Obsah (8)

§ 238§ 217§ 313§ 310§ 173§ 175§ 180§ 126

Kriminaalasi nr. 1-13-6119 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. septembril 2013.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 13 – 6119 Koht

§ 238lg.

2 kohaselt vähendatud Sergei Zimin`ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat ja 4 kuud. KarS § 68 lg. 1 alusel loetud karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud 1 päev ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat, 3 kuud ja 29 päeva. Isik vabanes pärast karistuse ärakandmist 10.06.2011.a.

§ 217korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 15.02.2013.a.

Alates 16.02.2013.a. kohaldati tõkendina vahistamist. Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada SERGEI ZIMIN KarS § 200 lg. 2 p. 4, 8 - § 25 lg. 2 järgi ning karistada teda 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega. Vähendada

§ 238lg.

2 kohaselt Sergei Zimin`ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg. 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Sergei Zimin`i kinnipidamise päev, s.o 15.02.2013.a.. Sergei Zimin`i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt

§ 313lg.

1 p. 7 alusel kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Tsiviilhagi: VÕS § 1043 ja

§ 310lg.

1 alusel välja mõista Sergei Zimin´ilt XXX(X ) kasuks tsiviilhagi summas 100 (ükssada) eurot. Tsiviilhagi tasuda XXX(X ) arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX Swedbankis. Asitõendid: • Kööginuga ja DNA-proovid (5 karpi), millised asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; • Jope, mis kuulub kannatanule XXX (X ) ning mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – tagastada kohtuotsuse jõustumisel kannatanule XXX (X ); • Next sigarettide pakend, mille sees 2 pakki sigarette „Next“, pruuni värvi vutlar koos nägemisprillidega, mobiiltelefon Samsung GT-E1200, Swedbank pangakaart, millised on antud hoiule kannatanule XXX (X ) – jätta kohtuotsuse jõustumisel kannatanule XXX (X ); • CD-plaat kõnesalvestistega (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista Sergei Zimin´ilt

§ 173lg.

1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5, § 180 lg. 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 304 (kolmsada neli) eurot ja 80 (kaheksakümmend) euro senti ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 € (nelikümmend viis) euro senti, kokku 305 (kolmsada viis) eurot ja 25 (kakskümmend viis) euro senti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tuleb tasuda igakuiselt 26 (kakskümmend kuus) eurot ning

1. kuul 19 (üheksateist) eurot ja 25 (kakskümmend viis) euro senti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
2. Maksekorraldusele 2 märkida selgitusena: “Sergei Zimin, kriminaalasi 1 – 13 – 6119, õigusabikulud, koopiakulud.“ Välja mõista Sergei Zimin`ilt

§-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 1, § 180 lg. 1 alusel sundraha 800 (kaheksasada) eurot, mis tuleb tasuda igakuiselt selliselt, et 11 kuud tasuda 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja 66 (kuuskümmend kuus) euro senti kuus ning

1. kuul tasuda 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja 74 (seitsekümmend neli) euro senti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
2. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Sergei Zimin, kriminaalasi 1 – 13 – 6119, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 07.10.2013.a.. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Sergei Zimin `it süüdistatakse selles, et tema 15.02.2013.a kella 22.00 paiku Tallinnas XXX asuva korteri kolmandas toas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nõudis XXX(X ) hoides käes kööginuga, mille tera oli suunatud XXXpoole, surmaga ähvardades, et viimane annaks talle oma pangakaardi ja pangakaardi PIN koodi. XXX keeldumise peale ründas Sergei Zimin XXX tõmmates korduvalt noaga üle XXXkõri ning pärast seda üritas noaga lüüa XXX rindkeresse. XXX suutis löögid rindkeresse tõrjuda, kuid tõrjumise käigus tabas Sergei Zimin siiski noaga XXXvasaku käe rannet, kõri ning paremat näopoolt, tekitades XXX füüsilist valu ja tervisekahjustusi - näo piirkonna hulgi lõikehaavad, kaela lõikehaava ja vasaku randmepiirkonna lõikehaavad. Hirmust juba tekitatud vigastuste ja tapmise ees, andis XXX Sergei Zimin´ile enda nimele väljaantud Swedbank pangakaardi ja ütles pangakaardi PIN koodi numbrid, millised Sergei Zimin kirjutas otse pangakaardile. Seejärel võttis Sergei Zimin samas toas olevast nagist XXX kuuluva jope maksumusega 100 eurot, mille pani endale selga ja võttis selle taskutest välja XXX kuuluva mobiiltelefoni Samsung GT-E1200 koos kõnekaardiga kogumaksumusega 10 eurot, kaks kinnist sigaretipakki „Next“ kogumaksumusega 4,50 eurot ning prillid firmalt Ralph“ maksumusega 20 eurot koos vutlariga maksumusega 5 eurot ning pani 3 nimetatud esemed endale pükste taskusse ning liikus majas ringi. Enne kui Sergei Zimin jõudis XXX kuuluvate esemetega lahkuda, pidas teda kinni naabri poolt väljakutsutud politsei. Oma tahtliku tegevusega Sergei Zimin isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega, s.o pani toime KarS § 200 lg. 2 p. 4, 8 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 19.09.2013.a toimunud kohtuistungil avaldas süüdistatav Sergei Zimin, et süüdistuse sisu on temale arusaadav ning ta tunnistab end täies mahus süüdi. Samuti oli süüdistatav nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluse korras. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud ja kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde ning neid täiendada ei soovi. Sergei Zimin kinnitas, et on tsiviilhagi nõus hüvitama. Prokuröri küsimusele vastates lisas Sergei Zimin, et ametlikult tööl käies tal alkoholiprobleeme ei olnud, need on tekkinud hiljem, ka vägivalduse põhjuseks on olnud alkohol. Õiglaseks karistuseks pidas Sergei Zimin endale 4-aastast vangistust, millest lühimenetluse korras läheb maha 1/
2. Viimase sõna korras lisas süüdistatav, et ta ei mõeldnud üldse röövida, ta oli purjus. Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde. Kohtulike vaidluste käigus leidis prokurör, et Sergei Zimin on ennast täielikult süüdi tunnistanud ning tema ütlused kattuvad põhiosas tunnistajate ja kannatanu ütlustega, samuti asitõendi vaatlusprotokolliga. Prokurör oli seisukohal, et Sergei Zimin´i poolt toimepandud teo näol on tegemist röövimise katsega, kuivõrd ta ei saanud kannatanu esemeid enda kasuks pöörata. Ta ei väljunud majast, kuna politsei pidas ta kinni. Sergei Zimin ei kasutanud ei pangakaarti, telefoni ega suitsetanud ühtegi kannatanult äravõetud sigaretti. Esemete osas, mille politsei ära võttis, varalist kahju ei tekkinud. Küll aga tekitas süüdistatav varalise kahju kannatanule jope lõhkumisega, mistõttu kuulub süüdistatavalt Sergei Zimin´ilt väljamõistmisele 100 eurot. Prokurör leidis, et kuna Sergei Zimin on ka varem toime pannud röövimise, ei ole käesoleva teo eest teda põhjendatud karistada miinimumilähedase vangistusega, vaid karistada saab ainult reaalse vangistusega. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Prokuröri abi palus Sergei Zimin´i süüdi tunnistada KarS § 200 lg. 2 p. 4, 8 - § 25 lg. 2 järgi ning karistada teda 4 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

§ 238lg.

