← Eesti

2-10-18281/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. aprillil 2012.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-18281 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise poja XXXülalpidamiseks perioodi 21.04.2009.a. – 30.06.2010.a. eest summ as 3059,19 eurot ning XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks perioodi 01.07.2010.a. kuni 31.08.2011.a. eest kogusummas 1399,82 eurot ning alates 01.09.2011.a. 366.- eurot kuus. 3294.- eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja XXX(ik XXX elukoht XXX) Hagejate esindaja advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid) Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Tanel Mällas (Advokaadibüroo Luberg ja Päts) Asja arutamine kohtuistungil
  2. märtsil 2012.a. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada osaliselt.
  4. Välja mõista XXX tema poja XXX, sünd XXX.a., ülalpidamiseks XXX kasuks elatis perioodi 21.04.2009.a. eest kuni 30.06.2010.a. eest summas 2313,64 eurot.
  5. Välja mõista XXX elatis tema poja XXX kasuks perioodi 01.07.2010.a. kuni 31.03.2012.a. eest summas 1914,15 eurot ja alates 01.04.2012.a. 210.- eurot kuus kuni XXX täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni.
  6. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt: - XXX on kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise võlgnevused perioodi 21.04.2009.a. kuni 30.06.2010.a. eest XXX ees ja perioodi 01.07.2010.a. kuni 31.03.2012.a. eest XXX ees kustutama 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest; - XXXon kohustatud temalt kohtuotsuse p-des 2 ja 3 sätestatud rahalised kohustused täitma XXX kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX iga jooksva kuu 10-daks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXX elatusraha“. - kohtuotsuse täitmisega viivitamisel on XXX ja XXX õigustatud nõudma XXX viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses; Menetluskulude jaotamine. Jätta XXX ja XXX menetluskulud 43 % ulatuses nende endi kanda ja 57 % ulatuses XXX kanda. Jätta XXX menetluskulud 57 % ulatuses tema enda kanda ja 43 % ulatuses XXX ja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
  7. XXX (endise perekonnanimega X) ja XXX abielust sündis 2 last: XXX XXX.a. ja XXX XXX.a.
  8. 06.09.2001.a. sõlmisid XXX ja XXX abielu lahutamise käigus järgmise kokkuleppe (t/l 148): - XXX jääb elama ema XXX juurde; - kokkuleppe allkirjastajad loevad sellega lahendatuks XXX elukohaga seonduva küsimuse; - XXX jääb elama XXX juurde; - kokkuleppe allkirjastajad loevad sellega lahendatuks XXX elukohaga seonduva küsimuse. Lk 2

(13)Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
  1. 19.08.2010.a. kohtusse esitatud hagiavalduses märgib hageja Margit Saul, et kostja ei osale oma poja XXX kasvatamisel ega tema ülalpidamisel väljaarvatud 01.06.2010.a. tehtud ühekordne sularaha sissemakse XXX kontole summas 3000.- krooni ja lapse jäähokitreeningute eest tasumine.
  2. 29.02.2012.a. esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt (t/l 151-156) paluvad: - XXX välja mõista XXX tema kasuks välja elatisevõlgnevus poja XXX ülalpidamiseks perioodi 21.04.2009.a. (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest tagasiulatuvalt üks aasta) kuni 30.06.2010 (vana perekonnaseaduse kehtimise aja lõpuni) eest kokku 3059,19 € (14 kuud x 3419 krooni = 47,866 krooni, 47,866 : 15,6466 = 3059.19 €). Elatisevõlgnevuse palub XXX tasuda pangakontole nr. XXX XXX XXX XXX XXXX viie päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja maksega viivitamisel kohustada XXX tasuma viivist XXXle 8% aastas, s.o. 0,022 % võlasummast päevas; - XXX välja mõista XXX elatisevõlgnevus perioodi 1.07.2010 (uue perekonnaseaduse kehtima hakkamine) kuni 31.08.2011 eest kokku 1399,82 €, võlgnevus tasuda XXX pangakontole nr. XXX XXX XXX XXX XXXX viie päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning maksega viivitamisel kohustada XXX tasuma viivist 8% aastas, s.o. 0,022 % võlasummast päevas. Hageja sõnul tuleb elatis alates 01.07.2010.a. kuni 30.09.2010.a. ehk ajani mil XXX käis jätkuvalt jäähokitreeningutel ja mille eest kostja tasus, välja mõista kogusummas 655.93 € (3 x 3419 = 10,263 krooni, 10,263 : 15,6466 = 655.93 €) ja alates 2010.a. oktoobrist mil hageja enam jäähokitreeningutel ei käinud ning millega seoses tema ülalpidamiskulud vähenesid, kuid samas tema kodukulud aga uude elukohta kolimisega suurenesid, välja mõista summas 256,72 € kuus ehk koguvõlgnevus perioodi 1.10.2010 kuni 31.08.2011 ehk 11 kuu eest on 2823.92 € (11 x 256.72 =2823.92). Kuna kostja on kohtumenetluse kestel hagejale elatist üle kandnud 2010.a. 4250 krooni ehk 271.62 €, ja 2011.a. - 2012.a. on kokku 1809.01 €, on kostja kokku elatist tasunud 2080.63 €, mis kuulub mahaarvamisele kostja elatisekohustusest. Seetõttu taotlevad hagejad teha tasaarvestus ja mõista XXX kasuks välja elatisevõlgnevus 3059.19 € ja XXX kasuks välja elatisevõlgnevus 1399.82 € (3479.85-2080.63). - XXX välja mõista elatis XXX alates 01.09.2011.a. 366 € kuus, kuni hageja täisealiseks saamiseni või gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni. Elatis tasuda XXX pangakontole nr. XXXXXXXXXXXXXXXX jooksva kuu eest iga kuu 5.päevaks. Alates 2011.a. sügisest on lapse kulud jälle oluliselt kasvanud, seoses XXX isikuomadustest tuleneva vajadusega kasutada koduõpetajat, kes käib kodus 2-3 korral nädalas tunnihinnaga 7.50 €, s.t. 40 € nädalas.
