Obsah (7)

§ 424§ 73§ 122§ 68§ 65§ 56§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 27.06.2013 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-13-4284 (12230116942) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Ka

) § 122 järgi lühimenetluses Prokurör Eneli Pau Süüdistatav Sergei Matjunin isikukood: 36712130295; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; keskeri haridus; töökoht enne kinnipidamist: xxx OÜ; elukoht enne kinnipidamist: xxx; viibimiskoht: Vangla xxx; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 14.09.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel süüdistused

§ 424järgi vangistusega 3 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra,

§ 73

alusel jäeti kandmisele kuuluv 2 kuu pikkune vangistus täitmisele pööramata, katseajaks määrati 3 aastat. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 01.12.2012, kahtlustatavana kinni peetud 5 päeva (08.04.2012-09.04.2012, 29.11.201230.11.2012, 30.09.2012). Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista Sergei Matjunin

§ 122järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes Sergei Matjuninile vähendatud karistuseks 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse. 3.

§ 68

lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka Sergei Matjunini poolt eelvangistuses viibitud aeg 5 (viis) päeva, so (08.04.2012-09.04.2012, 29.11.2012-30.11.2012, 30.09.2012). Sergei Matjunin peab ära kandma 1 (ühe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkuse vangistuse. 4.

§ 65

lg 2, § 64 järgi suurendada Sergei Matjuninile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust eelmise, Harju Maakohtu 14.09.2010 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse võrra. Mõista Sergei Matjuninile lõplik liitkaristus – 1 (ühe) aasta, 9 (üheksa) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus. Karistusaja algus on Sergei Matjunini vahistamise päev: 01.12.

