) § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Selleks, et esindaja poolt esindatava nimel tehtud tehing hakkaks kehtima esindatava suhtes, peab esindaja omama tehingu tegemiseks esindusõigust ja tegutsema esindusõiguse piires. Vastavalt
lg 1 järgi on esindusõigus õiguste kogum, mille piires saab esindaja tegutseda esindatava nimel. Sama sätte lg 2 järgi võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).
lg 1 järgi volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Käesoleval juhul tuleb tuvastada kas XXX oli kostjaga sõlmitud tehingust tulenev esindusõigus. Hagejal volikirja millest nähtub XXX õigus kostjat esindada esitada ei olnud. XXX, kes käesoleval ajal on kostja seaduslik esindaja kinnitas kirjalikult vastuses hagile ja suuliselt toimunud istungitel, et volitus kostja esindamiseks nimetatud töövõtulepingu sõlmimiseks tal puudus. XXX avaldas, et ta sõlmis XXXOÜ-ga töövõtulepingu, kuid ta sõlmis selle lepingu füüsilise isikuna. Asjas tunnistaja üle kuulatud lepingu sõlmimise ajal kostja juhatuse liikmeks olnud XXX kinnitas oma ütlustega, et XXX puudus kostja poolt antud volitus vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimiseks.
lg 2 kohaselt, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud ka asjaolu, et XXX oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kostja töötaja. Hageja on asja materjalide juurde esitanud tõendina XXX internetis paikneva kasutaja profiili (tlk 117), kus XXX esitleb end kui XXX konsultandi/partnerina. Esiteks ei ole XXX kostja ärinimi, ega ole seda ka kunagi olnud, sest varasemaks kostja ärinimeks oli XXXOÜ ning teiseks ei piisaks esindusõiguse olemasolu tõendamiseks ainult sellest kui keegi end äriühingu töötajana/esindusõigust omava isikuna esitleb.
lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub sellise isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud ka
lg 2 sätestatu, kuna tõendamata on, et kostja tolleaegne juhatuse liige tehingu tegemisest kostja nimel teadis. 3 Äriregistri järgi on XXX alates 25.01.2012.a kostja juhatuse liige. Asjas puudub kostjapoolne hilisem heakskiit. Kostja seaduslik esindaja väidab käesoleval ajal, et töövõtulepingut kostja poolt kunagi sõlmitud ei olnud, leping sõlmiti füüsilise isiku XXX . Asja materjalidele lisatud XXXOÜ poolt kujundatud visiitkaartide näidistest (tlk 44, 45) nähtub, et töö tehti XXX huvides. 04.11.2013.a toimunud istungil (tlk 142) ei vaielnud hageja esindaja vastu, et kõik töövõtulepingujärgsed tööd olid seotud brändiga XXX. Seega ei nähtu ka teostatud töödest, et XXX tegutses kostja huvides. Kohus leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kuna hagi on esitatud vale kostja vastu tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Seetõttu puudub vajadus käsitleda ka nõude loovutamisega seonduvaid väiteid. Menetluskulude jaotus Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.