2 korras vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista karistuseks 3 aastat vangistust. Karistuse alguseks lugeda 15. veebruar 2013.a. Samuti palus prokuröri abi Sergei Zimin´ilt välja mõista menetluskulud. Asitõendideks olevad kööginuga ja DNA proovid, mis on pakendatud ja asuvad asitõendite hoidlas, palus prokuröri abi kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Samuti palus hävitada XXX jope. Sigaretipakid, nägemisprillid, mobiiltelefoni ning pangakaardi palus prokuröri abi jätta kannatanule ning CD plaat jätta toimiku materjalide juurde. Kriminaalasjas Rein Kiviloo leidis, et Sergei Zimin´ile esitatud süüdistus on põhjendatud ning tõendid antud kriminaalasjas lubatavad. Kriminaalasjaspalus arvestada kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning samuti seda, et raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasjasnõustus prokuröriga, et iga järgnev karistus peab olema raskem, kuid lisas, et eelmiseks Sergei Zimin´ile mõistetud karistuseks oli 3 aastat ja 6 kuud, milline oli mõistetud lõpuni viidud röövimise eest. Antud kriminaalasjas on tegemist röövimise katsega. Kriminaalasjasseisukohalt ei ole Sergei Zimin´i kuriteod raskuselt eriti kõrged ning leidis, et Sergei Zimin´it võiks karistada samasuguse karistusega, mis oli temale eelmise kohtuotsusega mõistetud või äärmisel juhul 4-aastase vangistusega. Menetluskulud palus Kriminaalasjas jätta osaliselt riigi kanda ning ülejäänud kulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. 4 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Kannatanu XXX(X ) 16.02.2013.a antud ütlused, mille kohaselt elas ta aadressil Xxx korteris nr 4 koos Sergei Zimin´iga. 15.02.2013.a kella 22.00 paiku oli ta üksinda toas, kui tuppa tuli tugevas alkoholijoobes Sergei Zimin koos korteris nr 8 elava X, kelle perekonnanime kannatanu ei tea. X päris tuppa ei tulnud, vaid jäi koridori ootama. Seejärel nägi kannatanu Sergeil paremas käes nuga. Noatera võis olla ligikaudu 10 cm pikkune, tegemist oli tavalise kööginoaga. Kannatanu mäletamist mööda võis nuga olla punakat värvi käepidemega. Sergei tuli noatera suunatuna tema (XXX) juurde. Sergei ütles XXX , et kannatanu andku talle oma pangakaart, mille peale kannatanu keeldus. Selle peale küsis Sergei pangakaardi PIN-koodi, mida samuti kannatanu keeldus ütlemast. Selle peale Sergei ütles, et kui kannatanu talle PIN- koodi ei ütle, on ta surnud. Sel ajal istus kannatanu oma voodi peal, noa asendit muutis Sergei käes pidevalt, vastavalt sellele, kuidas ta kannatanut noaga lüüa tahtis. Ütluste kohaselt esimesel korral tõmbas Sergei Zimin noaga kannatanul üle kõri, mille peale kannatanu üritas end kätega kaitsta. Seejärel kui Sergei nägi, et tal ei õnnestu kannatanul kõri noaga läbi lõigata, vahetas ta käes noa asendit nii, et ta saaks lüüa noaga kannatanule rindkeresse, kuid need löögid suutis XXX tõrjuda. Seejärel vahetas Sergei Zimin jälle noa asendit käes nii, et oleks parem noaga kannatanul kõri lõigata. Osad löögid õnnestus kannatanul tõrjuda, kuid kaitsmisel tabas noalöök tema vasaku käe rannet ning osad noalöögid tabasid veel kannatanu kõri. Kui ta üritas tugevamini noaga kannatanu kõri lõigata, rabeles XXX nii, et noalöök tabas tema paremat näo poolt, mille tagajärjel on kannatanul näos mitmeid haavu. Rüselus võis kesta ligikaudu 10-15 minutit. Palju lööke täpselt oli, kannatanu öelda ei oska. Kannatanu kartis oma elu pärast, sest Sergei oli vihane ja väga agressiivne. Kannatanu XXX arvas, et kui ta Sergei´le oma pangakaarti ei anna, siis Sergei tapab ta. Seejärel palus XXX Sergei´l rahuneda ja ütles talle, et kui ta tahab, võtku siis tema pangakaart. Sergei rahunes veidi selle lause peale ning seepeale läks kannatanu ja võttis oma jope rinna välistaskust oma pangakaardi ning ulatas selle Sergeile. X oli vahepeal toa ukse peal ja vaatas pealt, kuidas Sergei talle noaga kallale tuli, kuid kordagi ta Sergei´d peatada ei üritanud. X ise kallaletungist osa ei võtnud. Kui Sergei oli saanud kätte kannatanu pangakaardi, nõudis ta ka PIN-koodi, kuid kannatanu ei olnud nõus seda talle ütlema. Selle peale hakkas Sergei teda jälle noaga ründama, rohkem üritas ta vigastada noaga kannatanu kaela. Kui kannatanu ta eemale oli tõuganud, üritas ta jälle teda noaga rindkere piirkonda lüüa. Kannatanu suutis need löögid tõrjuda. Ütluste kohaselt sai kannatanu aru, et kui ta Sergei´le PIN-koodi ei ütle, ta elusalt ei pääse ning otsustas talle mingid numbrid öelda. Mis numbrid kannatanu Sergei´le ütles, seda kannatanu ei mäleta, kuid õige PIN-kood see ei olnud. Sergei rahunes viimaks ning viltpliiatsiga kirjutas kannatanu öeldud numbrid eelnevalt saadud pangakaardi peale. Ütluste kohaselt ütles X seejärel Sergei´le, et las see mees elab edasi, ei ole mõtet teda tappa ja et kannatanule oleks vaja kutsuda kiirabi. Seejärel X helistaski tema käes olnud telefonilt kiirabisse. Kannatanu peast jooksis palju verd. XXX ütluste kohaselt viskas Sergei noa, millega ta kannatanut ründas, voodi peale ning sinna tema teada see nuga ka jäi. Kui kannatanu jäi verisena voodi peale lebama, nägi ta kuidas Sergei võttis toas nagist tema rohelise-musta kirju „Norheim Outdoor" firma jope ning pani selle endale selga. Seejärel hakkas Sergei tema jope taskutest asju enda pükste taskusse panema. Kuna kannatanu oli üleni verine ja šokis, pidas ta targemaks mitte Sergei toimingutesse sekkuda. Sergei ei olnud kogu aeg toas, vahepeal läks ta koridori, ning tuli jälle tuppa tagasi. Mõne hetke pärast jõudis kohale kiirabibrigaad ja politseipatrulli ekipaaž. Kannatanu näitas politseinikele, kuhu Sergei oli noa visanud ning politseinikud ütlesid, 5 • • • • et nuga on pestud. Millal Sergei noa puhtaks jõudis teha, seda kannatanu ei märganud. Kui kiirabi hakkas kannatanut ära viima, ütles XXX politseinikele, et Sergeil on seljas tema jope ja tema asjad on Sergei pükste taskus. Politseinike nõudmise peale võttis Sergei jope seljast ära ning oma pükste taskust võttis Sergei välja kannatanu jope taskus olnud musta värvi korpusega mobiiltelefoni Samsung GT-E1200, IMEI: XXX. Veel võttis Sergei pükste taskust välja kannatanu jope taskus olnud pakendi kahe kinnise sigaretipakiga „Next", kogumaksumusega 4,50 eurot ja pruuni värvi vutlaris metallraamidega „Ralph" nägemisprillid. Ütluste kohaselt ei saanud kannatanu jopet koheselt politseile üle anda, kuna väljas on külm ning uue jope ostmiseks kannatanul raha puudub. (t. lk. 1 – 4); Kannatanu XXX(X ) 27.03.2013.a antud ütlused, mille kohaselt lisab kannatanu eelnevalt antud ütlustele, et kui Sergei tuli tema tuppa, siis temaga koos oli ka X , kelle perekonnanime kannatanu ei tea ning kes elab Xxx korteris nr 8, ja X, kelle perekonnanime samuti kannatanu ei tea, kuid kes elab koos X samas korteris. Sergei, X ja X hakkasid kannatanu ja Sergei toast asju ära viima. Näiteks viisid nad ära telekajupid, Sergei võttis kaasa enda asjad. Seejärel kõik isikud (X , X ja Sergei) lahkusid kannatanu toast. Mõne aja pärast tuli Sergei tuppa tagasi, nuga käes ning hakkas noaga kannatanut ründama. Selle kohta, mis toimus edasi, andis kannatanu XXX ütlused eelmisel korral ning jääb varem antud ütluste juurde. Samuti lisab kannatanu, et kuna Sergei lõhkus ära tema jope, mille väärtus on 100 eurot, soovib ta selles osas esitada tsiviilhagi. (t. lk. 5-6); Kannatanu XXX(X ) läbivaatuse protokoll 16.02.2013.a koos fototabelitega, millest nähtub, et kannatanul oli 16.02.2013.a kell 00.50 ajal parema silma laul verevalum ja paistetus ning lõikehaav, parema silma kõrval nina juurel lõikehaav, parema silma kõrval näol verevalum ning paistetus ja kaks õmmeldud haava. Paremal põsesarnal õmmeldud haava juures kriimustused. Parema kõrva all nahal marrastus. Parem kõrv ja kõrva juurest juuksed kaetud kuivanud verega, alalõual paremal pool kriimustused. Kaelal kaks horisontaalset lõikehaava, ülemise lõikehaava parempoolne osa õmmeldud. Vasaku käe randme ümber side. XXX seljas oleva rohelise jope vasakpoolse välimise küljetasku ja jope trukkide vahel jopel vertikaalsed rebendid, püksisäärtel veretaolise aine määrdumine. (t. lk. 8-11); Patsiendikaart nr XXXX , 15.02.2013.a teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest, Regionaalhaigla vastus järelepärimine ning kiirabikaart, millest nähtub, et XXX oli 15.02.2013.a kell 23.05 diagnoositud näo piirkonna hulgi lõikehaavad, kaela lõikehaav ja vasaku randmepiirkonna lõikehaav. Samuti nähtub objektiivne staatus: lõikehaav rohke veritsusega. (t. lk. 12, 13, 18-20); Tunnistaja René Uustalu 26.03.2013.a antud ütlused, mille kohaselt oli ta 15.02.2013.a tööl autopatrullis koos Valler Toom'iga ning kell 22.38 said nad väljakutse aadressile XXX, Tallinnas, kus kaks isikut vehivad omavahel nugadega ning kuhu sõidab ka kiirabi. Kohale jõudsid nad kell 22.40 ning nendega samal ajal jõudis kohale ka kiirabi. Koos läksid nad korterisse nr 4 ning korteris olevas ühes toas oli meesterahvas, kes istus toas oleval vasakul voodil ning kellel oli paremal põsesarnal noahaav. Korteri esikus oli kaks meesterahvast, kellest üks, s.o XXX, oli helistanud kiirabisse ning teine meesterahvas, s.o Sergei Zimin, oli väidetavalt kahtlustatav pussitamises. XXX rääkis juhtunu kohta, et Sergei Zimin tuli tema tuppa ja nõudis temalt raha, et selle eest alkoholi osta. XXX keeldus raha andmast ning seejärel haaras Sergei Zimin noa ja üritas XXXl kõri läbi lõigata. XXX ütles, et ta üritas ennast kätega kaitsta, kuid sai ründamise ajal Sergei Zimin´ilt noaga löögi vastu nägu ning seejärel võttis Sergei Zimin XXX jope, pangakaardi ja mobiiltelefoni ning lahkus. Tunnistaja ütluste kohaselt pidasid nad Sergei Zimin´i kinni ning panid talle peale käerauad ning otsisid Sergei Zimin´i läbi. Läbiotsimise käigus leidsid nad Sergei Zimin´i pükste tagumisest parempoolsest taskust mobiiltelefoni Samsung, mis pidavat kuuluma XXX ning pükste vasakust taskust 6 • • pangakaardi, mis tunnistaja René Uustalu mäletamist mööda oli pangakaart XXX nimeline. Kuna väidetavalt oli Sergei Zimin´il seljas XXX kuuluv jope, võtsid nad Sergei Zimin´ilt ära tema seljas olnud halli värvi jope. XXX andsid nad tagasi temale kuuluvad ja Sergei Zimin´ilt ära võetud asjad. Sündmuskohale jõudes oli eelpool nimetatud korteri toas, kus oli kannatanu XXX , ühel voodil (XXXvastas asuval voodil) nuga, mis ei olnud verine. XXX ütles, et Sergei Zimin pesi enne politsei saabumist noa puhtaks. Samuti olid Sergei Zimin´i käed enam-vähem puhtad, kuid tema paremal käsivarrel oli kuivanud verd. Kohale kutsusid nad operatiivgrupi ning ise toimetasid Sergei Zimin´i politseiosakonda. Tunnistaja René Uustalu ei tea, kas Sergei Zimin oli alkoholijoobes või mitte, kuna ta keeldus alkoholijoobe tuvastamisest. Kannatanu toimetati kiirabi poolt haiglasse. Tunnistaja René Uustal ei näinud kannatanu kaelal olevaid vigastusi, kuna ta hoidis kaelal mingisugust kaltsu, mis oli verine. (t. lk. 44-46); Tunnistaja XXX 18.02.2013.a antud ütlused, mille kohaselt elas ta ajutiselt Tallinnas Xxx asuvas korteris. Temaga koos elas korteris ka XXX . 15.02.2013.a oli Sergei Zimin tema ja X juures külas. Sergei oli alkoholijoobes. Tunnistaja antud ütluste kohaselt käis Sergei pidevalt mööda maja ringi ning mingil hetkel läksid Sergei ja X tema juurest ära alumisele korrusele Sergei korterisse. Kuna tunnistaja XXX teab, et Sergei läheb alkoholijoobes olles teistele isikutele kallale, siis mingil hetkel läks ta alla Sergei korterisse vaatama, mis seal toimub. Kui ta korterisse sisenes, seisis nimetatud korteri esikus X ning samas korteris elav X oli nimetatud korteri köögis. Sergei oli oma toas ja tema toa uks oli kinni. Tunnistaja XXX läks kööki ja rääkis seal X juttu. Mingil hetkel kuulis tunnistaja, et Sergei toas elav X karjus, et lõpeta ära. Tunnistaja läks ja tegi Sergei ukse lahti ning nägi, et X oli enda voodi peal ja tema näol, paremal poolel, olid lõikehaavad, samuti olid lõikehaavad X käel, kaelal paremal poolel. X oli üleni verine. XXX andis X käterätiku, et ta saaks ennast puhtaks teha. Kui XXX Sergei tuppa läks, istus Sergei enda voodi peal, tal oli käes verine, umbes 30 cm pikkune kööginuga ning Sergei käed olid verised. Tunnistaja XXX seisis X ja Sergei vahele ning siis tahtis Sergei uuesti X noaga rünnata. Sergei karjus X ule, et X annaks talle tema pangakaardi ja pangakaardi PIN-koodi numbrid, mida X Sergei´le ei andnud. Seejärel kui Sergei sai aru, et ta ei saa enam X rünnata, kuna XXX oli tal ees, läks Sergei enda toast korteri kööki, kus hakkas käsi ja nuga pesema. Tunnistaja XXX läks enda korterisse, kus võttis enda telefoni ja helistas kiirabisse. Kellaaeg võis olla umbes 22.40. Seejärel ta läks tagasi X ja Sergei korterisse ja nägi, et Sergei pesi nuga ja enda käsi. Vahepeal läks XXX õue, kus rääkis kas kiirabi või majaomanikuga. Mingil hetkel kui ta läks tagasi X ja Sergei korterisse, nägi ta, et Sergeil oli seljas X jope. Seejärel tuli kohale kiirabi ja politsei. Politseinikud panid Sergeil käed raudu ning X karjus, et politseinikud võtaks Sergei´lt tema (X ´