2. Sergei Matjunini suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine – jätta muutmata.
3. Välja mõista Sergei Matjuninilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 48 EUR.
4. Välja mõista Sergei Matjuninilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 353,25 EUR, so 352,80 EUR kaitsjatasu ja 0,45 EUR koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 35,30 eurot, viimase osamakse suurus on 35,75 eurot.
5. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.
6. Asitõend: - CD-plaadid heli- ja videosalvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o. alates 28.06.
7. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse (tõlgitud) koopia kätteandmisele järgnevast päevast, 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. 3 Esitatud süüdistus: Sergei Matjuninit süüdistatakse selles, et tema 29.08.2011 eeluurimisel täpsemalt tuvastamata õhtusel ajal, umbes kella 20.30 paiku, kuid enne kella 22.25, Tallinnas aadressil XXX, omavahelise tüli käigus haaras alaealise XXXkäest kinni, surus ta vastu seina ja sealjuures surus vastu seina ka XXXvasakut kätt ja pigistas seda niivõrd intensiivselt, et põhjustas XXXvalu ja kehavigastusena vasaku käe viienda sõrme murru. Samuti tema, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal vahemikus september kuni novembri algus 2011.a eeluurimisel täpsemalt tuvastamata õhtusel ajal Tallinnas aadressil XXX, lõi vähemalt kolmel korral lahtise käega vastu nägu XXXning haaras ka XXXkõrist ja kägistas teda selliselt, et põhjustas valu. XXXõnnestus Sergei Matjunini haardest vabaneda ja korterist põgeneda. Samuti tema, 08.04.2012.a. kella 17.30 ja 18.00 vahelisel ajal Tallinnas aadressil XXX põhjustas kehalise väärkohtlemisega valu ja tervisekahjustusi XXXja valu XXX. Nimelt täpsemalt, pärast seda, kui XXXsaabus ülalnimetatud ajal koju ülalnimetatud aadressile, hakkas alkoholijoobes Sergei Matjunin teda ebatsensuursete sõnadega solvama ning lõi lahtise käega vastu XXXnägu. Seejärel haaras juustest ja lõi XXXpea vastu välisust. Siis lükkas Sergei Matjunina XXXkorterist välja väliskoridori. Väliskoridoris kaotas XXXlükkamise tõttu tasakaalu ja kukkus maha, peaga vastu naaberust, mistõttu kaotas teadvuse. Seejärel hakkas Sergei Matjunin maaslamavat teadvuseta XXXjalaga kehasse peksma. Seepeale, kui XXXalaealine tütar XXXhakkas karjuma, et Sergei Matjunin lõpetaks oma tegevuse, pöördus Sergei Matjunina XXXpoole, väänas valutekitavalt tema käsi selja taha ja lõi kätega vastu pead ja kaela. Sellega põhjustas Sergei Matjunin XXXvalu. Seejärel tiris Sergei Matjunin XXXtuppa ning läks ise tagasi XXXjuurde, lüües teda jalgadega kehasse. XXXüritas lööke takistada, hoides Sergei Matjuninit jalast ning paludes vägivald lõpetada. Toimunut nägi XXXning tema sekkumise peale hakkas Sergei Matjunin XXXjalast korterisse tirima. Korteris astus Sergei Matjunin maaslamavale XXXpeale ja käis üle tema kuni politsei saabumiseni. Samuti tema, 25.05.2012 õhtusel ajal mitme tunni vältel, Tallinnas XXX, peksis XXXning lohistas XXXriietest kinni hoides mööda põrandat toast esikusse ja lõi seal jalaga vähemalt neljal korral XXXpähe ja kehasse, mistõttu XXXhakkas valust nutma. Peksmisega põhjustas Sergei Matjunin XXXpeahaava. Toimunud väärkohtlemist filmis on mobiiltelefoniga alaealine XXX. Samuti tema, 22.06.2012 päevasel ajal, Tallinnas XXXkorteris 21, lõi jalaga vähemalt ühel korral kõhuli pikali olevat XXXselga ning põhjustas oma sellise põhjendamatu vägivaldse käitumisega XXXvalu ja hematoomid XXXmõlemale käsivarrele. Samuti tema, 29.09.2012 kella 20.00 paiku lõi Tallinnas XXXkorteris 21 XXXlahtise käega vastu nägu. Selle peale läks Sergei Matjunini tegevust takistama XXX, mille peale Sergei Matjunin lõi kättehaaratud söögipotiga XXXvasakule poole vastu pead ning põhjustas sellega valu. Seejärel õnnestus XXXoma tuppa minna, kust kutsus politsei. Kuuldes koridoris taas peksmise hääli, läks XXXtoast välja ja nägi, kuidas Sergei Matjunin püüab XXXlüüa. XXXläks Sergei Matjunini ja XXXvahele, haaras Sergei Matjuninil käest, et takistada tal XXXlöömist. Selle peale lõi Sergei Matjunin XXXküünarnukiga näo paremale poolele silma alla ning põhjustas sellega valu. XXXõnnestus oma tuppa pääseda ning siis nõudis Sergei Matjunin, et XXXtühistaks kutse politseile ja lükkas XXXarvutiga vastu põlvi ning põhjustas oma sellise käitumisega XXXvalu ja vasakule põlvele kehavigastusena kaks kriimustust, millest üks oli 10 cm pikkune ja teine 3 cm pikkune. Samuti tema, 01.10.2012 õhtusel ajal, Tallinnas XXXkorteris 21, lõi vähemalt kuuel korral vasaku käega voodis lebavat XXXkehasse ja põhjustas sellega XXXvalu, mistõttu XXXnutma hakkas. Peksmise ajal sõimas Sergei Matjunin ebatsensuurselt XXX, samal ajal, kui toimunut nägid 4 alaealised XXXning XXX. Samuti tema, 29.11.2012 ajavahemikul kella 11.00 kuni 23.15 Tallinnas XXXkorteris 21 lõi korduvalt nii lahtise kui ka rusikas käega ja jalgadega XXXüle kogu keha ja põhjustas sellega XXXvalu ja vasaku jala reie välisküljele 5 cm pikkuse lillakat tooni hematoomi. Seega on Sergei Matjunin järjepidevalt kehaliselt väärkohelnud XXXja XXXning põhjustanud sellega valu ja kehavigastusi, mis on

§ 122kirjeldatud kuritegu.

Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 1) kannatanu XXXütlused (tlk 3-6, 27-31, 169-171); 2) 08.04.2012 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 14); 3) tunnistaja XXX ütlused (tlk 24-26); 4) patsiendikaart nr 52763 (tlk 34-35); 5) tunnistaja XXX ütlused (tlk 40-44); 6) tunnistaja XXX ütlused (tlk 45-51); 7) tunnistaja XXX ütlused (tlk 52-56); 8) tunnistaja XXX ütlused (tlk 57-60); 9) kiirabikaart nr 110/2/19659 (tlk 76); 10) kannatanu XXX ütlused (tlk 85-87, 92-93); 11) XXX läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk 89-91); 12) tunnistaja XXX ütlused (tlk 94-95); 13) tunnistaja XXXütlused (tlk 96-97, 98-99); 14) asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 100-113); 15) tunnistaja XXX ütlused (tlk 118-130); 16) asitõendi vaatlusprotokoll (tlk 134-136); 17) 29.11.2012 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 160); 18) XXX läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk 172-173); 19) asitõendi vaatlusprotokoll (tlk 183-185); 20) karistusregistri teatis (tlk 194); 21) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.09.2010 otsus nr 1-10-9831 (tlk 195-196). Kohtuistungil andis ütlusi süüdistatav Sergei Matjunin. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheks olulisemaks tõendiks kannatanu XXXütlused ning tema poolt filmitud videosalvestused. Kannatanu XXXja S. Matjunini omavahelisi suhteid on iseloomustanud negatiivses võtmes tunnistaja XXX, XXX ja alaealine tunnistaja XXX. Kannatanu XXX ise ei ole oma ütlustes varjanud, et tema ja võõrasisa, S. Matjunini, omavahelised suhted on halvad. S. Matjunin selgitas kohtuistungil samuti, et XXX ei abista kodutöödes ning temaga saab läbisaamine olla normaalne ainult siis, kui talle raha anda. S. Matjunin oli arvamusel, et XXXpoolsed süüstavad ütlused on ajendatud võõrastütre poolsest vihavaenust tema vastu. Kohtu hinnangul ei ole XXXja S. Matjunini vahelised, pingelised suhted siiski vääranud XXXütluste usaldusväärsust ning XXX on vaatamata vastumeelsusele oma võõrasisa isiku suhtes siiski suutnud kriminaalasjas anda objektiivseid ütlusi. XXX ütlusi väidetava vägivalla osas toetavad teised asjas kogutud tõendid: nii perekond Matjuninite leib- ja lähikonda kuuluvad isikud, 5 samuti kolmandad isikud ning kohtule esitatud ravidokumendid. Märkimist väärib, et kohtuistungil ära kuulatud süüdistatav S. Matjunin iseenesest ei välistanud kannatanute füüsilist väärkohtlemist, kuid oli seisukohal, et teatud olukorras on vägivald optimaalseimaks lahenduseks. 