← Eesti

2-07-46805/35

Obsah (5)§ 77§ 619§ 631§ 196§ 114

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 22. jaanuaril 2013.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantsel

§ 77

lg 1 tulenevalt tuleneb, et kui kohustuste täitmise kvaliteedis ei ole kokku lepitud, tuleb see täita vähemalt keskmise kvaliteediga. Puudub mistahes alus eeldamaks, et hageja pidi osutama teenuseid kõrgema kvaliteediga kui on tavapärane Viimsi vallas. Hageja poolt esitatud hooldustasu arvestus põhineb teeninduslepingul ning alates 2006.a. märtsist rakendunud uus teeninduslepingujärgne kuutasu kehtestamine AS XXX poolt

  1. jaanuari 2006.a. teatisega on kooskõlas teeninduslepingu punktiga 3.
  2. Viidatud teeninduslepingu punkti sõnastusest tulenevalt on hagejal õigus muuta teeninduslepingus fikseeritud teenuste hinda teatades sellest teisele poolele ette vähemalt üks kuu enne uue hinna rakendamist. Kostja ei esitanud mingisuguseid pretensioone hinnamuutuse osas.
  3. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: - 22.03.2002.a. kinnistu ostu-müügi, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõigusleping; Tallinnas XXX kinnistusraamatu väljavõte; 01.08.2002.a. teenindusleping nr 0046; Advokaadibüroo Concordia 10.02.2006.a. teeninduslepingu nr 0046 erakorralise ülesütlemise avaldus; AS XXX poolt XXX esitatud tasumata arvete väljavõte; AS XXX esitatud arved; AS XXX kuluarved; OÜ XXX poolt esitatud arved töö ja üleandmise aktid; OÜ XXX arved; Fotod XXX elamurajooni olukorrast
  4. Talvel vastu
  5. aastat, 2006.a. mais, 2006.a. juunis, 2007.a. juunis; AS XXX teatis
  6. jaanuarist 2006.a. koos lisadega; Leping nr. T-134 AS XXX ja hageja vahel; AS XXX arved; Väljavõte valvežurnaalist; Hageja raamatupidamise õiendid; 01.jaanuari 2004.a. leping hageja ja AS XXX vahel; AS XXX arved teenuse eest;
  7. Jaanuari 2005.a. leping hageja ja OÜ XXX(hilisem OÜ XXX) vahel; OÜ XXX arved; OÜ XXX arved haldus- ja hooldusteenuse eest; AS-ile XXX esitatud ja teenustega seonduvad kuluarved; XXX AS arved; Kinnistusraamatu väljavõte XXX transpordikinnistu kohta; XXX ja AS XXX vaheline alltöövõtuleping; Alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde vastuvõtu aktid; AS XXX arved; Lk