  3. Hagiavalduse kohaselt on XXX igakuised püsikulud alates 1.09.2011.a. järgmised: - söök kodus 130 €; - riided, jalanõud, voodipesu, käterätikud jms. kokku keskmiselt umbes 70 €; - eluasemekulud 62 € kuus. Laps elab XXX asuvas eramus, kus leibkonnas on kokku 5 inimest. Eluasemekulud moodustuvad veekuludest XXX AS-le (igakuine makse 44,92 €, millest lapse osa on 8.98 €), elektrikuludest (6 kuu kogusumma 1462.36 €, kuus keskmiselt 243.73 €, millest lapse osa 48.75 €), prügikuludest (6 kuu kogusumma 127.98 €, kuus keskmiselt 21.33 €, millest lapse osa 4.27 €); Lk 3
(13)- kulud lauatelefonile, internetile ja televisioonile 11.34 € kuus (6 kuu kogusumma 340.20 €, kuus keskmiselt 56.70 €, millest lapse osa 11.34 € kuus; - kulud mobiiltelefonile 19.37 € (6 kuu kogusumma 116.21 €, seega keskmiselt 19.37 € kuus); - koolikohustuse täitmisega seotud kulud kokku 14,20 €, millest koolitarvetele kulub keskmiselt 6 € kuus ja koolitoidule 8.20 € kuus (4 kuu kogusumma 32.94 €, seega keskmiselt 8.20 € kuus); - hügieeni- ja pesemistarbed, juuksur 13 € kuus; - raamatud jm. arendavad trükised 13 € kuus; - teater, kino ja muud üritused 40 € (4x10 €) kuus; - sõprade sünnipäevakingitused jms. 13 € kuus; - taskuraha 40 € kuus (2 € koolipäeva kohta); - kulutused täiendavale koduõppele 160.- € kuus (X on aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laps, kellele on näidustatud täiendav koduõpe, õpetaja käib 2 korda nädalas, tunnihind 20 €); - kulud lapse transpordile 86.20 € kuus (11.20 € bussipilet, 1 paagitäis bensiini 60x1.25=75 €). Seega moodustavad XXX igakuised püsikulud kuus summa 672.11 €. Lisaks igakuistele kulutustele on XXXl ka kulutused, mida tehakse 1 kord aastas. Nendeks on kulutused - koolikoti ostmiseks 70 €; - klassiekskursioonid 150 €. Seega moodustavad igaaastased kulutused summa 220 € aastas ehk 18,33 € kuus. XXXl on ka kulutusi, mida tehakse iga 5 aasta tagant ning need on kulutused - arvuti ostmiseks 950 € ehk 15,83 € kuus; - diivanvoodi ostmiseks 380 € ehk 6.33 € kuus; - kirjutuslaua ostmiseks 175 € ja tool 65 € ehk 4 € kuus; - jalgratta ostmiseks 320 € ehk 5.33 € kuus; - rulluiskude ostmiseks 200 € ehk 3,33 € kuus. Jala kasvamise tõttu on neid vaja osta 2 paari 5 aasta kohta, paari maksumus on 100 €; - lumelauavarustuse ostmiseks 350 € ehk 5,83 € kuus. Seega moodustavad need kulud kuus summa 40,65 €. Kõige eeltoodu alusel moodustavad XXX igakuised ülalpidamiskulud kuus kokku summa 731,09 € (672.11 + 18.33 + 40.65). Hageja leiab, et vanemad peavad lapse ülalpidamiskohustusi kandma võrdselt. 6. Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitasid hagejad järgmised dokumentaalsed tõendid: XXX poolt allkirjastatud küttekulude ja prügiveo arved perioodil detsember 2009 kuni juuli 2010 kohta, AS XXX arved XXX , AS XXX arved XXX, XXX AS arved XXX , XXX AS-i arved XXX , XXX arved maist kuni juulini 2010, OÜ XXX arved, XXX otsus XXX kohta, milles on märgitud tema diagnoosiks aktiivsus- ja tähelepanu häire, kiri XXX seoses korraldatava jäähokilaagriga, XXX 2009 tuludeklaratsiooni. Kostja vastuväited ja põhjendused. Lk 4
(13)
  1. Kostja vastuväidete kohaselt hagile elab XXX ja XXX vanem poeg XXX koos isaga, kes maksab kõik tema eluasemega seotud maksed, annab talle igapäevaste kulutuste katteks rahalisi vahendid ning maksab tema õppemaksu koolis. Kuna XXX ei tööta, peab kostja teda ainuisikuliselt üleval.
