← Eesti

1-13-3342/16

Obsah (7)§ 113§ 25§ 68§ 115§ 24§ 34§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.augustil 2013 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-3342 Kohtunik Anne Rebane Rahvakohtunikud G

113 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav Sergei Gavrilov, isikukood: 35709160268; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: XxxAS, treial; karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: vahistamine alates 25.01.2013 Ringkonnaprokurör Anneli Lumiste Määratud korras kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergei Gavrilov

§ 113

- § 25 lg 2 järgi ja karistada rakendades

§ 25

lg 6 ja § 60 lg 1 sätestatut vangistusega 4 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sergei Gavrilovi eelvangistus ja karistusaja alguseks lugeda 23.01.2013.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sergei Gavrilovilt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 eurot, ekspertiisikulud kokku 434,63, koopiakulu 0,45 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 422,40 eurot kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses 1382,30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Sergei Gavrilov võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber (menetluskulude viitenumber on 2800049777, rahalise karistuse viitenumber on 4100064939) ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-3342, süüdimõistetu nimi ja makse nimetus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: - teabesalvestised (videosalvestis, helisalvestis) kahel CD-l – jätta kriminaalasja toimiku juurde; - sündmuskohalt võetud DNA proovid, mis asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - jope, mis asub Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - nuga, mis asub Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel - vest, tunked, dressipluus, jalatsid, mis asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas – tagastada Sergei Gavrilovile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate mitteesitamisel motiveeritud kohtuotsust ei koostata. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Sergei Gavrilov 23.01.2013.a., kella 08:35 paiku, Tallinnas, Kadaka tee 131 asuvas AS Xxx rendipunkti/lao remondiosakonnas, lõi Sergei Gavrilov oma töökaaslasele Xxx noaga (noatera pikkus 30 cm) korduvalt pea- ja kaelapiirkonda ja seejärel ühe käega kannatanut kinni hoides veel seljapiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – lõikehaavad vasakul oimu-kiiru piirkonnas, vasakul kõrvalestal, kaela eespinnal vasakul ning vasakul pool selja ülaosal; nahakriimustused vasakul pool selja ülaosal ning vasaku õlavarre sirutuspinnal. Lüües kannatanut korduvalt, suure, terava ja pikateralise noaga pea, kaela- ja selja piirkonda, s o elutähtsate organite piirkonda, põhjustades ulatuslikke lõikehaavu, pidi Sergei Gavrilov selliseid vigastusi tekitades möönma kannatanu surma saabumist. Kuna kannatanul õnnestus end Sergei Gavrilovi haardest vabastada ja eest ära joosta teise ruumi, kuhu sisenesid ka teised kolleegid, ei õnnestunud Sergei Gavrilovil oma kuritegu lõpule viia. Seega, Sergei Gavrilov, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult teise inimese tapmist ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks kuid jättis süüteo lõpule viimata oma tahtest sõltumata, pani sellega toime tapmise katse, s o