(12)5 - XXX sõidulehed. Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
  1. Kostja on seisukohal, et hageja ei täitnud 01.08.2002.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud teeninduslepingust tulenevaid kohustusi, s.o. ei puhastanud tänavaid tolmust, ei teinud asumi teedel libedusetõrjet ega korraldanud lumekoristust, ei hooldanud kommunikatsioonitrasse ega haljastanud asumisiseste teede ümbrust ega hooldanud neid. Samuti ei taganud hageja tänavavalgustuse korrashoidu, sest alates 14.01.2006.a. töötas tänavavalgustus vaid osaliselt, kuid hageja ei kõrvaldanud rikkeid ca kuu aja jooksul. Hageja väited oma kohustuse täitmise osas on kostja sõnul väärad ja tõendamata, asumi teede ümbrus on tänaseni haljastamata. Kostja väidetel ei ole hageja hooldanud drenaaži- ega kommunikatsioonitrasse, vaid avariid on likvideerinud AS XXX, XXX elamurajoonis on Viimsi valla tellimusel teostanud teede talihooldust XXXAS jne., samuti puudus turvateenus. Kuna hageja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ütles kostja lepingu üles 10.02.2006.a. ning tulenevalt eeltoodust ei ole hagejal õigust nõuda ajaperioodi 01.06.2006.a. – 31.10.2007.a. eest, s.o. pärast teeninduslepingu lõppemist, mistahes summade tasumist ei kohustuste täitmise ega kahju hüvitamisena.
  2. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingus oli sätestatud haljasalade korrashoiu kohustus. Asjakohatu on hageja viide Viimsi Vallavolikogu määrusele, milles on toodud välja kinnistu omanike kohustus hooldada ala kinnistu piirist sõiduteeni. Ükski õigusakt ei sätesta, et omanik peab seda tegema ise ning ei või selle töö tegemiseks kasutada tasulist teenust. Kostja on esitanud argumendid, et haljasalade all pidasid pooled lepingus silmas teedeäärseid haljasalasid, muid haljasalasid elamurajoonis lihtsalt pole. Kostja 17.06.2012.a. menetlusdokumendiga esitatud veebiväljavõtted tõendavad kaudsete tõenditena, et ka hageja on haljasalade all silmas pidanud teedeäärseid haljasalasid. Kostjal poleks olnud mistahes huvi tasuda hagejale hageja enda maal asuvate alajaamade ümbruse (sealt 2 meetrit, nagu hageja väidab) hooldamise eest, milleks hageja tollase võrguettevõtjana niikuinii kohustatud oleks olnud.
  3. Hageja poolt esitatud AS XXX lepingud ning arved kuni
  4. aasta lõpuni tõendavad turvateenuse osutamist hagejale, mitte elamurajoonile. Kostja sõnul ei saa lugeda, et kostjale oleks osutatud turvateenust, kui ta ise ei olnud sellest isegi teadlik.
  5. Hageja poolt esitatud hoolduse arved ei ole põhjendatud, sest on teadmata milliseid töid täpselt hoolduse ajal tehti ning tegemist võib olla hageja poolt XXX elamurajoonis mingile konkreetsele kinnistule teostatud töödega või asfalteerimistöödega. Hageja poolt esitatud tõendid tõendavad üksnes AS-ile XXX erinevate isikute poolt arvete esitamist, mitte kostja poolt teenuse saamist vastavalt lepingule. Asjaolu, et hagi esemeks oleval perioodil ei teostanud hageja XXX tee hooldust tõendab XXX kui Viimsi Vallavalitsuse Kommunaal- ja heakorraameti juhataja 28.11.2007.a. e-kiri, milles ta kinnitab, et Viimsi vald on sõlminud AS-iga XXX 25.04.2006.a. valla teede suvise ja talvise hoolde teostamise lepingu ja teede nimekirjas on ka XXX ja XXX . Samas kirjas kinnitatakse, et Viimsi vald on pakkunud hagejale võimalust, et vald tasub välisvalgustuse elektrikulu, kuid hageja keeldus sellist lepingut Viimsi vallaga tegemast. Kostja tõendab Lk
(12)6 esitatud fotodega, et hageja ei hoolda haljasalasid ka käesoleval ajal. Hageja poolt kohtule 27.03.2008.a. arvamusega esitatud fotod on tehtud märtsikuus sel aastal, seega ajal, mil umbrohi ei olnudki veel hakanud kasvama. Seega ei tõenda need fotod, et hageja hooldaks haljasalasid.
  1. AS XXX arve tõendab, et kostjal on vee- ja kanalisatsiooni teenuse saamiseks leping ASiga XXX ning ta ei pea tasuma kostjale selle teenuse eest. AS-i XXX 22.09.2008.a. kirjaga nr 4-2.1/481-1 ning selle lisadega soovib kostja tõendada, et väidetavalt hageja omandis olevaid XXX asuvaid vee- ja kanalisatsioonitrasse ei kasuta mitte kostja vaid AS XXX. Liitumislepinguga nr 5702 soovib kostja tõendada, et sõlmis 31.01.2006.a. AS-iga XXX veevarustuse ja XXX ärajuhtimise teenuste ostu-müügilepingu.