  2. Hagejate väide, et kostja ei täida XXX ülalpidamiskohustust, on väär. Hageja ja kostja leppisid ligikaudu 10 aastat tagasi abielu lahutamisel kokku, et vanem poeg X jääb elama isaga ja noorem poeg X emaga. Selliselt olid jagatud ka ülalpidamiskohustused. Kostja on pidanud ja peab üleval X ning ka pooles ulatuses X . XXX ei ole kostjale X ülalpidamise kulude katteks rahalisi vahendeid andnud.
  3. Kostja vastuväidete kohaselt elab XXX tegelikult nii ema kui ka isa juures. Kostja viibimisel Eestis viibib X pidevalt argiõhtuti kostja juures, kes viib X trenni ning toob X trennist ka ära. Samuti veedab X oma nädalavahetusi kostja juures. Iseenesest mõistetavalt käiakse koos söömas ja veedetakse ka niisama vaba aega. Ajal, mil X on kostjaga koos, kannab kõik kulutused kostja. Ka hageja puhkusereiside ajal on X kas kostjaga või kostja emaga, kuna ka kostja viibib sageli XXX.
  4. Nii nagu hageja on märkinud hagiavalduses, on kostja tasunud vabatahtlikult XXX jäähokitreeningute eest. Seda on teinud kostja aastaid. Kostja on tasunud treeningvarustuse, võistlustel käimiste, laagrite (ka suvelaagrite) ja võistlustel osalemiste eest Soomes, KohtlaJärvel ja Narvas (mitte vähem kui 25 000.- krooni ulatuses) jne. Samuti on kostja ostnud X riideesemeid, jalanõusid, sülearvuti (10 000.- krooni), vähemalt kaks mobiiltelefoni. Lisaks on kostja andnud hageja palvel veel ühe mobiiltelefoni ostmiseks raha (800.-), ostnud telefonile kõneaega, andnud kino, juuksuri jms jaoks taskuraha. Kostja on avanud X ka lapsehoiuse konto, kus on hetkel rahalisi vahendeid üle 4000.- krooni. Sellele on ligipääs mõlemal vanemal, X saab kasutada kontol olevat raha alles täisealiseks saamisel. Seega on kostja alati osalenud X ülalpidamisel ja kavatseb seda ka edaspidi teha.
  5. Hagejate poolt väidetud XXX ülalpidamiskulude osas on kostja seisukohal, et osad loetletud kulutustest hagejate poolt väidetud suuruses ei ole põhjendatud ega ka tõendatud. Kostja peab põhjendatud X XX igakuisteks kuludeks - toiduraha 1400.- krooni ehk 89,48 €; - kulutusi riietele, jalanõudele, mis sisaldab ka koolis vajamineva koolikoti ostmise kulu 1100.- krooni ehk 70,30 €; - eluasemekulu 300.- krooni ehk 19,17 € (sisaldab ka kulu elektrienergia eest tasumiseks). Kostja leiab, et põhjendatud ei ole temalt nõuda Viimsi ridaelamuboksi kulude maksmist, mis on tunduvalt suuremad kui tavalise korteri kulud; - kulutusi lauatelefonile, internetile ja televisioonile 100.- krooni ehk 6,39 eurot; - mobiiltelefoni kasutamise kulu 200.- krooni ehk 12,78 €; - teatri, kino ja muude ürituste kulu 150.- krooni ehk 9,59 €; - taskuraha summas 300.- krooni kuus ehk 19,17 € Kostja tunnistab X XX kulutusi hügieeni- ja pesemistarvete ostmiseks koos juuksuriteenuse kasutamisega summas 13.- €, raamatute ostmise kulu 13.- € ka sõprade sünnipäevakingitustele tehtavat kulu 13.- €, taskuraha . Lk 5
(13)Kostja on seisukohal, et võimalikud tulevikus tehtavad kulutused peaksid praegusel hetkel jääma kuluarvestusest välja, pealegi ei ole hageja tõendanud XXX kulutusi ravimisele ja vitamiinidele, ning kui need on, siis peaks need sisalduma hügieeni- ja pesemistarvete kuludes, samuti hageja poolt väidetud suuruses kulutusi XXX transpordile. Kõige eeltoodus alusel leidis kostja, et XXX kulutusteks kuus ei saa arvestada suuremat summat kui 4750.- krooni ehk 303,58 €, milles kostja osa oleks pool ehk 151,79 €. Kostja sõnul on XXX tavaline laps, kelle tarbeks ei ole vajadust teha täiendavaid kulutusi tema tervisest tulenevalt.
