Obsah (7)

§ 138§ 143§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

2-11-13037 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-13037 Tsiviilasi XXXavaldus menet

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 10.12.2012. XXXesindaja esitas 08.01.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 järgi asjaläbivaatamise kulud on muuhulgas tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Riigikohus on märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel

§ 175

lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha. Seega tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (vt Riigikohtu 14.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-107-13). Käesoleval juhul on hagi esitatud 07.03.2011, millisel ajal kehtis

§ 175

lg 1 järgmises sõnastuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. 7. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses 2 2-11-13037 lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Avalduse kohaselt oli hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv 319,55 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 319,55 eurot. Toimikust nähtub, et hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 319,55 eurot (kd tl 22) ja apellatsioonkaebuse esitamisel 319,55 eurot (kd tl 133). Seega on riigilõivu tasumine tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see tuleb kostjalt välja mõista.
2. Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja bürookulude ja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avalduse kohaselt on hageja esindaja bürookulud kokku 15,60 eurot koos käibemaksuga ja lepingulise esindaja kulud kokku 4608 eurot koos käibemaksuga. Kostja leiab, et õigusabikulud on põhjendatud 16,5 tunni ulatuses ja tunnihinnaga 120 eurot + käibemaks.
3. Esmalt märgib kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on avaldusest nähtuvalt 120 eurot + käibemaks, mitte 144 eurot + käibemaks nagu on märkinud kostja. Tuginedes õigusabituru keskmistele hindadele, leiab kohus, et tunnitasumäär 120 eurot + käibemaks on mõistlik.
4. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud bürookuludeks 13 eurot + käibemaks. Kohus on seisukohal, et bürookulusid, mida advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud, on büroo ametlikuks asjaajamiseks mõeldud kulud, mida ei saa arvestada menetluskulude hulka, mida kostja peaks kanda. Seega on tegemist põhjendamatute kuludega, mis tuleb õigusabikuludest maha arvestada kokku summas 15,60 eurot käibemaksuga.
5. Hageja menetluskulude nimekirjas nähtub, et hageja esindajal on kulunud 05.03.2011 kliendiga kohtumiseks ja nõupidamiseks 25 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
6. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 06.03.2011 õiguslikuks analüüsiks kulud 35 minutit. Kohus peab antud ajakulu põhjendatuks.
7. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 07.03.2011 hagiavalduse koostamiseks ja edastamiseks lisadega kulunud 8 tundi. Kohus peab antud ajakulu ülemääraseks. Hagiavalduse pikkuseks on ca 7 lehte, millele on lisatud 7 lisa. Kohus arvestades, et hagiavalduse on koostanud advokaat hindab hagiavalduse koostamise ajakuluks 5 tundi.
8. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 28.06.2011 kulunud 28.03.2011 kohtumäärusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks 10 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
9. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 07.04.2011 kulunud üldtöö tegemiseks 15 minutit. Arusaamatuks jääb, millise üldtööga on hageja lepinguline esindaja tegelenud, seega leiab kohus, et tegemist on põhjendamata ajakuluga, milline tuleb õigusabikuludest maha arvata. 3 2-11-13037
10. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 13.04.2011 kulunud tagaseljaotsuse taotluse esitamiseks 1 tund ja 15 minutit. Kohus on seisukohal, et ajakulu on ülepaisutatud. 13.04.2011 esitatud taotlus on ca pool lehte pikk ning arvestades, et taotluse on koostanud advokaat on kohus seisukohal, et taotluse koostamise ajakuluks on 30 minutit.
11. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 21.04.2011 kostja vastusega tutvumiseks 15 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
12. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 22.04.2011 kliendiga kohtumiseks ja nõupidamiseks 20 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
13. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 26.05.2011 hageja seisukoha koostamiseks 1 tund ja 55 minutit. Kohus peab antud ajakulu ülemääraseks. Seisukoha pikkuseks on ca 2 lehte. Kohus hindab seisukoha koostamise ajakuluks 45 minutit.
14. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 02.06.2011 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks 3 tundi ja 15 minutit. Toimikust nähtuvalt kestis 02.06.2011 istung 1 tund ja 2 minutit (tl 76). Usutav ei ole, et lepingulisel esindajal kulus istungi ettevalmistamiseks 2 tundi ja 13 minutit. Kohus hindab põhjendatuks ajakuluks istungil osalemisel ja selleks ettevalmistamisel 2 tundi.
15. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 26.09.2011 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks 2 tundi. Toimikust nähtuvalt kestis 26.09.2011 istung 54 minutit (tl 92). Usutav ei ole, et lepingulisel esindajal kulus istungi ettevalmistamiseks 1 tund ja 6 minutit. Kohus hindab põhjendatuks ajakuluks istungil osalemisel ja selleks ettevalmistamisel 1 tund ja 30 minutit.
16. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 18.11.2011 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks 1 tund ja 50 minutit. Toimikust nähtuvalt kestis 18.11.2011 istung 4 tund ja 50 minutit (tl 99). Kohus hindab esindajal kulunud ajakulu 1 tund ja 50 minutit põhjendatuks.
17. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 02.12.2011 kohtukõne teeside koostamiseks 2 tundi. Kohus peab antud ajakulu ülemääraseks. Kohtukõne teeside pikkuseks on ca 2 lehte. Kohus hindab kohtukõne teeside koostamise ajakuluks 1 tundi.
18. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 16.12.2011 kohtuotsusega tutvumiseks 35 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
19. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 08.02.2012 kliendiga kohtumiseks ja üldtööks 15 minutit. Kohus hindab ajakulu põhjendatuks.
20. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 10.02.2012 apellatsioonkaebuse koostamiseks 6 tundi. Esitatud apellatsioonkaebus on oma sisult ca 5 lehte pikk ning arvestades, et hageja esindajale olid juba asjaolud teada, siis leiab kohus, et apellatsioonkaebus koostamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud. Kohus hindab kulunud ajakuluks 3 tundi.
21. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 27.03.2012 vastustaja vastusega tutvumiseks 15 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud 4 2-11-13037 ajakuluga.
22. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 14.05.2012 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks 1 tundi ja 40 minutit. Toimikust nähtuvalt kestis 14.05.2012 istung 22 minutit (tl 151). Usutav ei ole, et lepingulisel esindajal kulus istungi ettevalmistamiseks 1 tundi ja 18 minutit. Kohus hindab põhjendatuks ajakuluks istungil osalemisel ja selleks ettevalmistamisel 1 tund.
23. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud Ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja üldtööks 20 minutit ning kassatsioonkaebusega tutvumiseks ja üldtööks 20 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
24. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 07.01.2013 menetluskulude avalduse koostamiseks 45 minutit. Nimetatud õigusabikulu ei ole käsitletav õigusabikuluna

§ 175

lg 1 tähenduses, millist seisukohta on väljendanud ka Tallinna Ringkonnakohus (nt 2-09-33717, p 12). Seega on tegemist põhjendamatu ajakuluga.

1. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 20 tundi, mis vastab hageja esindaja tunnihinda (120 eurot, käibemaksuta) arvestades 2400 eurole kokku koos käibemaksuga 2880 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 3519,10 eurot (riigilõiv 639,10 eurot + lepingulise esindaja kulu 2880 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1743,60 eurot (taotletud summa 5262,70 eurot – taotluse rahuldatud osa 3519,10 eurot).
2. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 1595 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 2 kohaselt Mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 2 on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. 34.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik 5