← Eesti

2-13-37181/14

Obsah (13)§ 138§ 25§ 143§ 116§ 120§ 124§ 117§ 214§ 118§ 119§ 123§ 145§ 137

konfidentsiaalne 2-13-37181 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 29. oktoober 2013 Kohtuasja number 2-13-37181 Kohtuasj

§ 138

lg 1 kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt tuleb käesolevas vaidluses lähtuda eelkõige lapse XXX huvidest. Lapse huviks on õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule (LaKS § 8). Lapse huviks on, et temaga seotud küsimusi otsustaksid vanemad, kes tunnevad last ning sellest tulenevalt oskavad ka lapsega seonduvate otsuste tegemisel arvestada lapse huvidega. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et lapse ja isa vaheline kontakt on olnud lapsega väga vähene ning lapse isa ei tunne last. Laps on elanud sünnist saati emaga ja olnud ema kasvatada, kes vaatamata majanduslikele raskustele tuleb väga edukalt toime lapse kasvatamisega. Seetõttu peab ka lapse isa XXX õigeks, et lapse huvides on senise elukorralduse jätkumine ning avaldas, et ei vaidle avaldusele vastu. Eeltoodust tulenevalt ei oma lapse esindaja vastuväiteid lapse ema XXX avalduse rahuldamise osas ja XXX ja XXX ühise hooldusõiguse lõpetamiseks nende ühise lapse XXX suhtes ning hooldusõiguse täielikult üleandmiseks XXX . Lapse huvides on senise elukorralduse jätkumine. Ärakuulamiste ja asja materjalidega tutvumise järel on lapsele kohtumenetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusel, et vaatamata sellele, et käesoleval ajal ei ole 5 konfidentsiaalne 2-13-37181 lapse isal väidetavalt suure töökoormuse tõttu võimalik lapsega kohtuda, avaneb siiski loodetavasti tulevikus lapse isal võimalus regulaarselt lapsega suhelda ja kohtuda. Lapsel on keeruline mõista, miks isa temaga nii harva suhtleb, kui samal ajal teiste laste isad pidevalt lastega koos aega veedavad. Samuti miks tema isa ei osale ühelgi lapse sünnipäeval ega üritusel lasteaias.

§ 25

lg 1 järgi on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Vanematel on õigus saada selleks tasuta konsultatsiooni sotsiaaltalituselt. Eelnimetatud lapse tundmaõppimise kohustus on ka siis, kui lapse hooldusõigus kuulub teisele vanemale. Lapse ja lahuselava vanema suhtlemise õigus tuleneb seadusest (