  1. Elatisevõla nõude esitamist peab kostja hageja pahauskseks käitumiseks., sest kostja on kandnud vabatahtlikult XXX kulutusi, millest on piisanud lapse ülalpidamiseks. Kostja on osalenud lapse kasvatamisel, sisustanud tema vaba aega ja kandnud sellega seoses kulutusi, tasunud tema treeninglaagri eest jne. Kostja väidetel ei ole ta kunagi keeldunud X toetamast ning ka XXX ei ole kunagi väitnud, et ta soovib elatist X või, et toetus, mille kostja on andnud, on ebapiisav. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb kostja arvates arvestada ka seda, et kostja ei satuks sellest tulenevalt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja sõnul ei ole võimalik nõutud suuruses väidetavat elatisevõlga tasuda. Nendest asjaoludest tulenevalt ei ole kostja sõnul alust nõuda temalt elatusraha tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.
  2. Kostja on seisukohal, et temalt elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka järgmisi asjaolusid: - kostja töötab AS-s XXX, kus tema töötasu suuruseks on 4350.- krooni ehk 278,02 eurot brutos. Sellele töötasule lisanduvad lähetustasud välisriigis viibitud aja eest; - kostja ülalpidamisel on ka XXX ja kostja ühine vanem poeg XXX, kelle elamiskulude, sidekulude, valvekulude, õppemaksu, tarbeesemete ja söögi tasub ja ostab kostja, kostjal on uus elukaaslane ning kostja peres kasvab ka elukaaslase 16- aastane poeg, kes samuti vajavad igapäevaselt kostja toetust ja ülalpidamist ning, et kostjal on ka
  3. aastane ema, kes on invaliid ja kes vajab pidevat hooldust. Arstliku ekspertiisi otsusega nr 317672 on tal tunnistatud keskmine puue ja tema hooldamine on seotud lisakulutustega, mille kostja tagab. Lisaks eeltoodule peab ta ka ise saama inimväärselt ära elatud - poolte vanem poeg XXX ja kostja elavad koos XXX korteris. Alates novembrist 2011.a, kui põles maha kostja ema maja aadressil XXX, millest tulenevalt elab ka kostja ema XXX korteris. Korterile kulub kuus keskmiselt 238 eurot, mis koosneb üldkuludest, korteri kindlustusmaksetest, sideteenustest ja valvest. Kõik need kulud kannab kostja praktiliselt ainuisikuliselt; - kostja tasus alates 01.05.2011.a hagejale 200.- eurot kuus ning alates 03.07.2011.a. 225.eurot kuus. 22.12.2011.a teavitas kostja hagejat, et tema majanduslik situatsioon on halvenenud ning ta ei suuda maksta lapsele elatist rohkem, kui seaduses toodud miinimum, millest tulenevalt on ta alates 31.12.2011.a tasunud lapse ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus ja alates 30.01.2012.a 145.- eurot kuus; - kostja suhtes on juba 7 aastat käinud kriminaalmenetlus, mis ei ole tänaseks päevaks lõppenud ja kostja on seoses sellega kulutanud oma õiguste kaitsmiseks advokaadile Lk 6
(13)makstavate tasude eest märkimisväärseid summasid. Ainuüksi aasta jooksul on kostja kandnud kulusid õigusabile kriminaalmenetluses kokku 7129,7 euro eest (t/l 147). Samas on kostjal võimatu seoses käimasoleva kriminaalmenetlusega saada tasustavamat töökohta riigisektoris, kuna süüdistatava staatusega isikuid seadus ametisse määrata ei luba; Kõige eeltoodu alusel palub kostja temalt mitte välja mõista elatist suuremas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk 145.- eurot, pealegi sõlmisid pooled 06.09.2001.a. kokkuleppe, milles leppisid kokku laste elukohad ja kostja arvates lahendasid ka sellega seoses laste ülalpidamisküsimuse.