1. u)jope ära. Seejärel võtsid politseinikud Sergei´lt käerauad maha ja võtsid Sergei´l seljas olnud X ´u jope seljast ära. Tunnistaja XXX ei näinud, et Sergei pükste taskust oleks välja võetud X ´ule kuuluvaid asju. Tunnistaja ütluste kohaselt viis kiirabi ära X ´u ning politseinikud viisid ära Sergei ning ta ei näinud pealt, kuidas Sergei X ´ut noaga lõi ning kuidas Sergei X ´u jope endale selga pani. Samuti ta ei näinud ja ei tea seda, kas Sergei võttis X ´u jope taskust midagi endale. (t. lk. 48-50); Tunnistaja XXX ´i 26.03.2013.a antud ütlused, mille kohaselt tunnistaja ei mäleta täpset kuupäeva, kuid mingil ajal 2013. aasta veebruarikuus, oli ta enda elukohas aadressil Xxx (tuba nr 2), Tallinnas. Temaga koos elab samas korteris, toas nr 1, ka X. Mingil hetkel läks XXX X´i tuppa, kus oli külas Sergei Zimin. Tunnistaja küsis X´i käest, kas vanamees (s.t XXX ) on kodus ning et ta tahab temalt suitsu küsida. X vastas, et X on kodus ning seejärel läks tunnistaja XXX XXXjuurde. Temaga koos tuli nimetatud korterisse ka Sergei Zimin, kes elab XXXga ühes ja samas toas ning Sergei tuli temaga enda tuppa kaasa, kuna tal oli väidetavalt midagi vaja toast võtta. Tunnistaja XXX ja Sergei läksid X ja Sergei tuppa, kus tunnistaja küsis X ´ult, kas tal on suitsu anda. X vastas, et tal ei ole suitsu. Seejärel hakkas ta X ´uga juttu rääkima, Sergei oli ka 7 • • • samas toas. Mingil hetkel läks Sergei toast välja ning tuli seejärel kohe tuppa tagasi. Tuppa tagasi tulles oli Sergei´l käes tavaline kööginuga, pikkusega umbes 20 cm. Sergei hakkas kohe noaga X ´u suunas vehkima ning tõmbas X ´ul noaga üle kõri. Sergei tahtis X ´ul noaga kõri läbi tõmmata ning seejärel otsustas XXX nimetatud toast lahkuda. Ütluste kohaselt tunnistaja ei tea, miks Sergei X ´ut noaga ründas ning ta ei saanud üldse aru, mis täpselt toimub. Noaga vehkimise vahele ta ei läinud. Seejärel läks ta toast välja korteri nr 7 esikusse, kus nägi ka X´it ning kuulis, kuidas Sergei karjus X ´ule, et ta annaks talle (Sergei´
2. le)raha ja enda pangakaardi. Ütluste kohaselt tunnistaja ei tea, mida Sergei raha ja pangakaardi nõudmise ajal X ´ule tegi, kuna ta oli esikus. Tunnistaja lahkus korterist ja ei tea, mis korteris edasi toimus. (t. lk. 52-53); Sergei Zimin´i kahtlustatavana 16.02.2013.a antud ütlused, mille kohaselt tunnistab Sergei Zimin oma süüd osaliselt. Ütluste kohaselt elas Sergei Zimin Tallinnas, aadressil Xxx asuvas kolmandas toas koos XXX , kellega ta pandi kokku elama, kuna Sergei Zimin´il oli tekkinud üürivõlg. Sergei Zimin´i poolt antud ütluste kohaselt XXX ei pesnud ennast ja oli räpane. Sergei Zimin aga rääkis temale umbes kuu aega, et ta peseks ennast ja teeks ennast korda. Sellest hoolimata X ei pesnud ennast ja oli must ning korter haises, samuti olid tal täid. Ütluste kohaselt tarbis Sergei Zimin viimased 8 või 9 päeva ennem toimunut alkoholi. Eelmisel päeval oli ta Xxx asuvas majas erinevates korterites ja tarbis seal jälle alkoholi. Mingil hetkel käis Sergei Zimin enda korteris, kus oli ka X ja ta ütles X ´ule, et too peseks ennast puhtaks. Pärast selle ütlemist lahkus Zimin korterist ja läks jälle maja peale teistesse korteritesse edasi jooma. Mingil hetkel 15.02.2013.a õhtusel ajal, läks ta tagasi enda korterisse oma tuppa, kus oli ka X , kes oli niisama voodis pikali, vaatas telekat ja kes ei olnud ikka pesemas käinud. Sergei Zimin sai selle peale tigedaks ja võttis toas oleva kapi pealt ühe kööginoa ja läks selle noaga X ´ule kallale. Enne kallaleminekut tema ja X sõnelesid omavahel, kuid Sergei Zimin ütluste kohaselt ei mäleta, mida nad rääkisid ja seejärel läks Sergei Zimin X ´ule noaga kallale, rünnates X ´ut noaga kõri piirkonda. Samuti lõi X ´ut noaga rindkere piirkonda, kuid ta ei tea, kas ta sai talle noaga pihta või mitte. Ühel hetkel ründamise ajal, kui Sergei Zimin hoidis nuga X ´u kõri peal, ütles ta X ´ule, et ta ütleks enda pangakaardi PIN-koodi numbrid. Selleks ajaks oli X ´u pangakaart tema käes, kuid Sergei Zimin ei oska öelda, mis hetkel ja kuidas ta X ´u pangakaardi enda kätte sai. X ütles temale enda pangakaardi PIN-koodi numbrid ja seejärel võttis Sergei Zimin X ´u kõrilt noa ära ja lõpetas X ´u ründamise. Pärast seda võttis ta kuskilt (täpsemalt Sergei Zimin ei mäleta) X ´u mobiiltelefoni Samsung, mille pani endale pükste taskusse. Sergei Zimin mäletab, et tal oli politsei saabudes seljas X ´u jope, kuid ta ei oska öelda, kuidas X jope tema selga sai, samuti ei mäleta Sergei Zimin seda, et ta oleks X ´u jope taskust võtnud suitsupakid „Next" ja prillid. Seejärel tuli kohale politsei ja kiirabi ning teda toodi politseisse. Ütluste kohaselt Sergei Zimin ei tea, mis sai sellest noast, millega ta X ründas, kuna ta ei mäleta, mis ta nimetatud noaga pärast ründamist tegi ja kuhu selle pani. Samuti ei oska Sergei Zimin öelda, miks ta võttis X ´ule kuuluva mobiiltelefoni Samsung ning miks olid tema käes X X pangakaart, prillid ja suitsupakid. Ütluste kohaselt kahetseb Sergei Zimin oma tegu puhtsüdamlikult, kuid samas leiab, et X ise tekitas sellise olukorra, sest ta ei teinud välja temale erinevate isikute poolt tehtud märkustest ennast puhtana ja korras hoida. (t. lk. 30-33); Sergei Zimini läbivaatuse protokoll 15.02.2013.a koos fototabelitega, millest nähtub, et Sergei Zimin´il oli 15.02.2013.a kell 23.15 ajal parema käevarre siseküljel, küünarliigese juures mõne sentimeetri pikkune kriimustus ja parema käe küünarnuki juures käevarrel vähenähtav veretaolise aine määrdumine, alahuulel paremal pool haavandid. Eritunnustena välja toodud vasaku käevarre välispinnal pikliku kujuga tätoveering. (t. lk. 23-25); 15.02.2013.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, kus vaadeldavaks sündmuskohaks on Tallinnas Xxx asuv korter. Vaatlusega tuvastati, et aadressil XXX, 8 • • Tallinnas on kolmekordne kivist kortermaja. Majal on üks trepikoda, mille uks asub Tondi tänava pool. Trepikoja uks on kahepoolne puidust klaastahvlitega uks. Trepikoja uks on varustatud fonolukuga. Trepikojas on teisel korrusel trepist paremal korter nr 4 metallist välisuks, mis on varustatud ühe ukseluku ja uksesilmaga. Korteri nr 4 välisuksest otse on esik. Seljaga korteri välisukse poole, on esiku parempoolses seinas uks tuppa. Toa uks on varustatud ühe vasartüüpi ukselukuga „STS". Uks on vaatluse hetkel avatud asendis. Toa põrandat katab värvitud põrandapapp. Visuaalsel vaatlusel tuvastati toa ukselävest 100cm kaugusel põrandal verekahtlane määrdumine, mis markeeriti numbriga nr 1. Toa ukselävest 160 cm kaugusel tuvastati toa põrandal verekahtlane määrdumine ja verekahtlase määrdumisega rätik, mis markeeriti numbriga nr 2. Toa põrandal olevatest markeeritud kohtadest võeti DNA proov, mis pakiti eraldi pappkarpi ja tähistati informatiivse kirjega, pakendid nr 1 ja 2. Visuaalsel vaatlusel tuvastati toa põrandal jalatsijäljefragment, mis fotografeeriti mõõtkavaliselt. Toa põrandal on sööginuga ja – kahvel. Seljaga toa ukseläve poole, on toa vasakpoolses seinas puitkarkassvoodi, millel voodiriided ja kummikindad. Voodi puitkarkasspõhi on osaliselt purunenud. Visuaalsel vaatlusel tuvastati tekikotil, voodilinal ja padjal verekahtlane määrdumine, mis markeeriti numbriga nr 3. Voodilinal