) § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt
lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Harju Maakohus jättis oma 04.09.2012.a. kohtuotsusega menetluskulud 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda.
lõike 2 kohaselt, nõuab kohus, juhul kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, pärast kulude kindlaksmääramise avalduse esitamist kohtule, et vastaspool esitaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja. Vastust saamata, teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2013.a. otsusega jäeti Harju Maakohtu 04.09.2012.a. otsus muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud tervikuna kostja kanda. Riigikohtu 31.07.2013.a. määrusega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu 04.09.2012.a. otsus jõustus 31.07.2013.a. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, mis vastas
Kostja esitas oma vastuväited hageja avaldusele 19.11.2013.a. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kostja kohtule tähtaegselt ei esitanud. 14. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vastavalt
lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus
lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
punkti 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Sama paragrahvi punkti 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks ka maksekäsu kiirmenetluse kulud.
lõige 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna kostja on esitanud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus esitatud taotlust ka sisuliselt, käsitledes esmalt hageja nõuet hüvitada menetluses makstud riigilõiv ning seejärel hageja nõuet hüvitada õigusabikulud. 15. Hageja taotluse kohaselt oli hageja menetluskuluks riigilõiv 543,24 eurot. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 543,24 eurot.
Kohus selgitab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on otseselt seotud kohtumenetlusega ning sellest tulenevalt kohaldub ka riigilõivu hüvitamise nõudele kohtuotsusest tulenev menetluskulude jaotus. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 172,03 eurot (t/l 8-11) ja hagiavalduse esitamisel 371,21 eurot (t/l 54). Seega on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu kokku 543,24 eurot. Kostja kinnitas oma kohtule esitatud 4 vastuses, et tal sisulised vastuväited hageja poolt nõutava riigilõivu osas puuduvad, kuid kuivõrd maakohus on välja mõistnud hageja kasuks menetluskulud 83%, siis on alusetu nõuda kostjalt tasutud riigilõivu täissumma hüvitamist. Kohus, nõustudes kostjaga, on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu hüvitamise nõudele kohaldub kohtuotsusest tulenev menetluskulude jaotus, ja kohus jättis menetluskulud 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda, ja 543,24 eurost 83% on 450,89 eurot, mõistab kohus XXX XXXOÜ kasuks välja riigilõivu summas 450,89 eurot.
punkti 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas hagihinnaga kuni 6.400,00 eurot lepingulise esindaja kulu piirmääraks 3.200,00 eurot. Käesoleva tsiviilasja menetlus toimus ajavahemikul 06.07.2011.a. - 31.07.2013.a., kusjuures hagi esitati 03.01.2012.a. ja tsiviilasja hind oli 5.734,43 eurot. Vastavalt kohtule esitatud arvetele ja nende spetsifikatsioonidele teostas hageja esindaja toiminguid 17,4 tundi, mille eest oli tasuks 1.914,00 eurot. Hageja esindaja tunnitasu määraks oli 110,00 eurot. Kuivõrd eelnimetatud tunnihind ei ole kõrgem keskmisest turuhinnast ja tasu on vastavuses seaduse alusel kehtestatud piirmääradega, peab kohus tunnitasumäära mõistlikuks ja käesoleva asja keerukusega tasakaalus olevaks. Samuti peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õiguslikku analüüsi ja nõupidamist kliendiga kestusega 1,8 tundi ning arvestades hagiavalduse mahukust (6 lk, t/l 22-29) hagiavalduse koostamist kestusega 5,4 tundi (arve nr 230176, 7,2 tundi, 792,00 eurot), samuti infosuhtlust kohtuga hagiavalduse kättetoimetamise kohta (arve nr 230258, 0,2 tundi, 22,00 euro), vastuse analüüsi ja e-kirja saatmist kliendile kestusega 1,0 tund ning seisukoha koostamist kestusega 2,8 tundi (arve nr 230427, 3,8 tundi, 418,00 eurot), otsuse analüüsi ja e-kirja saatmist kliendile 1,0 tund ning telefonivestlust kliendiga 0,2 tundi (arve nr 230829, 1,2 tundi, 132,00 eurot). Seoses menetlustega ringkonna- ja riigikohtus peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks apellatsioonikaebuse analüüsi ja e-kirja saatmist kliendile kestusega 0,5 tundi, telefonivestlust kliendiga 0,1 tundi, kohtumääruse analüüsi ja e-kirja saatmist kliendile kestusega 0,2 tundi ning ka vastuse koostamist apellatsioonikaebusele kestusega 3,1 tundi (arve nr 230929, 3,9 tundi, 429,00 eurot), samuti telefonivestlust kohtuga (arve nr 20130163, 0,1 tundi, 11,00 eurot), Ringkonnakohtu otsusega tutvumist ja e-kirja saatmist kliendile (arve nr 20130366, 0,4 tundi, 44,00 eurot), info saamist kohtust ja e-kirja saatmist kliendile kestusega 0,1 tund (arve nr 20130453, 0,1 tundi, 11,00 eurot), suhtlust kohtuga ja e-kirja saatmist kliendile kestusega 0,2 tundi (arve nr 20130630 0,2 tundi, 22,00 eurot), samuti Riigikohtu määruse analüüsi ja e-kirja saatmine kliendile kestusega 0,3 tundi (arve nr 230130713, 0,3 tundi, 33,00 eurot). Seega peab kohus hageja esindaja poolt kõikides arvete spetsifikatsioonides toodud ajakulu põhjendatuks, samuti on väljatoodud toimingud, mis seondudes vastuste ning seisukohtade koostamise ja kohtule esitamisega, vajalikud. Lisaks on põhjendatud mõistlikus ulatuses 5 menetluskulude hüvitamine kliendiga suhtlemiseks kulunud aja eest. Kuivõrd kohtu hinnangul sai kostja arvestada menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega, samuti ei ole lepingulise esindaja kulud suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest, ja käesoleval juhul ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldus selgelt põhjendamatu, ning kohtu hinnangul on teostatud toimingud vajalikud ja nendele kulunud aeg põhjendatud, mõistab kohus XXX XXXOÜ kasuks välja õigusabikulud summas 1.682,12 eurot. 17. Kohus on seisukohal, et muud kostja poolt esiletoodud asjaolud ja põhjendused ei saa olla aluseks kostjalt väljamõistetava menetluskulu vähendamiseks. 18. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX XXXOÜ kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 450,89 eurot ja õigusabikulud summas 1.682,12 eurot, kokku 2.133,01 eurot. 19.
lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna tegemist on hagita menetlusega, oli kohtul võimalik ka omal algatusel kontrollida, kas hageja on käibemaksukohustuslane. Käesoleval juhul on hageja ja ettevõte, mille kaudu tegutseb hageja lepinguline esindaja, vastavalt Maksu-ja Tolliameti andmebaasile, käibemaksukohustuslased. Hageja kinnitas kohtule esitatud avalduses, et hüvitatav summa ei sisalda käibemaksu, samuti nähtub nimetatud fakt kohtule esitatud arvetelt. 20.
lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja taotlenud viivise väljamõistmist, ei saa kohus kostjalt hageja kasuks viivist ka välja mõista. 21.
lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 22.
lõike 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.