  1. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja dokumentaalsete tõenditena maksekorralduse millega ta on üle kandud XXX (X jäähoki treener) 1000.- krooni, maksekorralduse 4250.- krooni ülekandmise kohta XXX , AS XXX poolt väljastatud töötasu tõendi 2009 juulist kuni 2010 septembrini, kostja pangakonto väljavõtte jaanuar 2011 kuni jaanuar 2012 elatise maksmise kohta XXX , kostja e-kirja
  2. detsembrist 2011.a. XXX , väljavõtte kostja 2011.a. tuludeklaratsioonist, maksekorralduse
  3. septembrist 2010.a. XXX ja linna hokilaagri kulude kandmise kohta XXXle, AEK-i otsuse 317672 XXX puude määramise kohta, XXX pangakonto väljavõtte, millelt nähtuvad ülekanded OÜ-le XXX, XXX, XXX ja OÜ XXX, mis on kulutused seoses XXX korteriga, mida kannab kostja, kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad kostja poolt tehtud ülekanded Advokaadibüroole Luberg & Päts, X ja XXX vahel 06.09.2001.a. sõlmitud kokkulepe. Hagejate seisukohad kostja vastuväidete osas.
  4. Vastuseks kostja vastuväidetele märgivad hagejad: - kostja 2011.a. eest deklareeritud tulud võivad olla küll 3109.91 eurot nagu tuludeklaratsioonis märgitud, kuid ilmselgelt ei ole need kostja ainsad tulud, mis tähendab, et kostjal on ohtrasti muid varjatud tulusid, mida ta ei deklareeri; - loomulikult peab kostja toetama oma eakat ema, nagu ka hageja toetab enda ema. Ema enda juurde võtmine olukorras, kus ema 2-korruseline eramu Viimsis süüdati ja mis seetõttu oluliselt kahjustada sai, on endastmõistetav. See on aga märgatav kulude kokkuhoid, sest eramu ülalpidamine on ilmselgelt kallis. Kostja jätab seejuures aga ütlemata, et ta sai põlengu eest märkimisväärse kindlustushüvitise. Vaatamata emal tuvastatud puudele ei ole aga ta rahaliselt toimetulematu, sest ema saab pensioni. - asjakohatu on kostja viide tema suhtes 7 aastat käivale kriminaalmenetlusele ja sellega kaasnevatele kulutustele. Vähekindlustatud isikutele tagab kriminaalmenetluses õiguskaitse riik Riigi õigusabi seaduses sätestatud korras ilma rahata. Riigi etteheited lapsevanemale kuritegude toimepanemises ei pea ega saa kaasa tuua alaealisele lapsele ülalpidamise andmise kohustuse vähenemist. Kohtuotsuse põhjendused.
  5. Tulenevalt asjaolust, et
  6. juulil 2010.a. jõustunud PkS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PkS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PkS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PkS § 210 lg 2 järgi üldjuhul asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, tuleb juhul kui elatisehagi esitati enne
  7. juulit 2010.a. elatis välja mõista kuni
  8. juulini 2010.a. enne
  9. juulit 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ja alates Lk 7
(13)
  1. juulist 2010 tuleb PkS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada
  2. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja
  3. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete alusel. Osundatud seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-185-
  4. Seega elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus nii nn vana perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mis kohustas vanemat oma alaealist last ülal pidama ja uue PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. Vana PkS § 61 lg 2 kohaselt määrati elatise suurus kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Uue PkS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. PkS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus vana PkS § 70 lg 2 sätestatust, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  5. lõikes nimetatud asjaolud, sest tagasiulatuvalt palub XXX kostjalt välja mõista perioodi 21.04.2009.a. kuni 20.04.2010.a. eest ja siis kehtis nn vana perekonnaseadus.
