Obsah (5)

§ 218§ 2§ 201§ 210§ 206

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-13-46958 Määruse tegemise aeg ja koht 05.detsember 2013, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Ele Liiv, Ande Tänav Kohtuasi H A

§ 218lg 1 kohaselt äriregistrist kustutada.

Tsiviilasjas nr 2-11-47278 tehtud määrusest nähtub, et OÜ PG Dolo on pooleks vaidlustes tsiviilasjades nr 2-12-20105 (hagi esitati 22.05.2012) ja nr 2-12-

1. Tsiviilasjas nr 2-12-20105, mis on hetkel Riigikohtu menetluses (nr 3-2-1-130-13), on hagejaks avaldaja. Tsiviilasi nr 2-12-17969 on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Seega olid kustutamise ajal ja on ka käesoleval hetkel pooleli kohtuvaidlused, kus kustutatud äriühing on pooleks ja kus vaieldakse võlausaldajate, sh avaldaja nõuete üle.
2. Eelnevat arvestades taotles avaldaja OÜ PG Dolo täiendava likvideerimise läbiviimist ja OÜ PG Dolo registreeringu taastamist. Avaldaja esitas õigeaegselt vara välistamise avalduse ja alternatiivse nõudeavalduse OÜ PG Dolo pankrotimenetluses, seega puudub alus avaldaja taotluse rahuldamata jätmiseks. Avaldaja palus määrata uueks likvideerijaks pankrotihaldur Indrek Lepsoo. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3. Harju Maakohus algatas 17.10.2013 määrusega OÜ PG Dolo (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse ja määras OÜ PG Dolo likvideerijaks pankrotihaldur Indrek Lepsoo. Menetluskulud jäid OÜ PG Dolo (kustutatud) kanda. 6.

§ 218

lg 2 kohaselt kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. 7. Äriregistri andmetel on OÜ PG Dolo registrist kustutatud 16.05.2013. Kohtute infosüsteemist nähtub, et OÜ PG Dolo (kustutatud) on pooleks tsiviilasjas nr 2-12-20105, mis on hetkel Riigikohtu menetluses kohtuasjana nr 3-2-1-130-13 ja tsiviilasjas nr 2-12-17969, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses, mistõttu ei olnud OÜ PG Dolo äriregistrist kustutamine kooskõlas

§ 218

lg-ga 3, mille kohaselt ei saa kustutada äriregistrist äriühingut, kelle vastu esitatud nõude üle käib vaidlus kohtumenetluses. 8.

§ 2

lg 3 kohaselt tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisega ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kuivõrd OÜ PG Dolo (kustutatud) on registrist kustutatud (st puudub õigusvõime), ei saa OÜ PG Dolo (kustutatud) olla kohtumenetluses pooleks ega käsutada vara. Sellest tulenevalt on vaja läbi viia OÜ PG Dolo (kustutatud) täiendav likvideerimine selleks, et OÜ-l PG Dolo (kustutatud) tekiks õigusvõime, mis võimaldab osaleda kohtumenetluses, mille käigus selgitatakse välja OÜ PG Dolo (kustutatud) vastu esitatud nõude põhjendatus.

1. Avaldaja tegi ettepaneku määrata OÜ PG Dolo (kustutatud) likvideerijaks pankrotihaldur Indrek Lepsoo, kes andis kohtule ka oma nõusoleku. Puuduvad asjaolud, mis välistaksid Indrek Lepsoo likvideerijaks määramise. 2 Määruskaebus
2. OÜ PG Dolo (kustutatud) viimane juhatuse liige Silver Eensaar esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada või alternatiivselt, kui kohus leiab, et täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine on võimalik, määrata likvideerijaks juhatuse liige Silver Eensaar. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.
3. Ebaõige on kohtu põhjendus, et hetkel on pooleli kohtumenetlused, milles on pooleks võlgnik ja avaldaja, kuivõrd see põhineb avaldaja esitatud ebaõigetel väidetel. Riigikohtu menetluses on avaldaja hagi OÜ Põltsamaa Graniit ja OÜ PG Dolo pankrotihalduri vastu (tsiviilasi nr 3-2-1-130-13, endine nr 2-12-20105), kus on kostjaks võlgniku pankrotihaldur. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-12-17969 ei ole avaldaja ega võlgnik menetlusosaliseks. Kuna kummaski menetluses ei ole võlgnik pooleks, on määruse ainus põhjendus alusetu ja määrus seetõttu ebaseaduslik.
4. Isegi kui asuda seisukohale, et võlgniku pankrotihaldur kostjana oleks samastatav võlgniku kui kostjaga, on määrus alusetu osas, milles põhjendatakse täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise vajalikkust tsiviilasjaga nr 2-12-17969.