olevast verekahtlasest määrdumisest võeti DNA proov, mis pakiti pappkarpi ja tähistati informatiivse kirjega, pakend nr 3. Voodiga külgneval seinal (toa ukselävest vasakpoolsel seinal) tuvastati visuaalsel vaatlusel verekahtlane määrdumine, mis markeeriti numbriga nr 4. Verekahtlane määrdumine on toa ukseläve vastasseina vasakpoolsest nurgast mõõdetuna mõõtevahemikus 169-204 cm, põrandast mõõdetuna mõõtevahemikus 3878cm. Seinal olevast verekahtlasest määrdumisest võeti DNA proov, mis pakiti DNA karpi ja tähistati informatiivse kirjega, pakend nr 4. Seljaga toa ukseläve poole, on toa parempoolses seinas riietekapp ja puitkarkassvoodi. Riietekapil on pesupulber ja erinevad söögiriistad. Voodil voodiriided, pastakas, riideesemed, teleripult, kaks kilepakendis leiba, ajaleht ja kööginuga. Kööginuga markeeriti numbriga nr 5. Kööginuga on sinist värvi plastikust käepidemega. Kööginoa üldpikkus on 24,5cm, millest teraosa pikkus on 14cm. Kööginoa tera laius on kõige laiemast kohast mõõdetuna 2,5 cm. Kööginoa tera ühel poolel on kiri «нерж» Цена 70 коп. Visuaalsel vaatlusel tuvastati kööginoa kirjata teraosal verekahtlane määrdumine, mis fotografeeriti mõõtkavaliselt. Kööginuga pakiti pappkarpi ja tähistati informatiivse kirjega, pakend nr 5. Voodiga külgneva seina najal on madrats, mille äärel erinevad esemed – rahakott, tikutoos, kõrvaklapid, tubakakarp jm esemed. Toa ukseläve vastasseinas on aken, akna all on teleriga telerikapp, öökapp ja madal kapp. Telerikapil on pliiatsitops ja kujud. Telerikapi uks on avatud asendis, telerikapi uksel on paberid, millel tubakapuru. Öökapil on tass, veekeedukann, kohv ja presskann. Madala kapi uksed on avatud asendis, kapis riideesemed. Madalal kapil on laualamp, toiduained ja tarbeesemed. (t. lk. 55-69); 21.03.2013.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus vaadeldavaks objektiks on 15.02.2013.a Tallinnas Xxx sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud ja eeldatavalt süüteo toimepanemise vahendiks olnud kööginuga. Nuga on üldpikkuses 25 cm, noa tera pikkus on 14,2 cm, noa käepide on 10,8 cm pikkune. Noa tera laius on 2 cm (kõige laiemast kohast laius 2,2 cm). Noa käepide on plastmassist ja sinist värvi. Noa käepide on 2 cm laiune (kõige laiemast kohast on 2,2 cm laiune). Noa käepide on kulunud, noa tera on kriibitud (kulunud). Tera ja käepide kinnituskoht on määrdunud rasvase kuivanud ainega. (t. lk. 70-71); 16.02.2013.a asitõendite vaatlusprotokoll koos fototabelitega, kus vaatluse objektiks on sinist värvi „Next" sigarettide pakend, milles on kaks kinnist pakki „Next" sigarette, pruuni värvi nahataolisest materjalist vutlar, milles on metallraamidega nägemisprillid, raamidele trükitud „Ralph", musta värvi korpusega mobiiltelefon Samsung GT-E1200, millel IMEI- kood XXX, telefonis sees on aku ja Elisa kõnekaart, XXX nimele välja 9 • • • • antud kehtiv Swedbank Pluss Mastercard pangakaart numbriga XXXXXXXXXXXXX , millele musta värvi viltpliiatsiga peale kirjutatud arusaamatud märgid. (t. lk. 73-75); 29.03.2013.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, kus vaadeldavaks objektiks XXX(X ) poolt politseile üle antud jope. Vaatluse käigus tuvastati, et jope on tuulejopetaoline, on üldiselt rohelist värvi (khaki roheline), kuid jope õla piirkond eest poolt ning tagant poolt on tumesinist värvi. Jope eesmisel parempoolsel osal on rinna piirkonnas 19cm x 17,5cm suurune tasku, mis on suletav krõpsuga. Nimetatud tasku peal on silt, millel on valget värvi kiri NORHEIM ning punast värvi kiri OUTDOOR. Samuti on jope eesmisel vasakpoolsel osal rinna piirkonnas 19cm x 17,5cm suurune tasku, mis on suletav musta värvi plastmassist lukuga. Nimetatud tasku peal on veel üks tasku, mis on 13,5cm x 13,5cm suurune ning mis on osaliselt tumedat värvi võrgust ning mis on suletav krõpsuga. Jope keskosas (seespool) on nöör. Jope eesmisel parempoolsel nöörist allpool asuval osal on 20cm x 22cm suurune tasku, mis on suletav kahe krõpsuga. Samuti on jope eesmisel vasakpoolsel nöörist allpool asuval osal 20cm x 22cm suurune tasku, mis on suletav kahe krõpsuga. Jope on eest suletav musta värvi plastmassist lukuga, samuti on luku peal asuval katteosal jope värvi trukid. Jope vasaku varruka peal on 6cmse läbimõõduga ümmargune silt, millel on kiri OUTDOOR NORHEIM SINCE 1949. Jope on seest poolt võrgust materjalist ning jope sees ülemises osas on silt, millel on kiri NORHEIM ning mille all on veel üks silt, millel on kiri XL. Jope on kõrge kraega ning jope krae tagumisel küljel on 45cm pikkune lukuga suletav tasku, mille sees on kapuuts. Jope on vasakpoolse osa rinna piirkonnas oleva tasku kõrvalt (paremalt poolt) kahest kohast katki, s.t rebenenud, millest üks on 25cm pikkuselt rebenenud ning teine on 7cm pikkuselt rebenenud. Samuti on jope seest poolt, vasakpoolse osa rinna piirkonnast katki, s.t rebenenud 17cm pikkuselt (võrk on katki). Jope vasak varrukas on käevarre piirkonnas 2cm ulatuses määrdunud punast värvi kuivanud ainega. Samuti on jope tagumine alumine vasakpoolne osa 4cm x 7,5cm ulatuses määrdunud helepunast värvi kuivanud ainega. (t. lk. 76-80); 27.03.2013.a asitõendi vaatlusprotokoll ja CD, kus vaadeldavaks objektiks on CD-l olevad kõnesalvestised 15.02.2013.a kell 22.29 tehtud kõnest häirekeskuse lühinumbrile 112 ja kell 22.34 tehtud kõnest politsei juhtimiskeskuse lühinumbrile 110, millest nähtub, et palutakse kiirabi ja politseid Tallinnas aadressile XXX, kuna toakaaslased kaklevad noaga. (t. lk. 85-88); Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis tõendab Sergei Zimin´il 16.02.2013.a kell 11.39 mõõdetud alkoholijoovet 0,36 mg/l. (t. lk. 28-29); 24.11.2009.a Harju Maakohtu otsus nr 1-09-10532, millest nähtub, et Sergei Zimin´it on varasemalt röövimise, s.o KarS § 200 lg. 2 p. 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistatud ning 23.03.2010.a Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 1-09-10532, millega Harju Maakohtu 24.11.2009.a kohtuotsus on jäetud muutmata. (t. lk. 110-118; 105-108). Kohtu seisukoht: 10 Kohus kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava Sergei Zimin`i seisukoha, samuti prokuröri ja Kriminaalasjasseisukohad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et on tõendamist leidnud alljärgnev: Sergei Zimin on toime pannud KarS § 200 lg. 2 p. 4, 8 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema 15.02.2013.a kella 22.00 paiku Tallinnas XXX asuva korteri kolmandas toas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nõudis XXX(X ) hoides käes kööginuga, mille tera oli suunatud XXXpoole, surmaga ähvardades, et viimane annaks talle oma pangakaardi ja pangakaardi PIN koodi. XXXkeeldumise peale ründas Sergei Zimin XXXtõmmates korduvalt noaga üle XXXkõri ning pärast seda üritas noaga lüüa XXX rindkeresse. XXX suutis löögid rindkeresse tõrjuda, kuid tõrjumise käigus tabas Sergei Zimin siiski noaga XXXvasaku käe rannet, kõri ning paremat näopoolt, tekitades XXX füüsilist valu ja tervisekahjustusi - näo piirkonna hulgi lõikehaavad, kaela lõikehaava ja vasaku randmepiirkonna lõikehaavad. Hirmust juba tekitatud vigastuste ja tapmise ees, andis XXX Sergei Zimin´ile enda nimele väljaantud Swedbank pangakaardi ja ütles pangakaardi PIN koodi numbrid, millised Sergei Zimin kirjutas otse pangakaardile. Seejärel võttis Sergei Zimin samas toas olevast nagist XXX kuuluva jope maksumusega 100 eurot, mille pani endale selga ja võttis selle taskutest välja XXX kuuluva mobiiltelefoni Samsung GT-E1200 koos kõnekaardiga kogumaksumusega 10 eurot, kaks kinnist sigaretipakki „Next“ kogumaksumusega 4,50 eurot ning prillid firmalt Ralph“ maksumusega 20 eurot koos vutlariga maksumusega 5 eurot ning pani nimetatud esemed endale pükste taskusse ning liikus majas ringi. Enne kui Sergei Zimin jõudis XXX kuuluvate esemetega lahkuda, pidas teda kinni naabri poolt väljakutsutud politsei. Sergei Zimin tunnistas kohtueelsel uurimisel end süüdi osaliselt. