet, ei saa haldur anda hinnangut maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Seetõttu ei saa ajutine haldur anda ka arvamust asjaolu kohta, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega teod, rasked juhtimisvead või muu asjaolu. Samadel põhjustel ei saa ajutine haldur anda hinnangut ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste osas. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, 2 et võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kuludeks ning pankroti väljakuulutamine on võimalik juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtudeposiiti tagatise pankrotimenetluse kuludeks. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumisest teadlik. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus võlgniku pankroti välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada büroole 40 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas
§-ga 31 lg 6 Indrek Lepsoo. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul teadaolev vara, mis kataks pankrotimenetluse kulud, puudub, võlgniku kohustuste kogusuuruseks on 113 308,69 eurot, millest sissenõutavad kohustused moodustavad kokku 90 769,01 eurot. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kohus tegi
määrusega võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot hiljemalt 03.06.2013. Käesolevaks ajaks on kohtu poolt küsitud tagatis kohtu tagatiste kontole laekunud. Kuivõrd kohtu deposiitkontol oleva tagatise näol on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.
lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas
§-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, 3 tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada büroole 40 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ja võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu kogusummas 1050 eurot ja kulutuste hüvitis 40 eurot OÜ INC Partner kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.