29.08.2011 episoodis on kannatanu XXX andnud ütlusi selle kohta, et tol päeval jõid ema XXX ja võõrasisa S. Matjunin viina. Kui ema purju jäi, tekkis tal emaga köögis tüli, S. Matjunin oli sel ajal kõrvaltoas. Tüli käigus ei pidanud ta vastu ja tõstis käe, et ema lüüa. Kööki jooksis võõrasisa, haaras tal käest, mille ta oli löögiks tõstnud ja surus ta vastu seina. S. Matjunin surus ta vasaku käe vastu seina ja hakkas tugevasti pigistama, pigistamise tagajärjel ragises väikese sõrme luu. Tal oli valus ja ta hakkas nutma. Kui S. Matjunin temast lahti lasi, läks sõrm siniseks ja valutas edasi. Kuna ema ja võõrasisa olid purjus, siis kiirabi talle ei kutsutud. Ta pani riidesse ja sõitis trolliga Mustamäele traumapunkti. Traumapunktis pandi kips ja seejärel sõitis ta oma õe, XXX juurde ööbima. Toimunust rääkis ta õele ja õe emale, samuti koolis klassijuhatajale ning meditsiiniõele. Traumapunktist saadud tõendi andis ta emale. Kannatanu ütlusi sõrmevigastuse kohta kinnitab 29.08.2011 patsiendikaart nr 52763 (tlk 34-35), mille kohaselt pöördus XXX 29.08.2011 kella 20.49 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiiini osakonda kaebusega, et vigastas ca 2h tagasi vasaku käe V sõrme, mis on turses ja valutab. XXX diagnoositi vasaku käe V sõrme distaalse lüli nihketa murd. Kannatanu ütlused selle kohta, et ta sõitis peale traumapunktis käimist oma õe XXX juurde ööbima, riimuvad tunnistaja XXX ütlustega. Tunnistaja on andnud ütlusi selle kohta (tlk 57-60), et XXX on tema endise mehe õe/venna tütar. XXXvanematega ta ei kohtu, suhteid nendega ei ole. XXX suhtleb tema tütrega ja ööbib tihti nende juures. XXXsõnul on tal kodus viibida ebameeldiv: ema ajab ta kodust minema, kui XXX üritab ema kaitsta viimase tülides võõrasisaga. 2011 suve lõpus, tõenäoliselt augusti lõpus tuli XXX nende juurde, üks käsi kipsis. XXXsõnul võõrasisa kas tõukas teda või tõukas endast eemale. XXXväitel paiskus ta seina juurde ja lõi endal käe vastu seina ära, mille tagajärjel käeluu murdus. Mingil hetkel ta küsis, kas XXXesitab politseisse võõrasisa kohta avalduse, XXX vastas, et kardab, kui ta esitab võõrasisa vastu avalduse, pannakse viimane vangi ja pere jääb rahata. XXXema ei tööta. Kannatanu ütlusi sõrmevigastuse ning vigastuse tekkepõhjuste kohta kinnitavad kaudselt ka tunnistaja XXX ja tunnistaja XXX. Tunnistaja XXX on andnud ütlusi selle kohta (tlk 45-51), et töötab Transpordikoolis meditsiiniõena. 11.09.2011 pöördus XXXtema poole meditsiinilise abi saamiseks – XXX kaebas valu roietes. XXX selgitas, et kodus toimus võõrasisaga kaklus. Üksikasjadest XXXei rääkinud. Ta soovitas XXXpöörduda traumapunkti, kas viimane seda tegi, ta ei tea. 19.09.2011 pöördus XXXtema poole ja küsis vasaku käe katkise sõrme pärast kehalisest kasvatusest vabastust. XXXvasakul käel oli kips. XXXselgitas, et murdis sõrmeluu võõrasisaga toimunud peretüli käigus. Kakluse üksikasjadest XXXei rääkinud. Ta teatas XXXprobleemidest viimase klassijuhatajale. Kriminaalasja kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistaja XXXon andnud ütlusi selle kohta (tlk 52-56), et ta on XXXklassijuhataja. XXXtuli Tallinna Transpordikooli õppima augustis