§ 218

lg 3 eeldab võlausaldaja nõude üle vaidluse jätkumist ja sellest tingituna registrist kustutamise lubamatust. Viidatud tsiviilasjas ei ole avaldaja nõude esitajaks. Kolmandate isikute nõuetest ja vaidlustest võlgnikuga ei saa tekkida avaldajale õigust nõuda võlgniku suhtes täiendava likvideerimismenetluse läbiviimist. 13. Kohtu viidatud ja määruse sisuliseks aluseks olev

§ 218

sätestab rea tingimusi, millised peavad olema täidetud, et kohus saaks täiendava likvideerimise algatada. Vaatamata sellele, et sisuliselt puudusid eeldused täiendava likvideerimise algatamiseks, jättis kohus isegi formaalselt vastavad põhjendused välja toomata.

1. Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine eeldab, et eelnevalt on toimunud osaühingu suhtes likvideerimismenetlus. Likvideerimismenetlust ei ole võlgniku suhtes varem toimunud. Võlgniku suhtes toimus pankrotimenetlus, mis 12.04.2013 määruse alusel lõppes raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse lõppemisel raugemise tõttu on seadusega välistatud likvideerimismenetluse läbiviimine. Pankroti välja kuulutamise korral toimub isiku likvideerimine pankrotiseaduses sätestatud korras ilma likvideerimismenetluseta.
2. Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine eeldab, et pärast registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul on vara. Määrusest ei nähtu, et kohus kontrollis või tuvastas, kas võlgnikul on vara. Samuti ei nähtu määrusest, et avaldaja oleks väitnud võlgnikul vara olemasolu. Arvestades, et võlgnik kustutati registrist 12.04.2013 määruse alusel, millega pankrotimenetlus rauges pärast pankroti väljakuulutamist ja nimetatud määruse aluseks oli asjaolu, et võlgnikul puudus vara isegi pankrotimenetluse läbiviimiseks, on välistatud eelduse olemasolu, et võlgnikul on vara

§ 218lg 2 tähenduses.

Võlgniku pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist põhjendusel, et võlgnikul puudub vara, tuleb eeldada võlgnikul vara puudumist. 16. Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine eeldab, et võlausaldaja on põhistanud, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata. Kuivõrd likvideerimismenetlust ei toimunud, ei ole ka nimetatud eeldus täidetud. Avaldaja nõue võis jääda võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata, kuid see ei ole samastatav likvideerimismenetluses nõude rahuldamata jäämisega

§ 218lg 3 tähenduses.

1. Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine eeldab, et likvideerimise ennistamise korral on võimalik võlausaldaja nõue rahuldada. Määrusest ei nähtu, et kohus hindas või kontrollis, kas täiendava likvideerimise korral oleks võimalik avaldaja nõue rahuldada. Määrusest ei nähtu, et avaldaja oleks väitnud, et täiendava likvideerimise 3 korral oleks võimalik tema nõue võlgniku vastu rahuldada. Samuti puudub sisuline võimalus avaldaja mistahes nõude rahuldamiseks võlgniku vastu, kuivõrd võlgniku pankrotimenetlus on lõppenud raugemise tõttu, mis tähendab, et kohus on tuvastanud, et võlgnikul vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ning isegi pankrotimenetluse kulusid katta. Eeltoodu alusel puudub mistahes õiguslik alus asuda seisukohale, et täiendava likvideerimise tulemusena oleks võimalik avaldaja nõue võlgniku vastu kas osaliselt või tervikuna rahuldada. Seega on täitmata eeltingimused täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks, kusjuures seaduse kohaselt peavad olema täidetud kõik eelnimetatud tingimused samaaegselt. Ekslik on kohtu järeldus, et võlgnik on kohtumenetluse pooleks ja seetõttu oli võlgniku kustutamine registrist lubamatu, kuivõrd kohtumenetluse pooleks olemine on ainult üheks täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise aluseks ja selle aluse esinemine ei välista teiste eeltingimuste täitmise nõude järgimist.
2. Pärast pankroti väljakuulutamist ja pankrotimenetluse lõppemist raugemise tõttu puudub õiguslik võimalus likvideerimismenetluse läbiviimiseks sõltumata

§-st 218 tulenevate eeltingimuste täitmise nõude olemasolust või nende eeltingimuste täitmisest. 19. PankrS § 2 kohaselt toimub pankrotivõlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamise pankrotimenetluse kaudu. PankrS § 3 lg 2 kohaselt toimub pankrotimenetlus pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Seega kui kohus on kuulutanud välja isiku pankroti, puudub õiguslik võimalus pankrotiseaduses sätestatust erinevalt või mistahes teises menetluses selle isiku kui pankrotivõlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamine ja isiku tegevuse lõpetamine.