§ 113- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sergei Gavrilovi süü on tõendatud alljärgnevate tõenditega: - Sündmuskoha vaatlusprotokollis, skeemil , fototabelil, CD – l salvestatuga – neist tõenditest nähtub, et vaadeldud on sündmuskohta, kus kuritegu aset leidis, nähtub, et sündmuskoht oli verega määrdunud, sealt leiti nuga, millel on puidust käepide, tera pikkus on umbes 30 cm, nuga on verega määrdunud, samuti verega määrdunud ja lõikeaukudega jope. Sündmuskohal on välisukse kõrval turvakaamera; - Teabesalvestise vaatlusprotokollist, fototabelitelt, teabesalvestiselt CD-l on näha, et kell 08:39:56 jookseb mööda sündmuskoha tsehhi vahekäiku tööriietuses meesterahvas. Tema järel jookseb teine tööriietuses meesterahvas, kes tõstab paremat kätt üles, käes on tal mingi ese. Kell 08:41:15 siseneb teine mees (hallide juustega) uuesti tsehhi, liigub läbikäigu poole , käärib käised üles ja väljub tsehhist. Kell 08:42:30 läbikäigust on näha, kuidas teine tööriietuses mees (hallide juustega) siseneb tsehhi tagasi, tema käed on tühjad. Ta liigub vasakule poole seina taha. Vaade on piiratud. Teisest kaamerast, mis on suunatud tsehhi peale otse, nähtub, et kell 08:40:02 jookseb tsehhi sisse tööriietuses mees, tema järel jookseb teine tööriietuses mees (hallide juustega), kes haarab esimesel mehel vasaku käega kinni jope varrukast. Samal hetkel on mehel käes käes mingi ese ja tema käsi on tõstetud üles. Seejärel lööb teine mees esemega esimest meest vastu selga, millest viimane kummardatud asendis püüab ära joosta. Samal ajal hoiab teine mees jätkuvalt esimest meest jope varrukast kinni (varrukas on tühi) ja tõmbab varrukast enda poole ning tõstab esemega paremat kätt. Mõlemad jooksevad riiuli taha. Riiuli tagant on näha jalad. Kell 08:40:18 teine meesterahvas (hallide juustega) liigub riiulist mööda, käed on tühjad. Ta siseneb teise tsehhi ja keerab paremale. Kell 08:41:31 teine meesterahvas väljub tsehhist ja möödudes riiulitest liigub riiuli taga. Kolmandast kaamerast (välisukse seina kõrval) on näha, et kell 08:40:05 jooksevad kaks tööriietuses meest riiuli taga. Kell 08:40:10 esimene mees jookseb mööda treppi. Tema järel jookseb teine mees (hallide juuste), Ta hoiab esimest meest vasaku käega tühjast jope varrukast ja lööb paremas käes oleva esemega esimest meest vastu selga. Üks töömeestest jookseb nende kahe mehe juurde. Teine meesterahvas (hallide juustega) pöörab töömehe poole, vaatab ja lahkub riiuli taha. - Tunnistaja Xxx ütlustega. Tunnistaja on sündmuse pealtnägija, ta nägi, kuidas süüdistatav kannatanule järele jooksis ja nägi kannatanul vigastusi ning kannatanu rääkis talle vahetult peale haavatasaamist, et teda lõi S.Grigorjev noaga ilma põhjuseta. - Teabesalvestise vaatlusprotokollist, salvestiselt CD-l nähtub, et vaadeldud on häirekeskuse lühinumbrile tunnistaja poolt tehtud kõnet seoses haavatud kannatanuga, see tõendab, et kuritegu pandi toime süüdistuses näidatud ajal, samuti nähtub sellest, et kannatanu kaelast tuli palju verd ja verejooksu oli vaja sulgeda. - Tunnistaja Xxx ütlustega. Tunnistaja nägi, kuidas süüdistatav kannatanu suunas tegi löömisliigutusi ja nägi, et kannatanu oli mingil hetkel kummargil , kui süüdistatav ikka jätkas löömisliigutusi, nägi kannatanul esinevaid vigastusi ning samuti seda, et süüdistatav viskas käest maha noa. - Tunnistaja Xxxandis ütlusi selle kohta, et eelmisel õhtul enne sündmust oli temal isaga tüli, isa oli väga vihane ja tema otsustas kodust ära minna ja ööbida enda venna juures. - Kannatanu Xxx ütlustest nähtub, et süüdistatav lõi teda korduvalt põhjendamatult noaga, millest ta sai vigastusi. Ta põgenes ruumist, kus S.Gavrilov teda lõi. Kannatanu kinnitab, et S.Gavrilov tuli tema juurde ja küsis midagi mingi noa kohta, vist küsis, et kuidas seda teritada. Tema vastas kannatanule vene keeles, et ta ei tea ja seepeale tormas süüdistatav temale kallale. - Kannatanu Xxx läbivaatuse protokollist, fototabelilt nähtuvad kannatanu vigastused ja nende paiknemine kehal. Vigastuste lokalisatsioon on kooskõlas kannatanu ütlustega selle kohta, kuhu S.Gavrilov teda lõi ja ka selle kohta, et S.Gavrilov lõi teda mitmeid kordi. Nähtuvad vigastused näol vasakul