1. XXXon väga hoolas õpilane, õpib hästi ja saab kõikide ülesannetega hakkama. Sügisel 2011.a hakkas XXXkoolis kipsis käega käima. XXXpalus kohta kooli ühiselamus ja XXXpidi seletama, miks tal on käsi vigastatud. XXXsõnul murdis käeluu tema võõrasisa, kes väänas tal purjus peaga kätt. Täpsemaid üksikasju ta ei tea. Ta võttis ühendust XXXemaga, kes ütles, et neil ei ole raha ühiselamu jaoks, XXXon koht, kus elada – XXXon vennaga oma tuba. Ta edastas teabe, et XXXsuhtes tarvitatakse vägivalda, lastekaitse inspektorile. Inspektor ütles, et XXXpeab ise tulema. Ta ütles kõik XXXedasi, kuid XXXkeeldus kategooriliselt avaldust kirjutamast. Ta kutsus XXXema lastevanemate koosolekule, kuid viimane ei tulnud. Edaspidi on ta XXX kuulnud, et 6 viimane ei ela kodus, äraminekud on seotud võõrasisa kallaletungidega. Nähtavaid kehavigastusi ta XXXei ole näinud. S. Matjunin selgitas kohtuistungil, et 29.08.2011 konflikt tekkis sellest, et XXX oli raha ja ta andis selle XXX. XXXhakkas raha ära võtma, tekkis konflikt. Ta läks vahele ja tassis igaühe eraldi. Tütar on 1,5 korda suurem kui XXX. Ta võttis XXX kinni ja viis jõudu kasutades eemale. Ei mäleta, et XXXoleks sellest nutma hakanud. Ei tea, kuidas XXXkiirabisse sai – XXXläks lihtsalt kodust ära. Kui XXXkiirabist tagasi tuli, nägi ta sõrmevigastust. Kohus peab vajalikuks märkida, et S. Matjunini ütlused ei ole kohtu jaoks usaldusväärsed. S. Matjunin andis ütlusi selle kohta, et XXXon 1,5 korda suurem, kui XXX. 18.06.2013 kohtuistungile ilmus kohtuvaidluste ajaks, so peale süüdistatava ärakuulamist, kannatanu XXX, kes oli oma emast, XXXst lühem ja tunduvalt kõhnema kehaehitusega. 2011 september – novembri alguse episoodis on kannatanu XXXandnud ütlusi, et 2011.a septembri lõpus või oktoobri alguses oli ta õhtul kodus. Ema ja võõrasisa jõid viina ja hakkasid riidlema. Ta hakkas kartma, et purjus võõrasisa võib uuesti ta käe katki teha ning tahtis kodust ära minna. S. Matjunin nägi, kui ta riidesse pani ja hakkas sõimama. S. Matjunin haaras tal käest ning ei lasknud korterist väljuda. Ta püüdis S. Matjuni käest lahti pääseda. S. Matjunin lõi talle umbes 3 korda peopesaga vastu põske, tal oli valus. Ta hakkas nutma ja S. Matjunini peale karjuma, see võõrasisale ei meeldinud ning S. Matjunin haaras tal käega kaelast ning kägistas. Ta püüdis vabaneda ja S. Matjuninit lüüa. S. Matjunin pani ta jõuga koridori põrandale istuma, jätkas kägistamist ning lõi vaba käega uuesti vastu põske. Ema seisis sel ajal kõrval ja ei sekkunud. Ta nägi, et noorem vend, XXX, pildistab fotoaparaadiga. Tal õnnestus lahti pääseda ja ta jooksis ilma jopeta oma sõbra XXX juurde. Juhtunust rääkis ta ainult XXX. Järgmisel päeval kontrollis ta venna fotoaparaati, kuid salvestusele ei jäänud midagi. Politseisse ja rohkem mitte kellelelgi ta ei teatanud, sest ta kartis. Ema rääkis talle, et kui ta kirjutab avalduse politseisse, siis pannakse võõrasisa vanglasse ja siis ei ole perel raha. Ema ei tööta juba üle 3 kuu. Kannatanu ütlusi võõrasisa poolse vägivallatsemise kohta ning fakti, et ta jooksis kodust ära oma sõbra XXX juurde ööbima, kinnitab XXX. Ülekuulamisel on tunnistaja XXX rääkinud (tlk 40-44), et tema ja XXXvahel on väga head suhted. XXXööbib 2-3 korda nädalas tema juures, siis kui XXXvanemad on purjus. XXXsõnul on tal võõrasisaga väga halvad suhted. 