§ 201

loetleb osaühingu erinevad lõppemise viisid, milles on selgelt eristatud osaühingu lõppemine likvideerimismenetluse kaudu (osanike otsusel, kohtulahendiga), pankrotimenetluse kaudu (pankroti välja kuulutamisega, pankrotimenetluse raugemisega enne pankrot välja kuulutamist) ja muudel seaduses otseselt sätestatud alustel. Seega osaühing lõppeb ühel nimetatud viisidest ja seadus ei näe ette võimalust ühel viisil (pankrotimenetluse) osaühingu lõppemise järgselt asuda osaühingut veelkord lõpetama teisel viisil (likvideerimismenetluses). Pankrotiseadus ei näe ette õiguslikku võimalust

§ 218

tähenduses või mistahes teistel äriseadustiku sätestatud alustel likvideerimismenetluse läbiviimist pankrotivõlgniku suhtes. Seda, et pärast pankroti väljakuulutamist on välistatud likvideerimismenetluse läbiviimine, kinnitab asjaolu, et

§ 210

kohaselt on likvideerijal kohustus esitada pankrotiavaldus, kui osaühingu varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetlus lõppes raugemise tõttu, tähendaks täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine, et kohtu määratud likvideerija oleks kohustatud esitama võlgniku pankrotiavalduse. Seadus ei võimalda välja kuulutada teistkordselt sama isiku pankrotti pärast pankrotimenetluse raugemist. Seaduse mõtte ja eesmärgiga ei ole kooskõlas järeldus, et pärast pankrotimenetluse raugemisega lõppemist oleks võimalik läbi viia likvideerimismenetlust

§ 218või mõnel teisel äriseadustiku sätestatud likvideerimismenetluses.

20. Kuna täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine on eeltoodud põhjendustel lubamatu, on ebaseaduslik ka likvideerija määramine.

§ 206

lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijaks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Seega on reeglina likvideerijaks juhatuse liikmed ja seadus käsitleb teiste isikute määramist likvideerijaks erandina. Kohus ei selgitanud, miks on põhjendatud ja vajalik määrata võlgniku likvideerijaks Indrek Lepsoo võlgniku juhatuse liikme asemel. Indrek Lepsoo ei ole likvideerijana 4 sõltumatu ja objektiivne ning võib tegutseda avaldaja kui võlgniku ühe võlausaldaja huvides. Vastus määruskaebusele

1. Henrik A palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
2. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjaliga, leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Ebaõige on määruskaebuse väide, et OÜ PG Dolo ei ole tsiviilasjades nr 3-2-1-130-13 (nr 2-12-20105) ja nr 2-12-17969 menetlusosaliseks. Nendest tsiviilasjadest ei teki õigusi ja kohustusi isiklikult pankrotihaldurile, vaid pankrotis äriühingule. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et avaldajal ei ole alust tugineda tsiviilasjale nr 2-12-17969, kuna selles asjas ei ole ta pooleks ja tal ei saa olla selle tsiviilasja lahendamise võimalikkuse osas õigustatud huvi. Samas ei muuda see maakohtu otsustust lõppjärelduses ebaõigeks.
5. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et seadusega on välistatud täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine, kui osaühingu pankrotimenetlus on lõppenud raugemise tõttu.

§ 218

lg 3 sätestab eraldi alusena, et osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia juhul, kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Nimetatud sätte eesmärk on vältida registrist kustutamisega kohtumenetluse nurjamist. Ringkonnakohus leiab, et

§ 218lg 3 kehtib tulenevalt Ts

ÜS § 41 lg-s 1 ja PankrS § 130 lg-s 3 sätestatust ka võlgniku likvideerimisel pankrotimenetluses, st pankrotimenetluses kohalduvad likvideerimise üldsätted, kuna selles osas ei ole kehtestatud eriregulatsiooni.

§ 218

lg-tes 1 ja 2 sätestatud aluseid ei pidanud maakohus täiendavalt kontrollima ja ringkonnakohus jätab määruskaebuse sellekohastele väidetele hinnangu andmata. 26.

§ 206

lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud sätte kohaselt ei ole kohtul kohustust määrata likvideerijaks juhatuse liiget ja kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ja on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Puudub alus kahelda pankrotihaldur Indrek Lepsoo sõltumatuses ja objektiivsuses. Margo Klaar Ele Liiv Ande Tänav 5