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde (t. lk. 30-33), neid täiendada millegagi ei soovi ning tunnistab end täielikult süüdi. Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt elas Sergei Zimin Tallinnas, aadressil Xxx asuvas kolmandas toas koos XXXga, kellega ta pandi kokku elama, kuna Sergei Zimin´il oli tekkinud üürivõlg. Sergei Zimin´i poolt antud ütluste kohaselt XXX ei pesnud ennast ja oli räpane. Sergei Zimin aga rääkis temale umbes kuu aega, et ta peseks ennast ja teeks ennast korda. Sellest hoolimata X ei pesnud ennast ja oli must ning korter haises, samuti olid tal täid. Ütluste kohaselt tarbis Sergei Zimin viimased 8 või 9 päeva ennem toimunut alkoholi. Eelmisel päeval oli ta Xxx asuvas majas erinevates korterites ja tarbis seal jälle alkoholi. Mingil hetkel käis Sergei Zimin enda korteris, kus oli ka X ja ta ütles X ´ule, et too peseks ennast puhtaks. Pärast selle ütlemist lahkus Zimin korterist ja läks jälle maja peale teistesse korteritesse edasi jooma. Mingil hetkel 15.02.2013.a õhtusel ajal, läks ta tagasi enda korterisse oma tuppa, kus oli ka X , kes oli niisama voodis pikali, vaatas telekat ja kes ei olnud ikka pesemas käinud. Sergei Zimin sai selle peale tigedaks ja võttis toas oleva kapi pealt ühe kööginoa ja läks selle noaga X ´ule kallale. Enne kallaleminekut tema ja X sõnelesid omavahel, kuid Sergei Zimin ütluste kohaselt ei mäleta, mida nad rääkisid ja seejärel läks Sergei Zimin X ´ule noaga kallale, rünnates X ´ut noaga kõri piirkonda. Samuti lõi X ´ut noaga rindkere piirkonda, kuid ta ei tea, kas ta sai talle noaga pihta või mitte. Ühel hetkel ründamise ajal, kui Sergei Zimin hoidis nuga X ´u kõri peal, ütles ta X ´ule, et ta ütleks enda pangakaardi PIN-koodi numbrid. Selleks ajaks oli X ´u pangakaart tema käes, kuid Sergei Zimin ei oska öelda, mis hetkel ja kuidas ta X ´u pangakaardi enda kätte sai. X ütles temale enda pangakaardi PIN-koodi numbrid ja seejärel võttis Sergei Zimin X ´u kõrilt noa ära ja lõpetas X ´u ründamise. Pärast seda võttis ta kuskilt (täpsemalt Sergei Zimin ei mäleta) X ´u mobiiltelefoni Samsung, mille pani endale pükste taskusse. Sergei Zimin mäletab, et tal oli politsei saabudes seljas X ´u jope, kuid ta ei oska öelda, kuidas X u jope tema selga sai, samuti ei mäleta Sergei Zimin seda, et ta oleks X ´u jope taskust võtnud suitsupakid „Next" ja prillid. Seejärel tuli kohale politsei ja kiirabi ning teda toodi politseisse. Ütluste kohaselt Sergei Zimin ei tea, mis sai sellest noast, millega ta X ut ründas, kuna ta ei mäleta, mis ta nimetatud noaga pärast ründamist tegi ja kuhu selle pani. Samuti ei oska Sergei Zimin öelda, miks ta võttis X ´ule kuuluva mobiiltelefoni Samsung ning miks olid tema käes X Aida pangakaart, prillid ja suitsupakid. Ütluste kohaselt kahetseb Sergei 11 Zimin oma tegu puhtsüdamlikult, kuid samas leiab, et X ise tekitas sellise olukorra, sest ta ei teinud välja temale erinevate isikute poolt tehtud märkustest ennast puhtana ja korras hoida. Sergei Zimin`i poolt eeluurimisel antud ütlused on riimuvad ka muude menetluse käigus kogutud tõenditega ning Sergei Zimin`i süü antud kuriteos on tõendamist leidnud lisaks Sergei Zimin´i poolt eeluurimisel antud ütlustele ning kohtuistungil süü omaksvõtule ka kannatanu XXX(X ) 16.02.2013.a antud ütlusetega (t. lk. 1 – 4); kannatanu XXX(X ) 27.03.2013.a antud ütlustega (t. lk. 5-6); kannatanu XXX(X ) läbivaatuse protokolliga 16.02.2013.a koos fototabelitega (t. lk. 8-11); patsiendikaardiga nr XXXX , 15.02.2013.a teatisega õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest, Regionaalhaigla vastusega järelepärimisele ning kiirabikaardiga (t. lk. 12, 13, 18-20); tunnistaja XXX 26.03.2013.a antud ütlustega (t. lk. 44-46), tunnistaja X XX 18.02.2013.a antud ütlustega (t. lk. 48-50); tunnistaja XXX ´i 26.03.2013.a antud ütlustega (t. lk. 52-53); Sergei Zimin´i läbivaatuse protokolliga 15.02.2013.a koos fototabelitega (t. lk. 23-25); 15.02.2013.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabelitega (t. lk. 55-69); 21.03.2013.a asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (t. lk. 70-71); 16.02.2013.a asitõendite vaatlusprotokolliga koos fototabelitega (t. lk. 73-75); 29.03.2013.a asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabelitega (t. lk. 76-80); 27.03.2013.a asitõendi vaatlusprotokolliga ja CD-ga (t. lk. 85-88) ning indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (t. lk. 28-29). Asjaolu, et Sergei Zimin on varasemalt toime pannud röövimise, nähtub 24.11.2009.a Harju Maakohtu otsusest nr 1-09-10532 ning 23.03.2010.a Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nr 1-09-10532 (t. lk. 110-118; 105-108). Seega on tõendamist leidnud, et oma tahtliku tegevusega Sergei Zimin isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega, mis jäi katse staadiumisse, sest enne kui Sergei Zimin jõudis XXX kuuluvate esemetega lahkuda, pidas teda kinni naabri poolt väljakutsutud politsei, s.o. pani toime KarS § 200 lg. 2 p. 4, 8 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leiab, et Sergei Zimin´i süü KarS § 200 lg. 2 p. 4, 8 - § 25 lg. 2 järgi on tõendamist leidnud ning süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul on Sergei Zimin süüvõimeline, tegude toimepanemise ajal oli ta võimeline teadma ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtima oma käitumist vastavalt nendele normidele. Kohus leiab, et Sergei Zimin oli oma tegude ebaõigussisust teadlik ning tegude toimepanemise hetkel süüdiv. Kohus kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus märgib, et kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu ning tahtluse voluntatiivse elemendi kohaselt seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Sergei Zimin, suunates noatera kannatanu XXXpoole, nõudis surmaga ähvardades, et viimane annaks temale oma pangakaardi ja pangakaardi PIN-koodi. Kuivõrd XXX keeldus, tõmbas S. Zimin korduvalt XXXl noaga üle kõri ning tekitas kannatanule hulgi lõikehaavu. Kohus on seisukohal, et Sergei Zimin pani röövimise toime kavatsetult, kuna ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise (s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja seda relvana kasutatava muu esemega, s.o kööginoaga ning sellega ähvardades) ja teadis, et see saabub või vähemalt pidi seda võimalikuks pidama. TSIVIILHAGI: 12 Käesolevas kriminaalajas on esitanud tsiviilhagi kannatanu XXX summas 100 eurot (t. lk. 7). Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