§ 143

). Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ja säilitada lahuselava vanemaga lähedane kontakt. Suhtlemine lahuselava vanemaga peab toimuma eelkõige lapse huve esikohale seades. Eestkosteasutuste arvamus Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu edastas 30.09.2013 eestkosteasutuse seisukoha hooldusõiguse teostamise kohta XXXsuhtes. Sellest nähtub järgmine. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse peaspetsialist on tutvunud tsiviilasja materjalidega ning vestelnud mõlema vanemaga. XXX (X) ja XXX il (X ) on ühine tütar, XXX sündinud XXX. XXXja XXXelavad lahus alates 2010 lõpust. XXXpõlvnemine XXX ist on tuvastatud Harju Maakohtu 25.09.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-18599. XXXon siiani vastutanud lapse igapäevase hoolitsemise, järelevalve ja arendamise eest ning on loonud lapsele turvalise kodu. XXX püüab hoida sidet lapse ja isa vahel, kuid isa tihedast töögraafikust tulenevalt on kohtumised harvad. Hooldusõiguse üleandmise vajadust põhjendab XXX asjaoluga, et isa elab eemal ning ei osale igapäevaselt aktiivselt lapse elus. Samas võib ette tulla olukordi, kus on vaja kiirelt vastu võtta otsuseid ning ühine hooldusõigus võib olla selles osas takistuseks. XXX avaldas ka soovi muuta lapse perekonnanime ning anda lapsele isa perekonnanimi. Lapse isa perekonnanime muutmisega nõus ei ole, hooldusõiguse üleandmisel avaldajale, oleks viimasel aga võimalus lapse nime muuta. XXX ei ole vastu XXX ja XXX suhtlemisele ning tema arvates võiks suhtlemine olla tihedam. XXX suhtleb tütrega harva, kuna tema enda sõnul ei võimalda töögraafik tihedamat suhtlemist, samuti on XXXavaldanud, et ta ei soovi sekkuda XXX igapäevaellu. XXXoli vestlusel Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse peaspetsialistiga seisukohal, et arvestades kujunenud olukorda on ta nõus XXXühise hooldusõiguse lõpetamisega ja hooldusõiguse täieliku üleandmisega XXX , välja arvatud XXXnime muutmise õiguses. XXXei pea õigeks, et XXXsoovib lapsele anda isa perekonnanime. Arvestades asjaolu, et XXXelab oma ema XXX ning lapse isa, XXX , elab eraldi ja suhtleb tütrega harva, on lapse ema avaldus õigustatud. XXXon avaldanud nõusolekut lapse hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks XXX last puudutavates olulistes küsimustes nagu tervis, haridus ja elukoha/viibimiskoha määramine, välja arvatud lapse nime muutmise õiguse osas. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et lapse isa ei osale lapse igapäevaelus, XXXja XXXvaheline suhtlus on vähene ja viimane on selgelt väljendanud, et ei soovi ka 6 konfidentsiaalne 2-13-37181 edaspidi lapse igapäevaelus osaleda ning nõustub hooldusõiguse täieliku üleandmisega avaldajale. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse spetsialistid on seisukohal, et nime muutmine on lapse elukorraldust ja turvalisust silmas pidades ebaoluline tegur. On lapse huvides, et ühine hooldusõigus lõpetataks ning lapse isiku- ja varahooldusõigust hakkab edaspidi teostama XXXainuisikuliselt. Lapse hooldusõiguse täieliku üleandmise korral on XXX endiselt õigus lapsega suhelda ning soovi korral taotleda ka suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Tulenevalt eeltoodust toetab Põhja-Tallinna Valitsus XXX avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja täielikult XXX üleandmiseks. Lapse vanemate ärakuulamine Kohus kuulas lapse vanemad ära 24.10.2013 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas. XXX kinnitas kohtule, et ta ei soovi lapse perekonnanime muuta, kuid soovib, et kohus lõpetaks vanemate ühise hooldusõiguse ning annaks temale üle XXX ainuhooldusõiguse tervikuna. Lapse isa kohtumised tütrega on toimunud väga harva ning isa ei osale lapse eest hoolitsemises ega tema kasvatamises. Avaldaja jääb avalduse juurde ja palub see rahuldada. XXX kinnitas, et ta on nõus avalduse rahuldamisega ja ühise hooldusõiguse lõpetamisega ning XXX hooldusõiguse avaldajale täielikult üle andmisega. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse lapse hooldusõiguse, otsustusõiguse ja lapsega suhtlemise vaidlusi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust, seda ka siis, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Lähtuvalt TsMS § 5 lg 3 selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama põhimõte on sätestatud ka TsMS § 230 lg 3, mille kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on 07.06.2011 lahendis 3-2-1-45-11 toonitanud, et perekonnaseaduse (

) § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud.

§ 116lg 1 järgi on vanematel üldjuhul oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab

§ 116

lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse 7 konfidentsiaalne 2-13-37181 eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem

§ 120lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus).

Vanema isikuhooldusõigus hõlmab

§ 124

lg 1 ja § 126 lg 2 järgi muuhulgas vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab muuhulgas ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Vanema õiguste ja kohustuste maht sõltub sellest, kas vanemale kuulub lapse suhtes hooldusõigus või mitte.

§ 117

järgi tekib vanematel lapse sünni järel lapse suhtes ühine hooldusõigus.

§ 214lg 1 kohaselt loetakse vanema hooldusõigus alates 1.

juulist 2010 kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad

§ 118

lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust

§ 118lg 1 järgi omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus

§ 119

järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale, piirates vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle lisakohustusi. Seega otsustavad vanemad lapse elu puudutavaid küsimusi ühise hooldusõiguse korral üldjuhul ühiselt. Vanemate üksmeele puudumise korral võib kohus vanema taotlusel anda lapse elu puudutava küsimuse otsustamise õiguse üle ühele vanematest.