  2. Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: - - XXXAS-i kinnitus ja fotod; 30.01.2006.a. pretensioon; XXX kaart; Kinnistusraamatu väljavõte; XXX 28.11.2007.a. e-kiri; Fotod; AS XXX arve; AS-i XXX 22.09.2008.a. kiri nr 4-2.1/481-1 ning selle lisad (liitumisleping nr 29 AS-i XXX ja AS-i XXX vahel, liitumispunktide asukohad kaardil, 19.06.1998.a. liitumisleping AS-i XXX käsitlus ja AS-i XXX vahel); Liitumisleping nr 5702; Hageja poolt kostjale esitatud arve 18.06.2002.a.; Kostja pangaväljavõte; Hageja kommunaalkulude arvestuse üks variante XXX; Veebilehekülgede XXX ja XXX väljavõtted. Kohtuotsuse põhjendused.
  3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 19.03.2002.a. sõlmisid XXX, XXX, XXXja AS XXX kinnistu ostu-müügi, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu, millega müüja XXX müüs ja ostja XXX ostis kinnistu XXX ning kinnistu omanik seadis AS XXX kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse, mille sisuks on AS XXX õigus kinnistut läbiva drenaažitorustiku remondi- ja hooldustööde teostamine ja omaniku kohustus lubada AS-l XXX juurdepääs kinnistul asuvale drenaažitorustikule (I kd t/l 15); 01.08.2002 sõlmisid pooled teeninduslepingu nr 0046, millega lepingu täitja AS XXX võttis omale kohustuse - tagada XXX asumi siseteede ja üldise heakorra (lumekoristus, teede puhastamine, tolmust ja prahist, haljasalade niitmine ja korrashoid); - tagada tänavavalgustuse aastaringne korrasolek; - teatada XXX asumi kommunikatsioonitrasside plaanilistest remonttöödest vähemalt 48 tundi enne remonttööde algust; Lk
(12)7 - 24 h jooksul peale tellija poolt rikke teatamist kohale ilmuda ning 48 h jooksul vea likvideerida, kui selleks ei ole vajadust tellida vastavaid varuseadmeid. Juhul kui ei ole selle aja jooksul võimalik riket kõrvaldada, informeerib täitja tellijat oma järgmistest sammudest rikke kõrvaldamiseks; - osutada tellija või XXX asumi elanike soovil muid teenuseid, mis ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud. Pooled leppisid ka kokku, et eelpoolnimetatud lepingupunktide täitmine ei ole AS-le XXX kohustuslik, kui probleemid on tekkinud kolmandate osapoolte tegevusest (XXXAS, XXX AS, XXX AS, Viimsi Vallavalitsus, XXX, XXX) (I kd tl 18-19); -lepingu p-s 8 leppisid pooled kokku, et leping kehtib kuni 01.08.2012.a.; -lepingu p 3.1 kohaselt tuli kostjal tasuda hageja osutatavate teenuste (teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldine korrashoid ja patrullteenus) eest 506,50 krooni kuus (sh käibemaks 18%); -lepingu p 11 sätestab, et lepingu võivad pooled ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi. Teisele poolele tuleb lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ette teatada 2 (kaks) kuud; 30.01.2006 esitas kostja koos teiste XXX elamurajooni elanikega hagejale pretensiooni teeninduslepingus toodud kohustuste mittetäitmise osas (I kd tl 68-69); 10.02.2006 esitas kostja hagejale teeninduslepingu erakorralise ülesütlemise avalduse põhjusel, et AS XXX kui teeninduslepingu täitja ei ole taganud XXX asumi üldist heakorda ega siseteede, tänavavalgustuse ja kommunikatsioonitrasside korrashoidu, mida tellija käsitleb lepingu olulise rikkumisena (I kd tl 20). 20. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja täitis oma lepingujärgsed kohustused hageja ees või mitte, kas kostja on kohustatud maksma hagejale lepingus kokkulepitud tasu talle osutatud teenuste eest, kas kostjal oli õigus leping hagejale erakorraliselt üles öelda ja kas kostjapoolne lepingu erakorraline ülesütlemine oli tehtud selleks piisav etteteatamistähtajaga või mitte. 21. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel 19.03.2002.a. sõlmitud teenindusleping on käendusleping. Sisuliselt ei vaielnud selle üle kohtuistungil ka menetlusoalised. Eeltoodust tulenevalt juhindub kohus vaidluse lahendamisel poolte vahel