2011.a novembri alguses helistas XXXtalle kella 22.00 paiku. XXXnuttis ja küsis, kas ta tohib ööbima tulla. Ta nõustus ja läks XXXvastu, väljas oli külm, kuid XXXoli üleriieteta. XXXei tahtnud alguses rääkida, mis oli juhtunud, kuid lõpuks rääkis, et vanemad olid purjus ja hakkasid nagu ikka omavahel tülitsema. Tüli käigus läks vanemate jutt XXXpeale ning vanemad otsustasid, et XXXon narkomaan – vanemad ei suutnud mõista, miks XXXkogu aeg kodust ära käib. XXXsõnul tahtis ta korterist lahkuda, kuid võõrasisa S. Matjunin surus ta vastu seina, ema hakkas XXXkotist narkootikume otsima. XXXhakkas rabelema, kukkus põrandale, S. Matjunin haaras XXXkaelast ning hakkas kägistama. Ta ei mäleta, mida XXXrääkis, kas see juhtus tahtlikult või kogemata. XXXõnnestus lahti rabeleda ja kodust lahkuda. Ta vaatas XXXkaela pärast kuuldut üle, ta vaatas ainult ühelt poolt, vasakult poolt. XXXkaelal olid vaevunähtavad punased triibud. Ta ei ole spetsialist, seetõttu ei oska öelda, millest need triibud olid tekkinud – kas sõrmedest või riietest. Ta tegi XXXettepaneku, et viimane teataks toimunust politseisse, kuid XXXkeeldus, sest kartis vanematepoolset karistust. Kohtu hinnangul nähtub kannatanu XXXja tunnistaja XXX ütlustest, et kannatanu vastu suunatud vägivallaakti ja sellest tunnistaja XXX rääkimise ajaline vahe ei saa olla ülemäära suur: kannatanu on oma ütlustes märkinud, et sündmus toimus õhtul, tunnistaja XXXütluste kohaselt helistas XXXtalle kella 22.00 paiku. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et XXXoli toimunust XXX rääkides veel kogetu mõju all ning tunnistaja XXX ütlusi selle kohta, mida XXXtalle rääkis saab 7 seega arvestada iseseisva tõendina KrMS § 66 lg 2-1 p 2 mõttes, so tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kuigi kannatanu XXXja tunnistaja XXXon sündmuse toimumise aja erinevalt tähistanud (kannatanu XXXsõnul toimus kõnealune episood septembri lõpus, oktoobri alguses; tunnistaja XXXmärkis, et kannatanu XXXhelistas talle novembris) ei ole see kohtu arvates sellise kaaluga vastuolu, mis annaks kohtul alust tunnistada S. Matjunini vägivallaakt tõendamatuks või olematuks. Kannatanu XXXja tunnistaja XXXütlused on kohtu jaoks usaldusväärsed; mõlemat isikut on hoiatatud teadvalt valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest ning kuigi isikud on eksinud sündmuse ajalise määratlemisega, on nad selle sisu osas andnud riimuvaid ütlusi. Tunnistaja XXX ütlused (tlk 118-130) selle kohta, et õde peksab isa ka, seda ei mäleta, on kohtu hinnangul kaudseks tõendiks selle kohta, et süüdistatav S. Matjunin on kannatanu XXXsuhtes olnud (korduvalt) vägivaldne. Süüdistatav XXX andis kohtuistungil ütlusi, et 2011 aastal toimunud sündmusel ei olnud XXXmittemingisuguseid vigastusi, hiljem ta midagi ei näinud, kaebusi ei kuulnud. Ta surus käega XXXvastu seina, rinna piirkonnast. Ta lasi ise XXXvabaks. Kui XXX lahkus, siis midagi vist pani riidesse, ei mäleta. Kohus märgib, et süüdistatav iseenesest ei eita, et on XXXvastu viimase tahtmist kehaliselt väärkohelnud, kuid süüdistatav eitab kannatanule valu tekitamist ning peab oma käitumist õigustatuks, sest alaealine XXXtahtis öösel kodust lahkuda. Kohtu arvates seevastu on kannatanu soov minna sõbra (tunnistaja XXX) juurde ööbima, olukorras kus tal oli alust karta S. Matjunini poolset vägivalda ning ta pidi taluma purjus ema ja võõrasisa näägutamist, igati mõistlik ja põhjendatud. 08.04.2012 episoodis on kannatanu XXXon andnud ütlusi selle kohta (tlk 3-6, 27-31), et 08.04.2012 kella 18.00 ajal oli ta kodus. Võõrad poisid, vanuses 13-14, tema alkoholijoobes ema XXX koju aadressile XXX Tallinnas. Ema oli nii purjus, et ei saanud millestki aru ning suutnud ise II korrusele minna. Kodus oli võõrasisa S. Matjunin, kes oli samuti alkoholijoobes. S. Matjunin hakkas ema nähes viimast ebatsensuursete sõnadega solvama. Alguses lõi S. Matjunin ema peopesaga vastu põske, seejärel haaras juustest ja lõi ema peaga vastu välisust. Ta kargas tagantpoolt võõrasisa juurde ja hakkas S. Matjuninit emast eemale kiskuma. S. Matjunin tõukas ema ning ema lendas eemale trepimademele. Kukkudes lõi ema ennast vastu naabrite välisust. S. Matjunin hakkas ema jalgadega peksma, ta nägi 3 lööki vastu ema jalgu. Ta hakkas karjuma, et S. Matjunin lõpetaks emale haiget tegemise. S. Matjunin ei lõpetanud ja ta hakkas