§ 119

lg 1 järgi ei otsusta kohus ise lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, so ilma teise vanemata. Seejuures peab kohus seda otsustust tehes lähtuma

§ 123

lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus on 07.06.2011 lahendis 3-2-1-45-11 rõhutanud, et iseenesest säilib vanemate ühine hooldusõigus ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju

§ 145lg 1 järgi endiselt ühiselt.

Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab

§ 145lg 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda.

§ 120lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ka ühine esindusõigus. Käesoleval hetkel kuulub XXX mõlemale vanemale (XXX ja XXX ) lapse ühine hooldusõigus.

§ 120

lg 2 p 2 sätestab, et vanem esindab last üksinda, kui talle on selles asjas käesoleva seaduse § 119 kohaselt otsustusõigus üle antud. 8 konfidentsiaalne 2-13-37181 TsMS § 558 lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. TsMS § 477 lg 4 kohaselt, isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. XXX esitas kohtule nõudena avalduse alaealise lapse XXX suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse avaldajale üleandmiseks. Seda ja elatise suurendamise nõuet kohus tsiviilasja nr 2-13-37181 raames ka menetles. Elatise nõudes tegi kohus 04.10.2013 tagaseljaotsuse ja hagita menetluses menetletavas nõudes selgitas välja kõik nõudega seonduvad asjaolud.

§ 137

lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt tuleb käesolevas vaidluses lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vaieldamatult on laste huvideks õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule (LaKS § 8). Kuid samuti tuleb arvestada LaKS § 9 sätestatud laste ainumääratletuse õiguse koosseisu kuuluvat õigust vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. Samuti on tulenevalt LaKS § 24 laste arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. LaKS § 27 on esitatud alused, millise olemasolul võib last kodust ja perekonnast eraldada. Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend. Kohus menetleb asja eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus asub seisukohale, et käesoleva asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kohus on selgitanud asja lahendamiseks välja kõik vajalikud asjaolud ning kuulanud ära lapse vanemad. Kohus on välja selgitanud lapsele menetluses määratud esindaja ja 9 konfidentsiaalne 2-13-37181 eestkosteasutuse seisukohad. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha lahend tuginedes tsiviilasja materjalidele. Kohus asub seisukohale, et menetluses esitatud ja kogutud tõenditega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud:

  1. alaealise lapse XXX(sündinud XXX) vanemad XXX(avaldaja) ja XXX(puudutatud isik) elavad lahus.
  2. laps on elanud alates 2010 oktoobrikuust koos emaga;
  3. lapse vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et laps jääb ka edaspidi elama koos emaga;
  4. lapse vanemate omavaheline suhtlus ja isa ning lapse vaheline suhtlemine on minimaalne;
  5. lapse isa on nõus, et XXXvanemate ühine hooldusõigus lõpetatakse ja antakse tervikuna üle lapse emale. Kohus asub seisukohale, et XXX avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks on põhjendatud. Kohus leiab, et lapse huvides on tulenevalt vanemate omavaheliste suhete puudumisest ning lapse ja isa täielikult võõrdumise tõttu ühe elukoha olemasolu, millega on nõustunud mõlemad vanemad. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega on leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks lõpetama XXX hooldusõiguse lapse suhtes täielikult. Samuti on kohtule saanud selgeks, et isa ei soovi edaspidi aktiivselt oma tütrega tegeleda. Kohus leiab, et XXX avaldus on võimalik rahuldada ja anda lapse hooldusõigus täielikult üle emale. Avalduse rahuldamisega märgitud ulatuses on 24.10.2013 ärakuulamisel nõustunud täielikult ka lapse isa. Lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Käesoleval juhul elavad vanemad lahus ja laps on oma isaga kohtunud üliharva, viimati juhuslikult tänaval märtsis
  6. See süvendab vaieldamatult lapse võõrdumist oma isast ega mõju soodsalt lapse hingeelule. XXX ei ole oma lapse XXXelukorralduses ja hoolitsuses osalenud. Hingeline seos lapse ja tema ema vahel on tugev ja ainuke, kuna lapse ema tegeleb lapse kasvatamisega üksi. Lapse tervis, areng, huvid ja igakülgne heaolu on prioriteediks ning lapse ema on lapse kasvatamisele täielikult pühendunud. Seetõttu on põhjendatud lapse XXX suhtes hooldusõiguse üleandmine lapse emale, et tegelik olukord viia vastavusse ka õiguslikult ja tagada selles asjas selgus. Avaldaja põhjenduste kohaselt on ainuhooldusõigust tegelikkuses teostanud avaldaja. Avaldajal on hingeline seotus lapsega ja ta on võimeline last edasi kasvatama olukorras, kus lapse isa lapse vastu huvi ei tunne.

