Obsah (7)

§ 1§ 4§ 86§ 95§ 96§ 5§ 28

2-12-16487 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-16487 Tsivii

§ 1

lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

§ 4

lg 1 järgi 2 2-12-16487 töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut.

§ 4lg 2 alusel tööleping sõlmitakse kirjalikult.

Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Järelikult, kui töötaja on asunud faktiliselt tööd tegema ning tööandja on seda aktsepteerinud, on tööleping sõlmitud.

§ 4

lg 4 kohaselt ei muuda töölepingu kirjaliku vorminõude järgimata jätmine lepingut tühiseks.

1. Hageja väitel asus hageja kostja juures tööle 05.12.2011 ehitajana-keevitajana Käru vallas ehitatavas kalakasvanduses. Kostja väitel asus hageja kostja juures tööle 02.01.2012 abitöölisena keevitamisel katseajaga neli kuud. E-Maksuamet/ e-toll väljatrüki kohaselt on hagejale viimane väljamakse kostja poolt tehtud 2012 jaanuaris (tl 36), mis viitab asjaolule, et hagejale maksti ilmselt 2012 jaanuaris 2011 detsembri töötasu. Kostja on esitanud kohtule oma juhatuse 02.01.2012 otsuse nr 3 (tl 9), millega on kinnitatud, et hageja on asunud kostja juures tööle abitöölisena.
2. Töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistajad XXX, XXXja XXX, kellest kaks viimased on kostja töötajad, kinnitasid, et kostja töötas hageja juures detsembrist kuni jaanuari kuuni (TVK tl 10). Seega kohus leiab, et tulenevalt tunnistaja ütlustest kui ka kui ka e-maksuameti teatest, tuleb tuvastada, et poolte vaheline töösuhe algas 05.12.
3. Asjaolu, et kostja juhatus on teinud 02.01.2012 otsuse, millega on kinnitanud kostja enda töötajaks ja, et Maksu- ja Tolliametis on märgitud hageja kostja töötajaks jaanuaris 2012, ei tähenda, et tegelikult ei asunud hageja tööle juba detsembris
4. Tunnistaja ütlustega, kes töötasid samuti Käru vallas ehitataval kalakasvanduse objektil on tõendatud, et hageja töötas objektil juba detsembris
6. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt kostja lahkus Käru valla objektilt jaanuari 2012 lõpus. Samuti väidab hageja, et töösuhe lõppes 26.01.2012, kuna kostja ei tasunud hagejale töötasu. Kostja väitel lõppes töösuhe hagejaga 16.01.2012 juhatuse otsuse nr 4 (tl 10) alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. 15.

§ 86

lg 1 järgi tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.

§ 95

lg 1 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.

§ 95lg 2 alusel tööandja peab ülesütlemist põhjendama.

Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 96

sätestab, et töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.

1. Kohus leiab, et kostja juhatuse 16.01.2012 otsus nr 4 ei saa olla töölepingu ülesütlemisavaldus. Esmalt ei ole kostja tõendanud, et pooled on kokku leppinud katseajas ja, kui pikas katseajas. Teiseks ei nähtu, et kostja juhatuse otsus oleks kätte toimetatud hagejale. Ülesütlemisavalduse puhul on tegemist tahteavaldusega. Tahteavaldus loetakse tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2). Kostja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse otsust on tutvustatud hagejale või, et see on hagejale kätte toimetatud. Kuna töölepingu lõpetamisele peab eelnema ülesütlemisavaldus, siis leiab kohus, et hageja tööleping ei ole lõppenud 16.01.2012 kostja juhatuse otsusega nr
2. Kuna TVK-s üle kuulatud tunnistajad on märkinud, et hageja töötas objektil jaanuari 2012 lõpuni, siis leiab kohus, et on usutav, et tööleping lõppes 26.01.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on alus tuvastada pooltevahelise töösuhte olemasolu perioodil 05.12.2011-26.01.
5. 3 2-12-16487 18.

§ 5

kohaselt lepivad pooled töölepingu tingimustes kokku lepingu sõlmimisel ning need tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud.

§ 5

lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule.

§ 28

lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses.

1. Hageja väitel leppisid pooled kokku töötasu suuruses 750 eurot neto kuus. Kostja väitel oli hageja töötasuks juhatuse 02.01.2012 otsuse nr 3 alusel 290 eurot kuus + tulemustasu (tl 9). Kumbki pool ei ole esitanud tõendeid, mis nende väiteid kinnitaksid. Kohus leiab, et kostja ühepoolne juhatuse otsus ei tõenda poolte kokkulepet. Kuna tõendamata on, millises suures töötasus pooled kokku leppisid, siis leiab kohus, et hageja töötasu suurus tuleb arvestada lähtudes normtundidest ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 § 1 oli perioodil 01.01.2011-31.12.2011 töötasu alammääraks tunnis 1,73 eurot ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 § 1 oli jaanuar 2012 töötasu alammääraks tunnis 1,80 eurot. Eeltoodule tuginedes kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele detsember 2011 töötasu summas 257,77 eurot (149 h * 1,73 eurot) ja jaanuar 2012 töötasu summas 273,60 eurot (152 h * 1,80 eurot). Menetluskulude jaotus
2. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda. Kohus võtab menetluskulude arvestamisel aluseks, et kohus rahuldas täielikult hageja nõude töösuhte tuvastamiseks ja osaliselt töötasu saamise nõude. XXX on määratud 23.04.2013 kohtumäärusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabitasu ja kulud (tl 77). Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
3. Esitatud hagi tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal kehtinud TsMS §124 lg 1 ja § 134 lg 3 alusel 1859,36 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik 4