← Eesti

2-13-52617/3

Obsah (6)§ 606§ 174§ 187§ 603§ 4772§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-52617 Tsiviilasi XXX avaldus XXX

§ 606lg 1).

  1. Saata kohtumäärus pärast jõustumist XXXOÜ (kustutatud) (registrikood XXX) ja likvideerija registrisse kandmiseks Harju Maakohtu registriosakonnale (Pärnu mnt 142, Tallinn 11317).
  2. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja likvideerijale. Menetluskulude jaotus 1
  3. Jätta menetluskulud XXXOÜ (kustutatud) (registrikood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Edasikaebamise kord Avaldaja ja juriidiline isik võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (

§ 606lg 2). Määruskaebust ei saa esitada viie

(5)kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I Asjaolude kirjeldus

  1. XXX(avaldaja) esitas 06.11.2013 Harju Maakohtule avalduse, milles palus läbi viia XXXOÜ (kustutatud) teistkordne likvideerimine. Enda likvideerijaks määramiseks on nõusoleku andnud XXX . II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks ka juriidilise isiku likvideerija määramine. Seega vaatab kohus avaldajate poolt esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Kohus algatab hagita menetluse.

  1. Äriregistri andmetel kustutati XXXOÜ (kustutatud) äriregistrist 18.10.2012 likvideerija kandeavalduse alusel (lõpetamisotsus on vastu võetud 20.01.2012). Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri andmetel on varasemalt läbi viidud XXXOÜ (kustutatud) likvideerimine. Likvideerijaks oli 08.02.2012-18.10.2012 Kaupo Meier. Kohtule esitatud avalduse kohaselt tehti XXXOÜ (kustutatud) arvelduskontole 26.06.2013 ülekanne summas 2000 eurot äriühingu XXX poolt. Avaldaja on kohtule esitanud ülekande kohta dokumendi. Avaldaja on huvitatud isik, sest ta oli XXXOÜ (kustutatud) juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt on juriidilisel isikul olemas vara. Avaldaja on huvitatud isik. Eeltoodust tulenevalt on XXXOÜ (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimine põhjendatud.
  2. ÄS § 206 lg 3 sätestab, et kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise 2 korral.

§ 603

lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.

§ 603lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

Avaldaja taotleb enda likvideerijaks määramist. Avaldaja on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Avaldaja suhtes ei ole kohaldatud äri- ega ettevõtluskeeldu, avaldaja ei ole XXXOÜ (kustutatud) nõukogu liige. Avaldaja vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas likvideerijaks. Avaldaja XXX on määratud XXXOÜ (kustutatud) dokumentide hoidjaks. Kohus ei ennista vana likvideerija õigusi. Kohus määrab uueks likvideerijaks XXX . 5. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus saadab kohtumääruse äriregistrile kande tegemiseks.

§ 4772

lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Tulenevalt

§ 4772

lg 1 kohustab kohus likvideerijat andma kohtule aru likvideerija ülesannete ja kohustuste täitmise kohta ning esitama kohtule likvideerija aruanne iga kahe kuu järel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Aruandes tuleb muuhulgas kirjeldada likvideerimismenetluses läbiviidud toiminguid, anda hinnang XXXOÜ maksevõime kohta ning tuua välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. 6.

§ 172

lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud juriidilise isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.