§ 619

sätestatust, mille kohaselt kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 631

alusel võib kumbki lepingu pool tähtajalise teeninduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingu poole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni lepingu tähtja möödumiseni või käsundi täitmiseni.

§-le 631 on

§ 196sätestatu erinormiks.

22. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas hageja rikkus oma lepingujärgseid kohustusi kostja suhtes või täitis neid lepingus kokkulepitud ulatuses ja määras, ning kui ta rikkus lepingut, siis kas rikkumine oli oluline ja kas see andis kostjale

§-st 631 (

§ 196lõikest 1) tulenevalt aluse lepingu ülesütlemiseks. Lk

(12)8 Nii nagu kohus kohtuotsuse p-s 19 märkis oli hagejal tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust kohustus tagada XXX asumi siseteede ja üldine heakord (lumekoristus, teede puhastamine tolmust ja prahist, haljasalade niitmine ja korrashoid), tagada tänavavalgustuse aastaringne korrasolek, teatada XXX asumi kommunikatsioonitrasside plaanilistest remonttöödest vähemalt 48 tundi enne remonttööde algust, osutada kostja kui tellija või XXX asumi elanike soovil muid teenuseid, mis ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud. Nimetatu täitmine ei olnud hagejale kohustuslik, kui probleemid tekkisid kolmandate osapoolte tegevusest (lepingu p 2.5). Lepingu p 3.1 kohaselt tuli kostjal tasuda hageja osutatavate teenuste (teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldine korrashoid ja patrullteenus) eest 506,50 Eesti krooni kuus (sh käibemaks 18%). Lepingu p 11 sätestab, et lepingu võivad pooled ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi. 30.01.2006 teatas kostja hagejale, et lõpetab ühepoolselt lepingu, kui hageja ei ole oma kohustusi täitnud hiljemalt 10.02.
  1. Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul kõigepealt tuvastada kas hageja täitis oma teeninduslepingut lepingu ülesütlemisele eelnenud perioodil mahus, mis vastab lepingus kokkulepitule, või rikkus hageja oluliselt lepingut mis andis kostjale õiguse leping ennetähtaegselt üles öelda. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt 27.03.2008.a. menetlusdokumendi lisadena hagejale esitatud arved erinevate äriühingute poolt, samuti tööde üleandmisevastuvõtmise aktid hagejale (t/l I kd 82-126) ning ka 22.08.2008.a. menetlusdokumendiga esitatud dokumentaalsed tõendid (t/l 167-108) ei tõenda teenuste osutamist hageja poolt kostjale enne kostja poolt lepingu erakorralist ülesütlemist 10.02.2006.a., vaid nimetatud tõendid puudutavad kõik hilisemat perioodi. Kohus leiab, et asjaolu, et AS-l XXX oli sõlmitud 01.01.2004.a. leping AS-iga XXX, mille kohaselt AS XXX pidi osutama hagejale sekretär-juhiabi teenuseid, müügiassistendi teenuseid, autojuht-varustaja-tehniku teenuseid ja valveteenust (III kd 33-34), 01.01.2005.a. leping OÜ-ga XXX, mille kohaselt viimane pidi hagejale osutama sekretär-personalitöötajalaohoidja teenust, osutama haldusteenust, osutama valveteenust ning teostama jooksvat remonti ja osutama haldusteenust (III kd t/l 40-41) ei tõenda, et hageja oleks täitnud kostja ees oma teeninduslepingust tulenevad kohustused. Teenuse osutamist hageja poolt kostjale ei tõenda ka OÜ XXX arved hagejale ja arvete esitamise aluseks olevad spetsifikatsioonid, OÜ XXX arved hagejale, XXXOÜ arved hagejale ja hageja ning OÜ XXX poolt allkirjastatud aktid (III kd t/ 44-59), mis on aktis märgitu kohaselt aluseks 01.01.2005.a. koostatud töövõtulepingule. Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõlmis XXXOÜ lepingu AS-ga XXX
