) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse 2 ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule aegumise vastuväite, seega annab kohus hinnangu aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
lõikest 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest.
lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostja kohustus võlgnevuse tagastama hagejale 19.12.2009, seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 31.01.2009 ning lõppes 31.01.2012.
lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 11.04.2013 ja hagiavalduse 18.06.2013, nimetatu on kinnitatud kohtukantselei registreerimistempliga. Seega on hageja nõue kostja vastu aegunud.
lg 2 kohaselt poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pooled olid kokku leppinud aegumistähtajas 5 aastat. Üksnes erinevate perioodide laenulepingu üldtingimustega (tlk 26, 76) ei saa nimetatut tõendatuks lugeda. Esitatud tingimused ei ole seostatavad laenulepingu sõlmimisel kostja vastavasisulise tahtega, kostja kokkulepet ei kinnitanud. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitas TsMS § 230 lg 1 tulenevat tõendamiskoormust hageja esindajale 17.10.2013 toimunud kohtuistungil, hilisema menetluse käigus hageja oma väidet tõendavaid dokumentaalseid tõendeid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu, mistõttu kohus ei hinda nõude põhjendatust ja tõendatust sisuliselt. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.