  6. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Hageja väitel ei osalenud kostja oma poja XXX ülalpidamisel enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamist rohkem kui kandis 01.06.2010.a. XXXle üle 3000.- krooni ja tasus lapse jäähokitreeningute eest, mis oligi hagi kohtusse esitamise aluseks. Kohtumenetluse ajal hakkas kostja hagejale elatist vähesel määral maksma tehes seda 2010.a. 271,62 € suuruses ja 2011.a. – 2012.a. kokku 1809,01 € suuruses. Kostja väidetel leppisid aga pooled 2001.a. kokku, et vanem poeg jääb tema juurde ja noorem ema juurde, millega jaotasid omavahel ka laste ülalpidamiskohustused. Hageja temalt X ülalpidamiseks elatist ei nõudnud, kostja tasus vaid lapse jäähoki treeninguga seotud kulud ning kohtumenetluse ajal ka elatist. Lk 8
(13)Kohus on seisukohal, et poolte vahel 06.09.2001.a. sõlmitud kokkuleppe kohaselt (t/l 148) leppisid pooled kokku, et poeg XXX jääb elama isa juurde ja XXX ema juurde, millega pooled loevad lahendatuks laste elukoha küsimuse. Nimetatud kokkulepe ei sisaldanud kokkulepet elatise maksmise kohta, mistõttu kostja eksib kui leiab, et tulenevalt nimetatud kokkuleppest ei pidanudki ta noorema poja ülalpidamiseks elatist maksma. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne elatise maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ei ole kostja elatist hagejale XXX ülalpidamiseks maksnud, väljaarvatud hageja poolt nimetatu, on kostja on jätnud täitmata oma alaealise lapse ülalpidamiskohustuse, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. 18. Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-37-11 p 12 peab kohus kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, sest hageja nõuab kostjalt elatist suuremas summas kui minimaalne määr. Hageja väidetel kulus tal hagi esitamise ajal XXX ülalpidamiseks raha 9642.- krooni kuus ja kulub alates 1.septembrist 2011.a. 731,09 € kuus. XXX kulutused koosnevad käesoleval ajal kulutustest toidule 130 €, kulutustest riiete, jalanõude, voodipesu, käterätikute jms ostmiseks umbes 70 €, eluasemekuludest 62 €, kulutustest lauatelefonile, internetile ja televisioonile 11.34 € kuus, kulutustest mobiiltelefonile 19.37 €, koolikohustuse täitmisega seotuid kuludest kokku 14,20 €, hügieeni- ja pesemistarvete ostmise kulust ja juuksuril käimise kulust 13 € kuus, raamatute ja muude arendavate trükiste ostmise kulust 13 €, kultuuriürituste kulust 40.- €, sõprade sünnipäevakingituste kuludest 13 €, taskurahast 40 €, kulutustest täiendavale koduõppele 160.- €, kulutustest lapse transpordile 86.20 € kuus. Lisaks koosnevad kulud kuus igaaastastest kuludest, millest tuleneb lisakulu 18,33 € ja iga 5 aasta tagant tehtavatest kulutustest, millest lisandub igasse kuusse 40,65 €. Kõige eeltoodu alusel moodustavad XXX igakuised ülalpidamiskulud kuus kokku summa 731,09 € (672.11 + 18.33 + 40.65). Kostja peab põhjendatud X XX igakuisteks kuludeks toiduraha 89,48 €, kulutusi riietele, jalanõudele ja koolikoti ostmisele kokku 70,30 €, eluasemekulu 19,17 € , kulutusi lauatelefonile, internetile ja televisioonile 6,39 eurot, mobiiltelefoni kasutamise kulu 12,78 €, teatri, kino ja muude ürituste kulu 9,59 €, taskuraha summas 19,17 €, kulutusi hügieeni- ja pesemistarvete ostmiseks koos juuksuriteenuse kasutamisega summas 13.- €, raamatute ostmise kulu 13.- € ja sõprade sünnipäevakingitustele tehtavat kulu 13.- €, taskuraha. Kostja on seisukohal, et koduõpetajat XXX ei vaja. Arvestades asjaoluga, et XXX on käesoleval ajal 15-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks XXX ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid: - söögiraha kodus 120.- eurot. Arvestades toidukorvi maksumust Tallinna linnas, asjaolu, et XXX elab hageja ütluste kohaselt 5-liikmelises peres, samuti seda, et laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab teismeline lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne, on 120.- eurot piisav summa 15- aastase noormehe toidurahaks kuus; - kulutusi riiete ja jalanõude ostmiseks 60.- eurot. Kohus asub seisukohal, et asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi Lk 9
