) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad nimetatud paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 4. Seega kontrollib kohus vastavalt
lg-le 1, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad kehtestatud piirmääradest. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-st 1 on hageja poolt nõutavad esindaja kulud seaduse alusel sätestatud piirmääraga kooskõlas. Käesoleval juhu ei ole lepingulise esindaja kulud suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. 5. Samas leiab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 137,40 eurot. Kohtutoimikus olevast maksekorraldusest (tl 33) nähtub, et hageja on kostja vastu esitatud hagilt tasunud riigilõivu 89,47 eurot. Riigilõivu tasumist ülejäänud 47,93 euro osas hageja tõendanud ei ole. Samuti puudus hagejal vajadus hagi esitamisel tasuda riigilõivu 137,40 euro ulatuses, kuivõrd hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 405,47 eurot tasuda riigilõivu 89,47 eurot. Kuivõrd seaduse mõtte kohaselt hüvitab kostja hagejale riigilõivu summa ulatuses, mis riigilõivuseaduse alusel kuulus tasumisele ja mille hageja on reaalselt hagi esitamisel tasunud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 89,47 eurot. Juhul, kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust suuremas ulatuses, on tal õigus esitada kohtule taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Juhul, kui hageja on soovinud, et kostja hüvitaks ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu, siis selgitab kohus hagejale, et kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud asjaga, siis ei arvestata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu
Hagejal oleks õigus taotleda maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist tulenevalt
Samas hageja vastavat taotlust kohtule esitanud ei ole. Kuivõrd kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise selle taotluse esitanud isiku avalduse alusel, siis ei saa kohus võtta seisukohta kulu osas, mille hüvitamist ei ole avaldaja taotlenud. 6. Samuti ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtutäituri tasu 2 summas 26,76 eurot. Kohtutoimikust nähtuvalt on kohtutäitur esitanud kohtule arve kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest (tlk 69) summas 15,30 eurot. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele kohtutäituri tasu 15,30 euro ulatuses. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enam tasutud kohtutäituri tasu summas 11,46 eurot tagastamiseks. Muus osas kuulub hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele. 7.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (283,72 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Kohus selgitab, et kuna käesoleva määruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud summa ületab 200 eurot, on määrus selles osas kaevatav. Käesoleva määruse resolutsiooni punkti 4 peale ei saa esitada määruskaebust, sest kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 nimetatud summa jääb alla 200 euro. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.