) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane.
Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on kohustatud elatist tasuma, kuid vaidlus on elatise suuruse üle. Hageja nõuab igakuist elatist summas 200 eurot, kirjaliku vastuse kohaselt ei avaldanud kostja valmisolekut elatist tasuda. Kohtuistungil teatas kostja, et elatis ei saa olla suurem kui 50-70 eurot. Kostja on vastuväidetes hagile tuginenud peamiselt järgmistele asjaoludele, miks ta vaidleb elatise maksmisele sh tagasiulatuvalt vastu: -kostjal puuduvad sissetulekud. -kostjal on peale hageja veel lapsi. -hageja seaduslik esindaja on võtnud omavoliliselt kostja kontolt rahasummasid. II. Elatise määramisel tuleb lähtuda kooskõlas
lg-a 1 lapse vajadustest, kusjuures elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. 2 Kostja ei ole vaielnud vastu hagiavalduses märgitud hageja kulude suurusele. Seega taandub vaidlus sisuliselt sellele, kas kostjal on materiaalseid võimalusi, et hageja nõutud suuruses elatist tasuda. Kostja väidete kohaselt temal sissetulekud puuduvad. Kostja kontoväljavõtetest nähtub, et ajavahemikul 01.01.2013.a-24.11.2013.a (tlk 101-186) laekus tema pangakontole kokku summasid 8 920,43 eurot ja nimetatud summa suuruses on ka raha kulutatud. 11 kuu lõikes teeb see arvestuslikult igakuise sissetuleku ja kuluna ~811 eurot. Ajavahemikul 27.08.2012-31.12.2012 oli arvestuslik keskmine kuu sissetulek isegi suurem (tlk 188-198). Seega ei vasta tõele kostja väide, et tal sissetulekud puuduvad. Kontoväljavõtetest nähtuvalt on kontole rahasummad peamiselt laekunud kostja enda poolt teostatud sularaha sissemaksetest, AS-ist XXX, OÜ-st XXX, OÜ-st XXX töötasuna. Seega ei saa kohtu arvates neist maksetest järeldada, et kostja on ülalpeetav, nagu ta menetluses väitnud on. Elatise väljamõistmisel ei saa kohtu arvates lähtuda ainult sissetulekute suurusest, vaid arvestada tuleb ka kostja muud varalist olukorda. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale ainuomandina kaks kinnistut (tlk 115116 ja 119-120). Elamumaa aadressil Anija vald, Kehra linn, Tamme tn 7, kinnistu suhtes puuduvad kinnistut koormavad piiratud asjaõigused puuduvad. Samuti kuulub kostjale elamumaa, XXX kinnistut koormab mh hüpoteek summas 1 275 000 krooni. Kostja on avaldanud, et laenujääk on käesoleval ajal 45 000 eurot (tlk 126). Hageja on asjas esitanud asjatundja arvamuse, mille kohaselt võib XXX kinnistu turuväärtus olla 50 000-75 000 eurot, olenevalt kinnistu seisukorrast ja Jõe kinnistu, Veneküla turuväärtus olla 150 000-200 000 eurot sõltuvalt kinnistu seisukorrast. Kostjale kuulub autoregistri järgi sõiduk GAZ 20 (tlk 121). Kostjale kuulub ka osamaks OÜ-s XXX (tlk 117-118). OÜ-le XXX kuulub sõiduk BMW 530D T (tlk 122-123). Hageja esitatud tõendite kohaselt võib nimetatud sõiduki väärtus olla 2300-3675 eurot. Kostja vara väärtuse kohta tõendeid ei esitanud, kuigi kohus sellekohase ettepaneku talle tegi. Seega tuleb lähtuda asja materjalidele lisatud hageja esitatud tõenditest. Kostja kontoväljavõtetest nähtuvalt on OÜ XXX teinud kostja kontole erineva selgitusega väljamakseid. Eeltoodut arvestades ei saa kohtu arvates järeldada, et OÜ-l XXX tellimusi (tööd) ei ole, nagu kostja väitnud on. Elatise määramisel tuleb arvestada ka
lg 2 teist lauset, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kooskõlas § 102 lg 2 kolmanda lausega tuleb arvestada, et lapsi tuleb kohelda võrdselt st kostja kõik ülalpeetavad lapsed peaksid saama elatist võrdselt. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostjal peale hageja veel kaks alaealist last. Kohtuistungil väljendatu kohaselt elavad need lapsed koos kostjaga.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei või alaealisele lapsele alates 2013.a olla elatis väiksem kui 160 eurot kuus.
lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Nimetatud sätte neljanda lause kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis saav laps. Kohus leiab, arvestades hageja vajadusi ja kostja võimalusi, et kostjalt tuleb hageja kasuks hagiavalduse esitamisest so alates 27.08.2013.a välja mõista 150 eurot igakuiselt. Arvestus lähtub elatise miinimumäärast, millest on maha arvatud poolte kokkuleppel kostja poolt 3 igakuiselt tasutavad hageja telefonimaksed ~10 eurot kuus (tlk 225). Elatise vähendamine alla miinimumäära ei ole kohtu arvates, arvestades kostja varanduslikku olukorda, põhjendatud. Kohtu arvates tuleb möönda seda, et kui arvestada ainult pangakontole laekunud summasid, siis ei ole elatise tasumine miinimummääras võimalik. Sellisel juhul jääksid kostja teised lapsed vähemkindlustatuks. Elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada ka sellega, et kostjal on kaks kinnistut, mille väärtused on märkimisväärsed. Kohus on seisukohal, et juhul kui kostjal igakuisest sissetulekust elatise maksmiseks ei piisa tuleb üks kinnistutest müüa, et oma alaealisi lapsi seaduses sätestatud miinimummääraga üleval pidada. Kostja väited, et ta ei saa enda kinnistuid maha müüa ei ole kohtu arvates põhjendatud ega tõendatud. Asjaolu, et ühel kostjale ainuomandina kuuluval kinnistul elab kostja koos oma perega ei ole veenev põhjendus. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks kostja võimaldama enda ja oma teiste laste elamist vähemalt 150 000 eurot maksval kinnistul, kui samaaegselt ei suuda ta väidetavalt oma kolmandale lapsele miinimumääraga elatist tasuda. Ka muud asjas esitatud väited ja tõendid ei anna kohtu arvates alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja palus elatise välja mõista kuni täisealiseks saamiseni (tlk 127). III. Hageja nõuab elatise tasumist ka tagasiulatuvalt. Tagasiulatuvalt palub hageja elatise välja mõista alates 27.08.2012.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et igakuist elatisraha alates 27.08.2012.a hageja ülalpidamiseks ei ole kostja tasunud hageja seaduslikule esindajale ka tagasiulatuvalt. Kostja väidete kohaselt on hageja seaduslik esindaja kostja kontolt ilma kostja nõusolekuta hageja ülalpidamiseks raha võtnud. Asja materjalidest nähtub, et ajavahemikul 2003-2006.a on hageja seaduslik esindaja kostja kontolt endale ülekandeid teinud (tlk 104). Samas oli tal selleks kostja enda väljastatud nõusolek (tlk 201-202). Kostja avaldas istungil, et osaliselt võetud summad tagastati ja oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele, märgib kostja, et summad kanti üle siis, kui kostja jäi hagejale elatise tasumisega viivitusse. Vastuses hagile on kostja märkinud, et elatist tasus ta hagejale kuni 31.12.2010. Arvestades ülekantud summade suurust (kroonides) ja asjaolu, et kostja on ise tunnistanud alates 2011.a elatise tasumata jätmist, ei ole kohtu arvates võimalik lugeda kostja kontolt 2003-2006.a ülekantud summasid elatise ettemaksuks 2012 ja 2013 a eest, isegi siis, kui lugeda, et tagasimakseid üldse ei tehtud.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei või alaealisele lapsele 2012.a elatis olla väiksem kui 145 eurot kuus ja alates 2013.a olla elatis väiksem kui 160 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et ka elatise võlgnevuse saab, arvestades kostjal olemasolevat vara, välja mõista miinimummääras, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud hageja telefonimaksed (tlk 222-225) ja asjas tõendamist leidnud üksikuid ülekanded hageja kulude tasumiseks, näiteks 04.02.2013 Sparta Sordiklubile (tlk 169). Arvestades ka kostja väidet, et ta andis hagejale üle 2013a suvel sularaha 100 eurot, mille kohta hageja selgesõnaliselt vastu väitnud ei ole, saab kohtu arvates igakuisest summast maha arvata 20 eurot. Seega aastal 2012 moodustub igakuine elatise võlgnevus 125 eurot ja 2013 a 140 eurot. Kohtu arvates on kostja sissetulekud olnud 2012 a piisavad, et elatist tasuda. Hoolimata oma väidetavalt kehvast 4 majanduslikust olukorrast on kostja suutnud oma teisele lapsele (kooselavale lapsele) võimaldada mh hinnalise klassiekskursiooni (tlk 196). Ka sellest tuleb kohtu arvates järeldada, et kostja majanduslik olukord ei ole olnud nii kehv nagu ta on asjas väitnud. Elatise võlgnevus tuleb välja mõista järgmiselt: 4x125=500 eurot; + 5 päeva eest augustis 20,16 eurot; 8x140=1 120 eurot; - 5 päeva eest augustis 22,58 eurot. Kokku seega 1 617,58 eurot. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Elatis ja elatise võlgnevus tuleb vastavalt hageja taotlusele tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.