pool ja vasaku kõrva piirkonnas (haavaõmbluse pikkus 10,2 cm) , kõrva kohal vasakul pea küljel kõrvast kõrgemal on marrastus, pea vasemal küljel õmmeldud lõikehaav (ˇ1,1 cm), turja ülaosas vasakul pool haavaside, seljal vasakul pool kriimustus (1,8 cm), vasakul õlal kriimustus (10,5 cm), kannatanu kõril on side. - Väljavõte haigusloost, töövõimetusleht, teatis haiglasse saabumise kohta kannatanu Xxx kohta tõendavad kannatanule tekitatud tervisekahjustuste olemasolu. Nähtub, et kannatanu kaelal oli 15 cm haav, milles on näha lihaseotsad, minimaalne verejooks, pea piirkonnas vasakul ca 10-13 cm lõikehaav. Nähtub, et kannatanu oli haiguslehel 23.01 – 31.01.2013.a. - Eksperdi arvamusest isiku ekspertiisiaktis nähtub, et Xxx esinevad lõikehaavad vasakul oimu-kiiru piirkonnas, vasakul kõrvalestal, kaela eespinnal vasakul ning vasakul pool selja ülaosal, samuti nahakriimustused vasakul pool selja ülaosal ning vasaku õlavarre sirutuspiirkonnas. On võimalik, et need tervisekahjustused tekitati villanoaga, millist kannatanu kirjeldas. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud ja paranevad 4 kuu piirides. - Eksperdi Anu Adams ütlustest kohtuistungil (eksperdi ütlused ekspertiisiakti sisu selgitamiseks) – nähtub, et kannatanule tekitatud vigastuste puhul on tegemist naha terviklikkuse rikkumisega ja vigastused on iseloomulikud lõikehaavadele, mis esinevad vasakul peapiirkonnas, vasakul kaela alaosas, kaela eesrinnal ja selja ülaosal, nimetatud haavade ohtlikkus tuleneb sellest, et peapiirkonnas on intensiivne verevarustus ning kaelal on magistraalveresooned ja oli reaalne oht neid vigastada. Kaela ees alaosas olev lõikehaav on magistraalveresoonele kõige lähemal. Sellised vigastused ohtlikud, kuna magistraalveresooned on mõõtmetelt laiemad ja nende ülesanne on peaaju verega varustada, nimetatud veresooni läbib suur vere kogus. Kui vigastada magistraalveresooni, kägiveeni ja unearterit, siis võib surm saabuda minutitega. Täpset haava sügavust ei ole võimalik öelda, kuid arvestades seda, et tegemist oli rinnaku nibujätke vigastusega ja vigastatud olid ka veresooned, võis sügavus olla orienteeruvalt 1-1,5 cm. Peapiirkonnas on kõikjal veresooned, otseselt magistraalarterit ei ole, kuid veresooni on selles piirkonnas hulgaliselt. Selja ülaosal olev vigastus potentsiaalselt eluohtlik ei olnud, kuna seal paikneb abaluu, mis kaitseb torke- vahendi tungimist organismi, kuid kui keha on löökide saamise ajal liikuv, siis löögid võivad tabada ka muid piirkondi, mis ei ole luuga kaitstud, siis võib vigastada ka rindkeret ja kopse. Rüselus võib suurendada ohtu, et torkehaavad seljapiirkonda muutuvad eluohtlikeks. Haavad hakkavad veritsema sekundite jooksul ja selline veritsus ei saanud lööjale jääda märkamatuks. Antud juhul küll ei vigastatud olulisi magistraalartereid, kui ohtlikud oleksid vigastused sel juhul, kui kannatanu kaotanuks olulisel hulgal verd. Vere kaotus on igal juhul ohtlik ja peapiirkonnas on oht tõsise verekaotuse tekitamiseks olemas. Kohene esmaabi on oluline. -Asitõendi vaatlusprotokollist, fototabelilt nähtub, et vaadeldud on jopet, mida kannatanu kandis kuriteosündmuse ajal, jopel on veretaoline määrdumine ja lõikeaugud; noal, mis leiti sündmuskohalt on tuvastatud verega määrdumine; - Asitõendi vaatlusprotokollist, fototabelitelt nähtub, et on vaadeldud süüdistataval kuriteosündmuse ajal seljas olnud riideid, jalanõusid ning S.Gavrilovi pükstel tuvastati verega määrdumine; -Isiku läbivaatuse protokoll ja fototabel kajastavad kannatanu mitmeid vigastusi; Süüdistatav Sergei Gavrilov ütlustega on tõendatud, et ta tõepoolest kannatanut korduvalt lõi; Kohus leiab, et Sergei Gavrilov pani toime tapmise, mis jäi katse staadiumisse, kaudse tahtlusega. S.Gavrilovi käes olnud nuga, millega ta kannatanut korduvalt lõi , oli piisavalt suur, et käes selle hoidjale mitte märkamatuks jääda. Noa tera pikkus oli ca 30 cm, seega ei mahtunud nuga pihku ja sellega ei haavanud süüdistatav kannatanut mitte juhuslikult ega kogemata. Videosalvestiselt on näha, et süüdistatav liigub kannatanu juurde ja juba siis on tal midagi käes. Tõendeid kogumis hinnates võib jõuda järeldusele, et see on nuga (S.Gavrilov ise ütles, et