§ 137

lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud soovi, et ei soovi hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Kohus, andes hinnangut uuritud tõenditele, nõustub avaldaja ja lapse huvide kaitseks menetluses määratud esindaja ja eestkosteasutuse argumenteeritud seisukohaga, mis kinnitab lapse vanemate ärakuulamisel saadud teavet. Menetluses kogutud teave veenab kohut, et käesoleval ajal on põhjendatud, et laps elab ema juures. Kohus leiab, et puuduvad andmed selle kinnituseks, et lapse XXX isa oleks tegutsenud selle nimel, et oma lapsega kohtuda või temaga suhelda või üldse tema kasvatuses lahuselava vanemana 10 konfidentsiaalne 2-13-37181 osaleda. XXXon kohtule kinnitanud, et ei ole last näinud kaua, sest tema elu- ja töökorraldus ei ole seda võimaldanud. XXXon nõustunud sellega, et laps jääb elama koos emaga. Seoses asjaoluga, et kohus peab põhjendatuks lõpetada lapse vanemate ühine hooldusõigus, on siitpeale alaealise XXXainsaks seaduslikuks esindajaks avaldaja (st alaealise ema XXX, kellele kuulub nii lapse XXXisikuhooldusõigus- kui ka varahooldusõigus ja otsustusõigus. Niisuguse otsustuse tegemisel lähtub kohus menetluses väljaselgitatud asjaolude kogumist, eeskätt eestkosteasutuse, lapse esindaja ja ka lapse vanemate ärakuulamisel avaldatud seisukohtadest. Kohtu veendumus on just niisugusele alusele rajatud. Lapse huvides on, et hooldusõigust teostatakse parimal võimalikul viisil ja et senise elukorralduse muutus ei tooks kaasa lapsele kahjulikke tagajärgi. Kohus leiab, et lapse senise elukorralduse jätkamine on lapse huvides. Avaldaja on olnud pühendunud lapse eest hoolitsemisele, kasvatab ja peab last üleval, on lapse eest igapäevaselt hoolitsedes temaga hingeliselt seotud ja lapse elamistingimused on head. Ühishooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud. Avaldaja on selleks soovi avaldanud ja asjaoludest nähtuvalt ei ole üksmeelt (

§ 118

lg 1) ühishooldusõiguse teostamisel varasemalt saavutatud, kuna XXXoma lapse käekäigu vastu huvi tegelikult ei tunne. Hooldusõiguse üleandmine avaldajale võimaldab avaldajal otsustada operatiivselt lapsele olulisi asju ja reisida koos lapsega ka näiteks välismaal, ilma selleks lapse isalt nõusolekut küsimata. Hooldusõiguse täielik üleandmine avaldajale on tervikuna põhjendatud ka seetõttu, et jätkuks lapse senine elukorraldus ning et lapse jaoks tähtsad otsused saaksid vastu võetud õigel ajal ja vanema poolt, kes on lapse käekäiguga üksikasjadeni kursis. Kohus selgitab XXX , et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei lõpeta tema õigust lapsega suhelda, sest

§ 143sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. La

KS § 28 määratleb lapse suhtlemist lahus elavate vanematega. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see LaKS § 29 kohaselt on lapsel õigus saada teavet puuduva vanema kohta, kui see ei kahjusta lapse heaolu ja arengut või lapsendamissaladust. Vastavalt

§ 138

lg-le 1 kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Käesoleva kohtulahendi tunnistab kohus viivitamata täidetavaks, tuginedes seejuures TsMS § 467 lg 1, lg 5 ja § 478 lg 4. Viimati nimetatud sätte kohaselt hakkab hagita menetluses tehtav määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule 11 konfidentsiaalne 2-13-37181 on tehtud. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. TsMS § 172 lg 3 kohaselt, hagita perekonnaasja menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd lapsele esindaja määramise kohustus tuleneb tsiviilkohtumenetluse seadustikust, tuleb lapse esindaja kulud jätta TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula 12 konfidentsiaalne 2-13-37181 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.