  2. aasta alguses, seega pärinevad hageja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud arved perioodist mis hõlmas hageja ja OÜ XXX vahel mingit muud lepingulist suhet ja tunnistaja XXX ütlused väidetavast lepingu nõuetekohasest täitmisest hõlmavad perioodi pärast lepingu ülesütlemist, sest leping öeldi kostja poolt hagejale üles 10.02.2006.a. Kohus leiab, et ka hageja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud XXX AS arved hagejale (III kd t/l 60-63), OÜ XXX arved, OÜ XXX arved, OÜ XXX arved, XXX AS arved, OÜ XXX arved, XXX ja AS XXX vahel 01.11.1997.a. sõlmitud alltöövõtuleping ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt
  3. detsembrist 1998.a. ei tõenda asjaolu, et hageja täitis kostja ees oma lepingulised kohustused. Hageja on koos teiste XXX elamurajooni elanikega teinud 20.01.2006.a. pretensiooni, kus on märgitud, et elamurajoonis puudub kuni Lk
(12)9 pretensiooni esitamiseni teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastatud tolmust ja prahist alates
  1. aastast, ebaselge on hinnakirjas sisalduv turvateenuse sisu, kuna elamurajooni elanikel on turvalepingud sõlmitud otse turvaettevõtetega, samuti ei ole AS XXX hooldanud kommunikatsioonitrasse, kõik avariid on likvideerinud AS XXX. Lisaks pikaajalistele lepingu rikkumistele on 2006.a. jaanuaris teostamata libedusetõrje, samuti töötab tänavavalgustus osaliselt. Kõiki neid puudusi hageja töös ja hagejapoolset lepingu rikkumist tõendasid oma ütlustega kohtuistungil tunnistajad XXX, XXXja XXX. Kohus on seisukohal, et nimetatud tunnistajate ütlusi ei lükka ümber ka tunnistaja XXX poolt antud ütlused tsiviilasjas 2-09-21013, millised hageja esindaja esitas kohtule 29.11.2012.a. menetlusdokumendiga kus ta palus asendada tunnistaja ülekuulamine tema poolt antud ütlustega teises tsiviilvaidluses. Kohus on seisukohal, et ka hageja poolt esitatud XXX AS arved ja XXX sõidulehed ei tõenda asjaolu, et patrullteenust kostjale ja teistele XXX elamurajooni elanikele enne lepingu ülesütlemist osutati. Pealegi ei piisaks üksnes hagejapoolsest patrullteenuse osutamisest lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, sest kõik ülejäänud teenused on osutamata. Teenuste osutamist hageja poolt kostjale ei tõenda ka fotod, sest nendelt ei ole võimalik aru saada millal need tehtud on ja millist tänavat fotodel pildistatud on. Sama kehtib ka kostja poolt esitatud fotode kohta. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et perioodil, mille eest hageja kostjalt lepingujärgset tasu nõuab, ei teostanud hageja XXX hooldust, on tõendatud XXX kui Viimsi Vallavalitsuse Kommunaal- ja heakorraameti juhataja 28.11.2007.a. e-kirjaga (I kd t/l 145), milles ta kinnitab, et Viimsi vald on sõlminud AS-iga XXX25.04.2006.a. valla teede suvise ja talvise hoolde teostamise lepingu ja teede nimekirjas on ka XXX ja XXX . Samas kirjas kinnitatab XXX ka seda, et Viimsi vald on pakkunud AS-le XXX võimalust, et vald tasub välisvalgustuse elektrikulu, kuid hageja keeldus sellist lepingut Viimsi vallaga sõlmimast. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et AS XXX arve ( I kd t/l 150) ja liitumisleping nr 5702 (II kd t/l 10-11) tõendavad, et 31.01.2006.a. sõlmis kostja AS-iga XXX veevarustuse ja XXX ärajuhtimise teenuste ostu-müügilepingu, millest tulenevalt ei pea kostja tasuma hagejale nimetatud teenuse eest hagetaval perioodil. AS-i XXX 22.09.2008.a. kiri nr 4-2.1/481-1 ning selle lisaks olevad liitumisleping nr 29, mis on sõlmitud AS XXX ja AS XXXvahel ning liitumisleping, mis on sõlmitud AS XXX ja AS XXX vahel (II kd t/l 4-9), tõendavad, et väidetavalt hageja omandis olevaid XXX asuvaid vee- ja kanalisatsioonitrasse ei kasuta mitte kostja vaid AS XXX. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et ta oleks kostjale lepingus kokkulepitud määras teenuseid osutanud kuni kostja poolt lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseni.
  2. Edasi võtab kohus seisukoha kostja vastuväidete osas seoses ülesütlemisega