ta kasutas seda nuga papi lõikamiseks, kannatanu ütleb, et S.Gavrilov sisenes ruumi noaga). Et hinnata, kas kannatanu noaga löömisel võis S.Gavrilov tegutseda kaudse tapmistahtlusega, selleks tuleb tuvastada üksnes see, kas S,Gavrilov voluntatiivses mõttes möönis kannatanu surma saabumise võimalust. S.Gavrilov ei tekitanud enda tegevusega kannatanule küll raskeid tervisekahjustusi, kannatanul esinenud vigastused ei olnud eluohtlikud nagu on hinnanud ekspert, kuid arvestada tuleb kindlasti piirkonda, kus vigastused asusid. S.Gavrilov tabas kannatanut kaela piirkonda ja ta möönis, et nuga võib lõigata suuri veresooni, mis asuvad kaelal, seega möönis ta, et kannatanu võib vigastuste kätte surra, kuid ta suhtus sellesse ükskõikselt. Süüdistatav lõi kannatanut korduvalt ja sellise korduva löömise kestel ei saanud tema käes olev nuga talle kindlasti märkamatuks jääda. Süüdistatava ükskõiksust kannatanu saatuse suhtes kinnitab ka süüdistatava hilisem käitumine. Ta lahkus sündmuskohalt ilma, et oleks veendunud, mis kannatanuga tema tegevuse tagajärjel juhtus, rääkimata püüdest kannatanule osutada mingisugust abi. Süüdistatav avaldas kohtule ka seda , et temal oli tekkinud kannatanu suhtes teatav antipaatia, kuna kannatanu tegi pidevalt ebameeldivaid ja kohatuid nalju oma töökaaslaste juuresolekul (puuksutas ja pani koerakakat taldrikule sellesse kohta, kus tema tavaliselt sööb jne). Ta on ka kannatanut nö korrale kutsunud ja soovitanud temal seoses oma käitumisega arsti poole pöörduda. On ilmne, et süüdistatav reaktsiooni kannatanu suhtes mõjutas pikemat aega kestnud antipaatia kannatanu suhtes. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine – nii on osundanud Riigikohus. Süüdistuses on märgitud, et süüdistatav lõi kannatanut vähemalt 10-l korral noaga. Selline süüdistuse väide ei pea paika, sest kannatanul esinevad vigastused kohtu arvates sellist löökide arvu veenvalt ei kinnita. Küll on tõendatud nii tunnistajate kui kannatanu ütlustega, et süüdistatav lõi kannatanut korduvalt ning lõi ka elutähtsate organite piirkonda. See on tõendatud ka meditsiinilistes dokumentides ja eksperdiarvamuses kajastuvaga, samuti ekspert A.Adamsi kohtus antud ütlustega. Riigikohus (3-1-1-128-06) on märkinud, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Kannatanule tekitatud haav kaelal oli 15 cm pikk, haav oli piisavalt sügav, et paistaksid lihaseotsad ja haavast tuli palju verd (tunnistajate, kannatanu ütlused, meditsiinidokumendid). Võib kindlalt väita, et see oli vaid õnnelik juhus, et süüdistatav ei tabanud kaelas arterit või ei lõiganud läbi kannatanu kõri, kindlasti võib väita ka seda, et selline juhus ei olnud kuidagi sõltuvuses süüdistava tahtest. Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda muuhulgas ka siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Lootus, et konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (vt RKKKo nr 3-1-1-142-05). Arvestades teopilti ei olnud süüdistataval mingit alust loota, et rasket tagajärge – kannatanu surma – ei võiks saabuda. Sellise järelduse võib teha ka eksperdi kohtus antud ütlustes, mida kohus eelpool kirjeldas. Lüües kannatanut noaga kaela (kus asuvad magistraalveresooned) piirkonda, ei kontrollinud S.Gavrilov mingilgi viisil sündmuste käiku ega loobunud kannatanu ründamisest ka peale seda. Vastupidi, peale kaela tabamist lõi ta kannatanut ka selja piirkonda, kannatanu üritas ennast süüdistava haardest vabastada ja kui see tal õnnestus, siis põgenes ruumist välja, kus töökaaslased temale esmaabi osutasid, verejooksu üritasid vähendada ja kiirabi kutsusid. Asjaolu, et ekspert on hinnanud vigastused mitteeluohtlikuks, ei välista kohtu arvates iseenesest süüdistatava tahtlust (kaudse tahtluse tasemel) kannatanut tappa. Kannatanu surma saabumise osas tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega. S.Gavrilov pidas võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönis seda üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel. Olukorras kus toimepanija on tegutsenud kannatanu surma põhjustamise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus tapmistahtluses ning isiku tegevust tuleb õiguslikult vaadelda üksnes tapmiskatsena.

