) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. 31.10.2013 esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 1143,24 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu ning kohtuväliseks kuluks on
Hageja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas 1 menetluskuluks õigusabikulud summas 600 eurot (km-ta) ning riigilõiv 543,24 eurot (kokku 1143,24 eurot).
lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes
lg-st 1 toimetas 04.11.2013 kohtumäärusega kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kostjale kätte ja andis talle aega seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. 11.11.2013 esitas kostja vastuväite hageja menetluskuludele. Tulenevalt
lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud antud tsiviilasja menetluse kestel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 116,93 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 426,31 eurot, seega kokku 543,24 eurot, mis on kooskõlas riigilõivuseaduse § RLS § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivu täismääraga (hagihinna kuni 4 793,37 euro puhul tuli tasuda riigilõivu 543,24 eurot).
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” oleks antud asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 4572,35 euro suuruselt hagihinnalt arvutatuna 3200 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kogusummas 600 eurot. Seega kostja poolt nõutud lepingulise esindaja kulu ei ületa lubatud sissenõudmise piirmäära. Tulenevalt
lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et Danske Bank A/S Eesti filiaal esindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus on õigustatud. Hageja poolt tasutud õigusabikulud on mõistlikud, kuna vastavad asja keerukuse astmele ja mahukusele ning need tuleb jätta XXX kanda. Tsiviilasja materjalide kohaselt oli poolte vahel võlaõiguslik vaidlus, nõue tulenes liisingulepingust. Lähtuvalt eeltoodust kindlaksmääramiseks. rahuldab kohus hageja 31.10.2013 taotluse menetluskulude /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.