§ 196lg 1 alusel.

lepingu erakorralise Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.01.2006.a. esitasid kostja ja teised XXX elamurajooni elanikud hagejale pretensiooni kus on märgitud, et elamurajoonis puudub kuni pretensiooni esitamiseni teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastatud tolmust ja prahist alates 2000. aastast, ebaselge on hinnakirjas sisalduv turvateenuse sisu, kuna elamurajooni elanikel on turvalepingud sõlmitud otse turvaettevõtetega, samuti ei ole AS XXX hooldanud kommunikatsioonitrasse, kõik avariid on likvideerinud AS XXX. Lisaks pikaajalistele lepingu rikkumistele on 2006.a. jaanuaris teostamata libedusetõrje, samuti Lk

(12)10 töötab tänavavalgustus osaliselt. (I kd tl 58-59). Selles pretensioonis andsid pretensiooni esitajad, sh ka kostja hagejale aega
  1. veebruarini 2006.a. oma kohustused täita 10.02.2006.a. ütles kostja teeninduslepingu hagejale erakorraliselt üles, kuna hageja ei asunud jätkuvalt lepingut täitma, on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi ja jätnud täitmata süstemaatiliselt omale lepinguga võetud kohustused. (I kd tl 20). Lepingu p-s 11 on pooled kokku leppinud, et pooled võivad lepingu ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi ning lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleb teisele poolele ette teatada kaks kuud. Lepingu p 8 kohaselt pidi pooltevaheline leping kehtima kuni 01.08.2012.a. Lepingu p-s 9 on sätestatud, et juhul, kui üks kuu enne lepingu tähtaja igakordset saabumist ei ole kumbki pool taotlenud lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse leping pikenenuks järgmiseks aastaks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja rikkus lepingut oluliselt, oli kostjal õigus leping hagejale erakorraliselt üles öelda, mida kostja tegigi. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ja teiste XXX elamurajooni elanike poolt esitatud pretensioonis antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni
  2. veebruarini 2006.a. oli küll ebamõistlikult lühike, arvestades asjaolu, et lepingus oli kokku lepitu lepingu lõpetamisest etteteatamiseks kahe kuune tähtaeg, kuid nimetatu ei võta kostjalt õigust leping ennetähtaegselt üles öelda. Tulenevalt

§ 114lg 1 3.

lausest, pikeneb ebamõistlikult lühike tähtaeg mõistliku täiendava tähtajani. Kui arvestada mõistlikuks tähtajaks lepingus kokku lepitud kahte kuud ning asjaolu, et hageja ei kõrvaldanud talle pretensioonis esitatud puudusi ka kahe kuu jooksul, oli kostja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine seaduslik ja kehtiv.

  1. Tulenevalt kõigest eeltoodust ning asjaolust, et kostja ütles hagejale nende vahel sõlmitud teeninduslepingu erakorraliselt üles, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt teeninduslepingus kokkulepitud tasu perioodi 01.06.2006a.a. kuni 31.10.2007.a. eest, samuti viiviseid ning hageja nõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus.
  2. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tss § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt tss § 174 lg 1 sätestatust on kostjal õigus esitada asja menetlenud esimese astme kohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine.
  3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tss § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse hagi hinna arvutamisel aluseks hagi esitamise aeg, § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja tss § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvutati hagi esitamise ajal hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli hagi esitamise ajal 18.934,03 krooni ehk 1210, 11 €, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas. Lk

(12)11 /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik Lk
(12)12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.