§ 115

kujutab endast tapmise põhikoosseisu (

§ 113) privilegeeritud ehk vähemohtlikku koosseisu.

Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund on subjekti iseloomustav tunnus, mis asetseb deliktistruktuuris süüteokoosseisu objektiivses küljes. Iseloomustades subjekti psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, on see vastutust kergendav isikutunnus

§ 24lg 3 mõttes.

Privilegeeritud koosseisu subjektiivne ehk tahteline külg on põhikoosseisuga sama - isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista

§ 115

kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. Sarnaselt põhideliktiga on provotseeritud tapmine süüline, s.t isik on teo toimepanemise hetkel täielikult võimeline aru saama enda teo keelatusest ja on võimeline enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele ka juhtima (

§ 34

). Kui leitakse, et isik ei olnud enda käitumise juhtimiseks ja sellest arusaamiseks

§ 34

mõttes võimeline, ei tõusetu küsimust

§ 115

kohaldamisest - isiku vastutus on sellisel juhul täielikult välistatud.

§ 115

objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang. (Vt RKKKo 3-1-1-86-04, p-d 9-10).

§ 115

puhul peab kannatanu olema oma tõsise isikuvastase ründega süüdlase tapmiseni (tapmiskatseni) viinud. Kui tapmine on toime pandud küll vägivalla või solvamise mõjul, ent tugevat erutusseisundi teket süüdlasel ei tuvastata, tuleb kohaldada §-i 113. Eksperdi arvamusest kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nähtub, et süüdistatav ei olnud kuriteo toimepanemise ajal seisundis, mis takistaks tal oma teo keelatusest aru saamast ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtimast. Ekspert kinnitab, et S.Gavrilov oli temale süüks arvatava teo toimepanemise ajal tugeva (mitte erilise) emotsionaalse erutuse (äkkviha) seisundis. Sellise emotsionaalse seisundi vallandumist võis soodustada eelmisel õhtul S.Gavrilovile mõjunud konflikt pojaga, halvasti magatud öö ja ärritatud olek 23.01.2013.a. hommikul töökohal. Seega mõjutasid S.Gavrilovi käitumist muuhulgas mitmed tegurid koostoimes, mis ei olnud üldse seotud kannatanu käitumisega. Kohtuistungil ei ole tuvastatud, et kannatanu oleks ise oma tõsise isikuvastase ründega S.Gavrilovi tapmiskatseni viinud. Nagu eelpool öeldud, nähtub eksperdiarvamusest, et S.Gavrilovi äkkvihaks olid kogumis mitmed tegurid, mis ei tulenenud ainult kannatanu käitumisest. Solvamine on inimese halvustamine ebasündsas vormis, mis võib seisneda isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, tema elukutse alavääristamises jms. Ebasünnis vorm ei hõlma mitte ainult vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid. Isegi, kui kannatanu saatis (nagu S.Gavrilov kinnitas) S.Gavrilovi „na tri bukvõ“ (mis teatavasti on venekeelne ebatsensuurne väljend), ei saa sellist solvangut lugeda sedavõrd tõsiseks isikuvastaseks ründeks (solvamiseks) või nii selgeks provokatsiooniks, et see tavalise taluvusega inimese puhul vallandaks sellise ründe ja et S.Gavrilovi tegu tuleks kvalifitseerida

§ 115järgi.

