) § 230 lg 1 alusel on pool kohustatud tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kohus andis hagejale
lg 1 kohase tähtaja eelmenetluses tõendite esitamiseks ning täiendavate seisukohtade esitamiseks. Hageja täiendavaid tõendeid ja seisukohtasid ei esitanud. Hageja esindaja kinnitas 13.03.2013 kohtuistungil, et lepingu alusel on teenuste eest alguses makstud, hiljem jäeti tasumata. Tõendit selle kohta hagejal esitada ei ole.
lg 2 järgi võib hagimenetluses olla tõendiks tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-105-08, p 18). Hageja lepingulise esindaja poolt kohtuistungil antud seletused ei saa olla nõuet tõendavaks tõendiks. Hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ja nõude suuruse kujunemist, kuna esitatud ei ole tõendeid pooltevaheliste lepinguliste kohustuste täitmise kohta, kohustuse täitmise rikkumise kohta ning rikkumisest tuleneva nõudeõiguse kohta. Hageja ei põhjendanud
Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Muud poolte seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Tulenevalt
Apellatsioonkaebus 4. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme, hinnates tõendeid vastuolus
Kohus on valesti viidanud, et poolte vahel on vaidlus hageja nõude tunnustamise üle OÜ Claris Investments (pankrotis) pankrotimenetluses. Pooltel on vaidlus nõude tunnustamise üle OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses. Lisaks on kohus ekslikult märkinud istungi toimumise ajaks 13.03.2012, mitte 13.03.2013. 20.08.2006 kahe erineva objekti (Pärnu, Audru, Ivaskipõllu ja Pärnu, Audru, Kalatehase) osas poolte vahel sõlmitud halduslepingute alusel tasuti lepingujärgsed maksed eelmisel kuul koostatud arve alusel maksetähtajaga 30 päeva, kuid OÜ Claris Holding (pankrotis) lõpetas maksete tegemise – 31.07.2011 arvet enam 30.08.2011 ei tasutud. Sellest hetkest katkesid igakuised maksed, kuid lepinguid üles ei öeldud. Arusaamatu on, kuidas oleks hageja pidanud sellist negatiivset asjaolu tõendama, kuna vaidlus puudub, et kuni 30.07.2011 halduslepingutest tulenevaid makseid hagejale teostati. Muuhulgas ei esitanud ka pankrotihaldur Andres Hermet pankrotimenetluses vastuväiteid hageja nõudele. Arusaamatu on, milliseid tõendeid peale lepingute oleks hageja pidanud oma lepingust tuleneva tasu tõendamiseks esitama. Maakohus pole teinud hagejale
Kostja seisukoht
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid
lg 6 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellant on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud. Apellant heidab maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
3 § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Maakohus hindas
lõikest 1 tulenevalt kõiki tõendeid seadusest tulenevalt kogumis, täielikult, igakülgselt ja objektiivselt ning on otsustanud oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Apellant esitas maakohtus oma nõude tõendamiseks OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosoleku protokolli (t.lk 15-17) ja 2 lepingut (t.lk 7-13). Maakohtu 13.03.2013 istungil selgitas hageja esindaja, et ta tõendab nõuet 2 lepinguga (t.lk 42). 14.11.2012 esitas kostja kirjaliku vastuse hagile, milles ta hageja väiteid ei tunnistanud ja esitas omapoolsed vastuväited. Hageja väidetega mittenõustumisel tuli hagejal nõuet tõendada. Sellele juhtis ka maakohus hageja tähelepanu (t.lk 34), andes tõendite esitamiseks täiendava tähtaja. Seega on ekslik apellandi väide, et talle ei tehtud tõendite esitamise ettepanekut. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole oma nõuet põhjendanud, nõude aluseks olevaid asjaolusid ja nõude suuruse kujunemist selgitanud, mistõttu hagi rahuldamiseks puudus alus. Nõustuda tuleb kostjaga, et esitatud lepingutest ei tulenenud, et hageja oleks teinud mingeid toiminguid, mille alusel tal võiks tekkida nõue ja esitatud ei ole tõendeid pooltevaheliste lepinguliste kohustuste täitmise kohta ja kohustuste täitmise rikkumise kohta ja rikkumisest tuleneva nõudeõiguse kohta. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda
lõike 1 alusel.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Margo Klaar Kaupo Paal 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.