Obsah (5)

§ 212§ 201§ 133§ 185§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 201

lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 201lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. V.J. on vaidlustanud Tartu Vangla 10.06.
2. a distsiplinaarkäskkirja (tl 8), millega teda karistati noomitusega selle eest, et ta ei teavitanud vanglateenistust oma kambris nähtaval kohal asuvast kinni peetavatele isikutele keelatud esemest – isevalmistatud veekeeduseadmest. Distsiplinaarkäskkirja vaidlustamisel on kaebaja esitanud väiteid unisuse ja epilepsia kohta ning selgitanud, et seoses sellega tema keelatud eset ei näinud. Samuti on kaebaja viidanud, et tal puudus tahtlus; et tal poleks olnud võimalust keelatud eseme leidmisest kedagi teavitada; et talle tutvustati vaid distsiplinaarmenetluse protokolli viimast lehte; et talle ei tutvustatud õigusi ja kohustusi distsiplinaarmenetluses; et konkreetne inspektor-kontaktisik polnud pädev menetlust läbi viima. Halduskohtule heitis kaebaja ette tema seisukohtade arvestamata jätmist, kaalutlusviga ning seda, et kohtus mõisteti kaebaja lisaks süüdi teos, mille eest teda distsiplinaarkorras ei karistatud. Tartu Vangla 11.07.
3. a vaideotsuses (tl 9), 23.08.
4. a vastuses kaebusele (tl 19-20), Tartu Halduskohtu 25.09.
5. a otsuses (tl 37-38) ning Tartu Vangla 30.10.
6. a vastuses apellatsioonkaebusele (tl 55-57) on ammendavalt ja selgelt vastatud kaebaja väidetele ning põhjendatud, miks need ei anna alust distsiplinaarkäskkirja tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et halduskohus ei arvestanud kaebaja seisukohti, märgib ringkonnakohus, et halduskohus põhjendas otsuses, miks kaebaja väited usutavad ei ole ning on seega need põhjendatult arvestamata jätnud. Distsiplinaarkäskkirjas on selgitatud, et suletud kambris viibisid kaebaja ja tema kambrikaaslane ning et läbiotsimise hetkel asetses isevalmistatud veekeeduseade kambris nähtaval kohal. Kambris püsti seisnud V.J. i ees toolil oli kuuma veega tass, millest järeldub, et keelatud eset oli läbiotsimisele eelnevalt ka kasutatud, sest kambris puudusid tavapärased veekeeduseadmed (vt tl 29 p). Seega pidid kambris viibinud isikud (kaebaja ja tema kambrikaaslane) vett ise keetma/nägema selle keetmist. Kuigi ei saa tõsikindlalt öelda, kumb kinnipeetavatest vett keetis, on ilmselge, et mõlemad olid teadlikud nende elukambris olevast keelatud esemest ja olid seega süüdi Tartu Vangla kodukorra p-s 17.1.15 sätestatud teatamiskohustuse rikkumises. Seega kaebajapoolse distsiplinaarsüüteo toimepanemine on õigesti tuvastatud ning asja materjalidest nähtuvalt on järgitud distsiplinaarmenetluse nõudeid. Ühtegi arvestatavat väidet, mis annaks aluse käskkirja tühistamiseks, kaebaja esitanud ei ole.
7. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks selgitada järgmist. Tartu Ringkonnakohtusse jõudis 15.11.2013 kaebaja kiri, milles ta teatas, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ega pea võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses.

§ 133

lg 1 järgi võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline ja

§ 133

lg 2 kohaselt võib kohus asja lihtmenetluses läbi vaadata ka juhul, kui pooled ja kolmandad isikud on sellega sõnaselgelt nõustunud. Seega kaebaja nõusoleku puudumine ei takista asja läbivaatamist lihtmenetluses ning kohus võib lihtmenetluse läbi viia ka

§ 133

lg 1 alusel.

§ 185

lg 2 võimaldab ringkonnakohtul lahendada asja lihtmenetluses sõltumata sellest, millises menetluses oli asja lahendanud halduskohus.

§ 201

lg 5 sätestab alused, mis võimaldavad ringkonnakohtul teha otsuse lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse rikkumine väheoluline. Ringkonnakohus möönab, et kuigi noomitus on leebeim kinnipeetavale kohaldatav distsiplinaarkaristus, avaldab see siiski mõju kinnipeetava õigustele. Näiteks arvestatakse varasemaid karistusi järgmise võimaliku distsiplinaarkaristuse määramisel või kinnipeetava iseloomustamisel. Samas on selline mõju väheintensiivne, kuna varasem distsiplinaarkaristus noomituse näol on vaid üks asjaolu, mida kaaluda. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja õigused on ringkonnakohtus tagatud ka asja läbivaatamisel lihtmenetluses (

§ 134lg 1).

Olukorras, kus esineb alus asja 2 lahendamiseks lihtmenetluses ja vaidlus pole keerukas ning esimese astme kohus on asja läbi vaadanud istungimenetluses, mille käigus oli menetlusosalistel võimalik kõik oma seisukohad ja vastuväited suuliselt halduskohtule esitada, on menetlusökonoomia seisukohast igati põhjendatud vaadata asi läbi lihtmenetluses ja seda eriti juhul, kui halduskohus jättis kaebuse põhjendatult rahuldamata ning ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega, jättes kaebaja poolt esitatud apellatsioonkaebuse seetõttu rahuldamata. 4. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/