Pigem oli rünnak ajendatud pikaajalisest sügavast antipaatiast, mis S.Gavrilovil oli tekkinud kannatanu vastu. Antipaatia tekkimine oli osaliselt ilmselgelt põhjustatud kannatanu enda käitumisest ja võimalik, et ka kannatanu ja S.Gavrilovi väga erinevast arusaamisest kultuursest käitumisest. Seda asjaolu arvestab kohus karistuse mõistmisel ja peatub sellel küsimusel allpool pikemalt. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11).

§ 113näeb sanktsioonina ette vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani.

S.Gavrilovile karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et süüdistatav vabandas kannatanu ees kohtuistungil. Õigustamata vähimalgi määral süüdistatava käitumist, arvestab kohus karistuse mõistmisel ka seda, et kannatanu enda käitumine töökollektiivis oli sageli kohatu ja ebakolleegilik. Tema naljad olid sageli teisi häirivad ja ebaviisakad. Sellisele järeldusele saab kohus jõuda tunnistajate (töökaaslaste) ütluste põhjal ja süüdistatava enda ütluste põhjal. Eripreventiivsest seisukohast tuleb arvestada ka süüdistatava varasemat käitumist. S.Gavrilov on varem kriminaalkorras karistamata, ta on olnud töökollektiivis hinnatud töötaja ja sõbralik kolleeg. Seda kinnitavad tunnistajatest töökaaslased, kes ei öelnud S.Gavrilovi käitumise või tööoskuste kohta mitte midagi halba. Kuritegu jäi katse staadiumisse ja raskeid tagajärgi kannatanule ei põhjustatud. Seetõttu peab kohus võimalikus kohaldada

§ 25

lg 6 ning

§ 60ja mõista süüdistatavale karistuse alla alammäära.

Samuti loeb kohus tõendatuks selle, et süüdistatava reaktsiooni (noaga löömise) kutsus kannatanu ise osaliselt (oli ka teisi tegureid, mis ei sõltunud kannatanust üldse) esile nii oma varasema käitumise kui ka ebaviisaka käitumisega sündmuse ajal S.Gavrilovi suhtes. Süüdistava reaktsioon kohtuistungil kannatanu ütluste peale selle kohta, et süüdistatav lõi teda peale seda, kui ta oli talle vastanud küsimusele „kuidas seda nuga teritada“? – „ne znaju“, oli kohtu arvates väga siiras ja vahetu. Süüdistatav hõiskas kannatanule, et too ometi kord käituks mehelikult ja räägiks asjadest nii nagu need olid. Oma sellist palvet kordas süüdistatav mitu korda istungi jooksul. Nii nagu süüdistatav püüab enda olukorda kergendada, väites, et ta märkas, et tal nuga käes oli, alles peale löömise lõpetamist nii eitab ka kannatanu enda paremas valguses näitamiseks oma ebaviisakat käitumist S.Gavrilovi suhtes. Seega – nii kannatanu kui süüdistatav kirjeldavad sündmusi detailides endale soodsas suunas, mis ei muuda nende ütlusi aga tervikuna ebausaldusväärseteks. Kohus leiab, arvestades S.Gavrilovi süü suurust, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja karistuse eesmärke, et Sergei Gavrilovile tuleb mõista karistus alla alammäära ja tema pikaajaline isoleerimine ühiskonnast ei teeniks karistuse mõistmise ei üld- ega eripreventiivseid eesmärke. Karistusest tingimuslikku vabastamist ei pea kohus, arvestades eelkõige S.Gavrilovi süü suurust, võimalikuks. S.Gavrilov on toime pannud raske isikuvastase kuriteo ning tema tegu jäi katse staadiumisse temast absoluutselt mitteolenevatel põhjustel. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu. Elu on tähtsaim õigushüve, mille reservatsioonideta õiguskaitse tuleneb otseselt Põhiseadusest. Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku §-st 313. Anne Rebane Kohtunik Jaan Dello Rahvakohtunik Gennadi Vihman Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.