KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-49892 Tsiviilasi Aleksandr Konovalovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- oktoobri 2013 määrus Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Konovalovi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (taotleja): Aleksandr Konovalov (IK: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- oktoobri 2013.a määrus muutmata ja Aleksandr Konovalovi määruskaebus rahuldamata. Menetluskulde jaotus Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud kulud jätta Aleksandr Konovalovi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND
- Aleksandr Konovalov esitas
- oktoobril 2013 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja on taotletava riigi õigusabi liigiks märkinud õigusdokumendi koostamise ja õigusabi seoses kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega. Taotluse põhjenduste kohaselt jäeti Riigikohtu
- veebruari 2013 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-1-922 taotleja kaitsja kassatsioon kriminaalasjas nr 1-11-8853 menetlusse võtmata. 1 Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri 2012 otsusega rikuti oluliselt taotleja inimõigusi ja nulliti tema rahalised säästud. Teistmismenetluse algatamiseks on vaja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust. A. Konovalov on advokaadiga võimeline suhtlema vene keeles ning tal puuduvad vajalikud õigusalased teadmised ning materiaalsed võimalused tasulise õigusabi kasutamiseks.
- Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis
- oktoobri 2013 määrusega A. Konovalovi taotluse rahuldamata. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, taotleja majandusliku seisundi teatise, Tartu Vangla tõendi (vabakasutuskonto väljavõtte), maksu- ja tolliameti, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid tõendeid kogumis, leidis, et taotleja vastab RÕS § 6 lg 1 sätestatud tingimustele. A. Konovalov viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas. Tema isiklikul arvel on 8,64 eurot. Taotlejal puudub registritesse kantud vara, mida oleks võimalik müüa õigusteenuse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt ei ole A. Konovalov õigusabi vajamise ajal suuteline oma majandusliku seisundi tõttu tasuma asjatundliku õigusteenuse eest. RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub maakohus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 (Vastuvõetavuse kriteeriumid) kohaselt võib Euroopa Inimõiguste Kohus asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. Taotlus riigi õigusabi saamiseks on esitatud
- oktoobril
- Kuna Riigikohtu otsuse jõustumisest
- veebruaril 2013 oli õigusabi taotluse esitamise ajaks möödunud enam kui kuus kuud, siis on täitmata üks kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlusse vastuvõetavuse kriteeriume ning A. Konovalovi taotlus tuleb RÕS § 37 lg 3 alusel jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- A. Konovalov esitas Tartu Maakohtu kohtunikuabi
- oktoobri 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada tema taotlus riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on ekslik maakohtu järeldus, et konventsiooni artiklis nr 35 nimetatud kuuekuuline tähtaeg on möödunud. A. Konovalov pöördus Euroopa Inimõiguste kohtusse tähtaegselt ning sai sealt vastuse
- augustil 2013; 2) esitas A. Konovalov taotluse vajaduse möödumisel määruskaebuse lisade tagastamiseks, kuna need on originaaldokumendid; 3) oli tähtaeg Euroopa Inimõiguste Kohtusse avalduse esitamiseks
- oktoober
- Nimetatud tähtajast kinni pidades esitas A. Konovalov puudustega avalduse, mistõttu määrati talle tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks
- Kohtunikuabi A. Konovalovi määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule. Maakohtu kohtunik samuti määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TsMS § 2 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus jättis A. Konovalovi riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 37 lg 3 alusel seetõttu, et esitatav kaebus ei oleks ilmselt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav, kuna möödunud oli Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse esitamise 6kuuline tähtaeg.
- A. Konovalov on alles määruskaebuses esmakordselt esile toonud asjaolu, et ta oli juba enne Tartu Maakohtult riigi õigusabi taotlemist esitanud oma esialgse kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule ja saanud sealt 14.08.2013.a ka vastuse. Maakohtule esitatud taotluses märkis taotleja üksnes seda, et soovib riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtule avalduse esitamiseks, millest võis üheselt järeldada, et avaldust ei ole seni veel esitatud. Riigi õigusabi taotlemise menetluses ei olnud maakohtul kohustust asuda omal algatusel välja selgitama ja tõendeid koguma selle kohta, kas taotleja on juba tähtaegselt pöördunud kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole või mitte. Sellekohased andmed tulnuks esitada taotlejal endal. Maakohtule esitatud taotluse sõnastuse põhjal ei pidanud kohtul tekkima arusaama, et taotleja võib olla oma esialgse pöördumise Euroopa Inimõiguste Kohtule juba esitanud. Seetõttu puudub alus heita maakohtule ette menetlusõiguse normi rikkumist riigi õigusabi taotluse lahendamisel.
- Ringkonnakohus leiab, et vastavalt väljakujunenud praktikale antakse sellekohaste tingimuste esinemise korral riigi õigusabi EIÕK poole pöördumiseks esmalt õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks. See võimaldab anda esialgse hinnangu esitatava kaebuse perspektiivikusele, võimaldades ilmselgelt põhjendamatute või hilinenud kaebuste puhul hoiduda tarbetutest kulutustest õigusabile. Käesoleval juhul ei oleks taotlejale eelnimetatud viisil õigusabi andmine ilmselt enam põhjendatud, kuivõrd möödunud on 6-kuuline tähtaeg Riigikohtu lahendi jõustumisest ning taotleja on juba iseseisvalt pöördunud kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Riigi õigusabi andmise aluseks ei ole asjaolu, et määruskaebuse esitajale ei toimetatud kätte Riigikohtu 18.02.2013.a lahendit ning selle sai ta alles 02.10.2013.a pärast Riigikohtule sellekohase taotluse esitamist. Vastavalt Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõikele 1 võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Olukorras, kus taotleja on pöördunud kaebusega EIÕK poole, võib tal olla tekkinud võimalus taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult. Selle võimaluse kasutamata jätmine ei ole aluseks riigi õigusabi määramisele Eesti riigi kulul.
- Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3