(13)- - - - - - - - uuendamine on hädavajalik, samuti, et XXX elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud kulu lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks kuus on 60.eurot; eluasemekulu 62.- eurot. Hageja on esitanud eluasemekulude suuruse tõendamiseks AS XXX arved XXX , milliste suuruseks on 44,92 € kuus (t/l 155-163), XXX AS arved XXXle (t/l 165-170), mille kohaselt on XXX elektriarved keskmiselt kuus 243,73 € ja prügiveo kulude arved AS-lt XXX (t/l 171-176), milliste kohaselt tasutakse eelpoolnimetatud elamu prügiveo eest keskmiselt kuus 21,33 €. Kuna XXX elab nimetatud elamus 5- liikmelises peres, moodustavad tema eluasemekulud kuus summa 62.- eurot (8,98 + 48,75 + 4,27). Põhjendamatu on kostja väide nagu ei peaks neid kulusid lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama, kuna ridaelamus elades on need liialt suured. Kohus on seisukohal, et arvestada tuleb just neid kulusid kus laps elab, mitte suvalises korteris elamisega kaasnevaid kulusid. side- ja kaabeltelevisiooni kasutamise kulu 11,34 eurot. Hageja on esitanud nimetatud kuluartikli tõendamiseks AS XXX e-kirjad XXXle, mis kinnitavad viimatinimetatu poolt arvete tasumist. Nimetatud e-kirjade kohaselt (t/l 177-182) on tasunud XXXtasunud AS-le XXX arveid kuus keskmiselt 56,70 €, mis teeb lapse osaks 11,34 €; mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud 19,37 €. AS XXX on esitanud XXX arveid keskmiselt kuus 19,37 € eest (t/l 184-191). Kuna kostja ei vaidlustanud asjaolu, et mobiiltelefon numbriga XXX on XXX kasutuses olev telefon, tõendavad need arved XXXmobiiltelefoni kasutamisega seotud kulutusi. koolikohustuste täitmisega seotud kulud 45.- eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et XXX käib koolis, milleks on talle vaja osta kantseleitarbeid, töövihikuid, teatmeteoseid, ilukirjanduslikke teoseid jne ning kord aastas koolikott, et ta sööb koolis, mille maksumuseks kuus on keskmiselt 8,20 €, mida tõendavad OÜ XXX arved (t/l 192-194) ning, et tavapäraselt käivad koolis õppivad lapsed ka klassi ja/või kooliekskursioonidel, mis on samuti seotud kulutustega, peab kohus põhjendatud XXX koolikohustuse täitmisega seotud kuluks kuus 45.- eurot; hügieenitarvete ja pesemisvahendite ostmise kulu + juuksuriteenuse kasutamise kulu + ravimite ja vitamiinide ostmise kulu – 13.- eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine ning käib kord kuus juuksuris. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub seisukohale, et 13.- eurot kuus on piisav ja põhjendatud kulu nimetatud kuluartiklite eest tasumiseks arvestades sellega, et laps elab kliimas kus esineb viirusja külmetushaigusi ning, et enda hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne; kulutused seoses kultuuriürituste külastamisega 30.- eurot. Arvestades kino- ja teatripiletite hindu Tallinnas, peab kohus põhjendatud kuluks kuus kultuuriürituste külastamisel 30.- eurot, arvestusega, et XXX käib kuus 1 kord teatris ja 2 korda kinos; sõprade sünnipäevakingituste raha 13.- eurot (vaidlus puudub); taskuraha 30.- €. Arvestades asjaoluga, et XXX on 15- aastane, et ta soovib veeta vaba aega koos oma sõpradega, millega kaasnevad ka kulutused, peab kohus põhjendatud taskuraha suuruseks kuus 30.- eurot; tarnspordikulu 20.- €. Kohus asub seisukohale, et 20.- € on piisav kulu tasumaks XXX ühiskondliku transporditeenuse kasutamise eest, sest hagejad ei ole tõendanud, et XXX või keegi teine tema perekonnaliikmetest sõidutaks XXXt mingil põhusel järjekindlalt autoga, mille jaoks kulub bensiini, pealegi elab ja õpib XXX , mistõttu Lk 10
(13)tal igapäevaselt pikki vahemaid läbida vaja ei ole. Kui ta aegajalt ka Tallinnas käib, saabki ta nimetatud summa eest osta omale ühistranspordi sooduspileti, mis õpilastele ette nähtud on. Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud ka asjaolu, et XXXl käib koduõpetaja ja täiendavaks koduõppeks on XXXl kulud 160.- € kuus. Kohus leiab, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Piret Aaviku poolt 30.04.2010.a. väljastatud konsultatsiooniotsus (t/l 65) tõendab küll seda, et XXX on diagnoositud aktiivsusja tähelepanuhäire ja käitumishäire depressiooniga, millest tulenevalt vajab laps individuaalset lähenemist, kuid nimetatud tõend ei tõenda, et XXX koduõpetaja ka käib, samuti seda kui sageli ta käib ning mis iga tund maksab. Seega koduõpetaja kulu kohus elatise väljamõistmisel lapse põhjendatud kuluna ei arvesta. Samas nõustub kohus aga hagejatega, et lisaks igakuistele ja igaaastastele kulutustele, tuleb teha peres kasvava lapse jaoks aegajalt ka kulutusi arvutipargi uuendamiseks, samuti mööbli ja spordivahendite ostmiseks. Kuna kõik XXX igakuised ja igaaastased kulutused kokku moodustavad eelpoolmärgitud põhjendusi arvestades summa 393,71 eurot, asub kohus seisukohale, et koos iga viie aasta tagant vajaminevate esemete ostmisega on põhjendatud XXX ülalpidamiskulu suuruseks kuus 420.- eurot.