§ 310lg.

1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et antud juhul kuulub XXX(X ) poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule XXX on kahju põhjustatud Sergei Zimin´i tegevusega. Toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav Sergei Zimin, et on nõus tsiviilhagi hüvitama. Seega on Sergei Zimin hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et XXXpoolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega, mistõttu kuulub tsiviilhagi täies mahus süüdistatavalt Sergei Zimin `ilt väljamõistmisele. KARISTUS: Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kX smise huvisid. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras 4-l korral karistatud (t. lk. 96-104, t. lk. 110-118; 105108). Sergei Zimin on toime pannud esimese astme kuriteo (s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ning see on toime pandud relvana kasutatava muu esemega, s.o köögonoaga ning sellega ähvardades). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavad asjaolud Sergei Zimin´i puhul puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RK otsused nr 31-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kuivõrd Sergei Zimin´it on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, milline asjaolu on ka kohtule Sergei Zimin`it iseloomustavaks asjaoluks, tuleb karistuse 13 mõistmisel arvestada eelkõige isiku süüga, karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega, õiguskorra kX smise huvidega ning samuti arvestama võimalusega mõjutada Sergei Zimin`it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Sergei Zimin`ile käesolevas kriminaalasjas rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuivõrd isik on toime pannud esimese astme kuriteo, mille eest seadusandja on karistusena ette näinud ainult vangistuse. Eelnevad Sergei Zimin´ile mõistetavad karistused ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma, isik ei ole teinud karistustest vastavaid järeldusi ning jätkas uue kuriteo toimepanemisega. Kohus on seisukohal, et Sergei Zimin´it tuleb karistada vangistusega. KarS § 200 lg. 2 p. 4, 8 ettenähtud sanktsiooni keskmise määrana on seaduseandja määratlenud 9-aastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RK 3-1-1-77-11, p 11; RK 3-1-1-58-13 p 7). Kohus leiab, et Sergei Zimin´it on võimalik karistada reaalse vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra ning seda põhjusel, et Sergei Zimin puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohal, et süüdistatavale tuleb mõista karistuseks KarS § 200 lg. 2 p. 4, 8 - § 25 lg. 2 järgi vangistus 4 aastat ja 6 kuud, mida vähendada

