) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. OÜ Lemon Invest, olles saanud kauba, ei ole selle eest tasunud. Hageja nõue müüdud kauba eest tasu väljamõistmiseks on seaduslik ja põhjendatud. Kostjad ei ole tõendanud, et nad on AS-i Olerex poolt käesolevas kohtuasjas esitatud arved tasunud.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kliendikaardilepingu üldtingimuste p 3.6. kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,3 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvutanud viivist perioodi eest 18.06.2012 kuni 28.06.2012 summas 416.91 eurot. Vastuväiteid hageja arvestusele ei ole kostjad esitanud. Hageja viivise nõue põhineb lepingul ja seadusel ning kuulub seetõttu rahuldamisele.
lg 1 alusel ja tulenevalt Kristiina Lehtjärvega 23.05.2011 sõlmitud käenduslepingust on kostjate vastutus kohustuse täitmise eest solidaarne.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. K. Lehtjärve vastuväide käenduslepingul oleva allkirja 2 võltsituse kohta on jäänud paljasõnaliseks. Ilmselget ja silmatorkavat erinevust käenduslepingul oleva allkirja ja K. Lehtjärve poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitel, hagiavalduse kättetoimetamise allkirjalehel ning kohtukutse allkirjalehel ei ole. K. Lehtjärv ei ilmunud kohtuistungile, kus temale oleks olnud võimalik selgitada käekirja ekspertiisi tegemise võimalust tema taotlusel. Ühtegi tõendit tema tegelikult teistsuguse allkirja kohta kohtule esitatud ei ole. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada kohtule hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates 29.06.2012 arvestusega 0,3% viivitatud summalt päevas, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõla ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud taotlus tuleb samuti rahuldada. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjatel solidaarselt. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.