  1. Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11 p 20), kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis suuruses 210.- eurot, mis on ½ lapse põhjendatud ülalpidamiskulust kuus. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esiletoodud asjaolud, et XXX elab koos puudega emaga, kusjuures seda, et ta emale ülalpidamist annab, kostja tõendanud ei ole; et kostja elab koos oma täiskasvanud poja XXX, keda ta väidetavalt üleval peab ja kelle koreteri eest ta kõik eluasemekulud kannab, milleks tal ometigi kohustust ei ole; et kostja juures elab ka tema uus elukaaslane ja viimase 16- aastane laps, kelle ülalpidamiskohustust kostjal ei ole, ning, et kostja on kandnud suuri rahalisi kulutusi seoses tema esindamisega advokaatide poolt kriminaalmenetluse käigus, ei saa arvestada asjaoludena, mis võimaldaksid vähendada kostja ülalpidamiskohustust tema alaealise lapse ülalpidamisel. Kõige eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt igakuine elatis summas 210.- eurot tema poja XXX ülalpidamiseks.
  2. Kohus on seisukohal, et tulenevalt nn vana PkS § 70 lg 2 sätestatust on põhjendatud elatis välja mõista kostjalt ka tagasiulatuvalt, sest kostja ei täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses alates 21.04.2009.a., väljaarvatud hageja poolt märgitud 3000.- krooni kandmine ühel korral XXX arvelduskontole ja tema jäähokitreeningute eest tasumine. Vastupidist kostja tõendanud ei ole. Kohus leiab, et kuivõrd XXX ja XXX teine poeg oli selleks ajaks saanud juba täisealiseks, oli XXX igal juhul oma alaealise poja ülalpidamise Lk 11
(13)kohustus. Kohus asub seisukohale, et XXX põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus perioodi 21.04.2009.a. eest kuni 30.06.2010.a. eest tuleb samuti pidada summat 420.- eurot, millele tuleb juurde liita jäähokitreeningu tasu 89,48 €, kuna sel ajal ta võttis veel osa treeningutest. Seega oli kokku XXX põhjendatud ülalpidamiskulu kuus sel perioodil 509,48 eurot kuus. Kuna kostja kandis nendest kuludest igakuiselt 89,48 €, kuid oleks pidanud kandma ½ lapse ülalpidamiskulust ehk 254,74 €, kuulub kostjalt XXX kasuks nimetatud perioodi eest väljamõistmisele igakuiselt 165,26 eurot ehk kokku 2313,64 eurot (14 x 165,26).
  1. Tulenevalt asjaolust, et XXX käis jäähoki treeningutel kuni 30.09.2010.a., olid tema ülalpidamiskulud perioodil 01.07.2010.a. kuni 30.09.2010.a. samuti 509,48 € kuus (vt kohtuotsuse p 20). Tulenevalt asjaolust, et ajal mil XXX käis jäähokitreeningul, maksis nende eest tema isa, tuleb perioodi 01.07.2010.a. kuni 30.09.2010.a. eest XXX välja mõista XXX kasuks 165,26 € (509,48 : 2/kummagi vanema ülalpidamiskohustus/ – 89,48/tasutud jäähoki treening/) kuus ehk kokku kolme kuu eest 495,78 € (3 x 165,26) . Kuna XXX alates 01.10.2010.a. enam jäähoki treeningutel ei käi ja kostja oli tasunud hagejale elatist kohtuistungi toimumise aja seisuga kokku 2361,63 € (tõendavad pangakonto väljavõtted + poolte ütlused kohtuistungil), kuid oleks pidanud tasuma 18 kuu eest 3780.- €, tuleb kostjalt elatis välja mõista perioodi 01.10.2010.a. kuni 31.03.2012.a. eest XXX kasuks kokku summas 1418,37 eurot (3780-2361,63). Alates 01.04.2011.a. kuulub elatis väljamõistmisele summas 210.- eurot. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
  2. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel poolte poolt esitatud tuludeklaratsioonid, kuna vanemate varaline olukord ei oma uue perekonnaseaduse järgi elatise väljamõistmisel tähendust. Menetluskulude jaotamine.
  3. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagejate nõuded ligikaudu 57 % ulatuses ja hagejaid ning kostjat esindasid kohtumenetluses esindajad, jäävad hagejate kohtuvälised menetluskulud, milleks on nende esindajakulud, 43 % ulatuses hagejate endi kanda ja 57 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 57 % ulatuses tema enda kanda ja 43 % ulatuses hagejate kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine.
  4. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate Lk 12
(13)maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis perioodiliste maksetena 366.- eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 3294.- eurot (9 x 366). Kohtunik: Lk 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.