Obsah (10)

§ 175§ 143§ 174§ 176§ 138§ 144§ 477§ 445§ 463§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-11558 Tsiviilasi AS SEB Liising hagi OÜ Xxx, Xxx

§ 175lg 4 tuginedes kontrollida kostja II poolt kantud menetluskulude põhjendatust.

Hageja ei nõustu kostja II poolt esitatud menetluskulude arvestusega eksperdi tasude osas. Kostja II palub menetluskulude katteks välja mõista eksperdi tasu summas 180.00 eurot koos käibemaksuga 20%.

§ 143

kohaselt on asja läbivaatamise kulud ka dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Harju Maakohus on käsitlenud eksperdi FIE Ain Leppiku arvamust tõendina ja seetõttu tuleb asjatundja arvamuse kulu lugeda menetluskulude hulka. Samas

§ 174

lg 6 kehtestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja arvamusel käibemaks summas 30 eurot tuleb maha arvata. Seega kostja II poolt käesolevas asjas kantud menetluskulud moodustavad 1 326 eurot (1176 + 180 – 30). Kohtu põhjendused 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 23.06.2013.a. AS SEB Liising esindaja esitas 30.05.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. 8.

§ 176

lg 2 kohaselt juhul, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Harju Maakohtu 13.08.2013 määrusega andis kohus kostjatele võimaluse 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning ühtlasi ka võimaluse esitada oma menetluskulude nimekirjad. Kostja II esindaja sai määruse kätte 14.08.2013 ning esitas 16.08.2013 vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning ühtlasi ka oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Seega on avaldus tähtaegne. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud ka dokumentaalse tõendi saamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 10. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud 3 vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud

1. Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv 3 834,69 eurot. Kostja II vaidleb hageja avaldusele vastu põhjusel, et hageja on enda taotluses palunud kostjatelt välja mõista menetluskulu 100 % ulatuses ehk summas 3 834,69 eurot. Samas on hageja oma 30.05.2013.a taotluses ise välja toonud, et kohus jättis kohtuotsusega menetluskulud 90% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 10 % ulatuses hageja kanda. Kohus nõustub kostja II vastuväitega, et hageja nõuab riigilõivu hüvitamist ülemääraselt. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 3 834,69 eurot (tlk 101, maksekorraldus). Seega on riigilõivu tasumine hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulu summas 3 451,22 eurot (vastavalt Harju Maakohtu 20.03.2013.a otsusest tulenevale menetluskulude jaotusele 90% menetluskulude summast 3 834,69 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 383,47 eurot (taotletud summa 3 834,69 eurot – taotluse rahuldatud osa 3 451,22 eurot). Kostja II menetluskulud
2. Järgnevalt analüüsib kohus kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Avaldusest nähtub, et kostja II menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 1 176,00 eurot ning tasu eksperdi arvamuse eest 180,00 eurot, kokku 1356 eurot. Arvetelt nähtub, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 84 eurot (käibemaksuga) 14h ulatuses.
3. Esmalt analüüsib kohus kostja II kohtukulude hüvitamise võimalikkust. Kostja II on kandnud kulu 180 eurot seoses dokumentaalse tõendi saamisega eksperdi arvamuse näol. Kostja II palub välja mõista eksperdi tasu koos käibemaksuga. Hageja arvamusel tuleb käibemaks summas 30 eurot maha arvata. Kohus hagejaga ei nõustu.

§ 174

lg 6 kehtestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringu andmetel ei ole Xxx registreeritud käibemaksukohustuslane mistõttu kohus mõistab vajalikud ja põhjendatud menetluskulud välja koos käibemaksuga. Samuti on Kostja II oma 14.10.2013.a menetluskulude nimekirja täpsustuses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus nõustub hageja märgituga, et kuna maakohus on käsitlenud eksperdi FIE Ain Leppiku arvamust tõendina, tuleb eksperdikulu lugeda dokumentaalse tõendi saamise kuluna menetluskulude hulka. Dokumentaalse tõendi saamise kulu 180 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

1. Kostja II menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja II lepingulise esindaja kulu on 1 176,00 eurot ning et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 84 eurot (käibemaksuga) 14h ulatuses. Kohus, analüüsinud kõigi kostja II täpsustatud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute vajalikkust ja nende ajakulu põhjendatust, leiab, et kostja II esindaja poolt õigusabi osutamisel tehtud toimingud on kogu ulatuses vajalikud ja nende ajakulu põhjendatud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud aega põhjendamatult. Kostja II menetluskulud on kokku 1 356 eurot (lepingulise esindaja kulu 1 176 eurot + dokumentaalse tõendi saamise kulu 180 eurot). 4
2. Kohus rahuldab kostja II taotluse osaliselt ja mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud summas 135,60 eurot (vastavalt Harju Maakohtu 20.03.2013.a otsusest tulenevale menetluskulude jaotusele 10% põhjendatud ja vajalike menetluskulude summast 1356 eurot). Kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1 220,40 eurot (taotletud summa 1 356 eurot – taotluse rahuldatud osa 135,60 eurot).
3. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 44 044,76 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 44 700 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 12 800 eurot. Seega ei ületa kostja II kasuks välja mõistetav lepingulise esindaja kulude hüvitis kehtestatud piirmäära. Tasaarvestus 17.

§ 445

lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

§ 463

lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja II vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3 315,62 eurot (3 451,22 – 135,60). 18.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5