§ 238lg.

2 kohaselt ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 aastat. Kuivõrd Sergei Zimin peeti kahtlustatavana kinni 15.02.2013.a ning alates 16.02.2013.a kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist, tuleb KarS § 68 lg. 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistuse aja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda Sergei Zimin`i kinnipidamise päev, s.o 15.02.2013.a. Kaaludes asendukaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele välja selgitama, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Karistuse mõistmisel Sergei Zimin`ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivse mõjuga. Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Käesolevas kriminaalasjas ei ole KarS § 69 sätteid võimalik kohaldada ning asendada Sergei Zimin´ile mõistetav karistus üldkasuliku tööga. Kohus märgib, et KarS § 69 lg. 1 kohaselt saab vangistuse asendada üldkasuliku tööga üksnes juhul, kui mõistetav karistus on kuni kaks aastat. Käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus aga ületab KarS § 69 lg. 1 sätestatud vangistuse ülempiiri, mis ei anna võimalust S. Zimin ´ile mõistetavat vangistust üldkasuliku tööga asendada. Kohus märgib ka, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga oleks tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, Sergei Zimin`i suhtes ei esineks eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning see ei kannaks kohtu hinnangul oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). 14 Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole kohtu hinnangul Sergei Zimin`i suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest Sergei Zimin`i tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Sergei Zimin´i näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt 4-l korral kriminaalkorras karistatud. Isik ei ole mõistetavatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ning on jätkanud uute kuritegude toimepanemisega. Kohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks Sergei Zimin´it õiguskuulekale käitumisele ning suudaks teda edasipidi panema hoiduma uute õigusvastaste tegude toimepanemisest. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RK otsus 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et ka karistuse osalisel täitmisele pööramisel puuduks Sergei Zimin`i suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Šokivangistuse efekt saavutatakse kohtu hinnangul kõige otstarbekamalt juhul, kui süüdistatav ei ole viibinud kriminaalmenetluse raames vahi all (v.a. kahtlustatavana kinnipidamine) ning kohesele ärakandmisele kuuluv vangistus pööratakse täitmisele viivitamatult peale mõistmist. Sergei Zimin viibib vahi all alates 15.02.2013.a, mis on üle 7 kuu, seega ei ole Sergei Zimin `i näol tegemist isikuga, kellele oleks võimalik kohaldada šokivangistust. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Sergei Zimin pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Sergei Zimin`i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vaid reaalse vangistuse. Neil motiividel pole õigustatud ka Sergei Zimin`i ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Menetluskulud:

§ 173lg.

1 p. 1 ja

§ 175lg.

1 p. 4, 5, 9 kohaselt on antud kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjalemakstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 180lg.

1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180lg.

3 on sätestatud, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus tõdeb, et

§ 180lg.

3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Sergei Zimin`il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude 15 hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Sergei Zimin`ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180lg.

3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses viibimise ajal Sergei Zimin`il täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud ning samuti tuleb Sergei Zimin´il hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. (RKKK 3-1-1-105-12 p.7) Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks kööginuga ja DNA-proovid (5 karpi), kannatanu XXX(X ) jope, Next sigarettide pakend, mille sees 2 pakki sigarette „Next“, pruuni värvi vutlar koos nägemisprillidega, mobiiltelefon Samsung GT-E1200, Swedbank pangakaart ning CD-plaat kõnesalvestistega.

§ 126lg.

3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

§ 126lg.

3 p. 2 kohaselt asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale.

§ 126lg.

3 p. 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks asitõendite suhtes järgneva otsustuse tegemise, et kööginuga ja DNA-proovid (5 karpi), millised asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Jope, mis kuulub kannatanule XXX ning mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb kohtuotsuse jõustumisel kannatanule tagastada. Next sigarettide pakend, mille sees 2 pakki sigarette „Next“, pruuni värvi vutlar koos nägemisprillidega, mobiiltelefon Samsung GT-E1200 ja Swedbank pangakaart, millised on antud hoiule kannatanule XXXle, tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel kannatanule XXXle. CD-plaat kõnesalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub

§-dest 126 lg. 3 p. 1, 2, 4; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p.-dest 4, 5, 9; § 179 lg. 1 p. 1; § 180 lg. 1, 3; § 238 lg. 1 p. 4 ja lg. 2; § 310 lg. 1; § 311; § 312; § 313. VÕS § 1043. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 16 17