appi hüüdma. S. Matjuninile see ei meeldinud ning hakkas tema poole tulema. S. Matjunin hakkas tema peale karjuma, väänas käsi ja hakkas rusikatega vastu pead lööma. Ta tundis valu. S. Matjunin üritas teda ka lahtise käega vastu nägu lüüa, kuid see ei õnnestunud. S. Matjunin võttis tal kraest kinni, tiris teise tuppa ja lõi ukse kinni. Seejärel läks S. Matjunin tagasi ema juurde ja püüdis ema jalgadega lüüa. Ta jooksis toast välja ja püüdis S. Matjuninit takistada. Ta hoidis S. Matjuninist ja viimase jalgadest kinni, et S. Matjunin ema ei lööks. Ema oli kogu aeg teadvuseta. Alt tuli naabrinaine ja küsis, mis lahti, naabrid kutsusid politsei. S. Matjunin vastas, et ema ise kukkus ning XXXoli ise nutma hakanud. Ta püüdis kogu see aeg S. Matjuninit kinni hoida, et S. Matjunin ema ei lööks. Kui naabrinaine ära läks, vedas S. Matjunin ema üht jalga pidi koju. Korteris astus S. Matjunin emale peale ning käis emast üle. Pärast hakkas S. Matjunin kõiki rahustama, rääkis, et tuleb politsei ja tema peab ütlema, et ema ise kukkus. Ta vastas S. Matjuninile, et räägib nii, nagu oli. Pärast tuli politsei ja viis S. Matjunini minema. Emale kutsuti kiirabi, ema jäeti korterisse puhkama ja kainenema. Temal endal valutab pea, kuid kiirabi ta ei vaja. Silmaga nähtavaid vigastusi tal ei ole. 8 Kannatanu XXXütlusi kinnitab tunnistaja XXX, kes on andnud ütlusi selle kohta (tlk 24-26), et ta oli 08.04.2012 kella 17.35 kodus ja kuulis, kuidas tüdruk karjub. Ta läks üles, 21-sse korterisse. Tüdruk nuttis ja palus politsei välja kutsuda. Trepimademel lamas Sergei naine, S. Matjunin peksis naist jalgadega vastu jalgu, naine ennast ei liigutanud. S. Matjunin tassis tüdruku jõhkralt korterisse, tiris naist jalgupidi korterisse ja lõi ukse pauguga kinni. Ta kuulis, kuidas tüdruk nuttis kõva häälega ja karjus: „Ära puutu teda!“. Ta läks koju ja helistas politseisse. Tunnistaja XXX on andnud ütlusi selle kohta (tlk 45-51), et töötab Transpordikoolis meditsiiniõena. 09.04.2012 tegi ta I grupi meditsiinilist läbivaatust. XXXläbivaatuse käigus kaebas viimane valu peas ja kätes. Vastuseks küsimusele, mis juhtus, selgitas XXX, et 08.04.2012 oli võõrasisaga tüli ja kaklus, mille käigus kutsuti välja politsei ning võõrasisa viidi kaasa. Meditsiinilisel läbivaatusel 09.04.2012 täitis XXXküsitluslehe, kus mainis, et ei ole tarvitanud alkoholi, narkootikume ega sigarette. 08.04.2012 indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tlk 14) kohaselt tuvastati S. Matjuninil 08.04.2012 kella 18.00 alkoholijoove 0,65 mg/l. 08.04.2012 kiirabikaardi nr 110/2/19659 (tlk 76) kohaselt sai kiirabi 08.04.2012 kella 18.46 politseilt väljakutse XXX Tallinnas põhjusel, et 38.a naisterahvas sai abikaasalt peksa. Patsient XXX oli joobes, elukaaslane lõi ja kukkus. Tütre sõnade järgi saab iga päev peksa, kuritarvitab alkoholi. Patsiendi ülakehal vanad sinikad ja verevalumid. XXXl tuvastati verevalumid seljal, käel. XXXl diagnoositi alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired (F10) ja kuritarvitamine (F10.1). Süüdistatav S. Matjunin andis kohtuistungil ütlusi, et vägivalda, kui sellist ei olnud, kuid ta ei lasknud XXXt koju, sest viimane tuli ebaadekvaatses seisundis ning ta ei tahtnud, et lapsed seda näevad. Süüdistatav väitis, et ei ole XXXt korteris või väljaspool korterit löönud ja pidas võimalikuks, et XXX ise kukkus maha, spetsiaalselt ta XXXt tõuganud ei ole. XXX kukkus nii tihti maha ja ta ei jõudnud ette. 08.04.2012 ei viibinud juures keegi peale kannatanute, olid ainult lapsed. Naabritega on suhted normaalsed. Kohus märgib, et süüdistatava S. Matjunini ütlused ei riimu 08.04.2012 episoodis kogutud ja eelnevalt refereeritud tõenditega. Kannatanu ja tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, et S. Matjunin siiski peksis 08.04.2012 XXXt. 25.05.2012 episoodis on XXXtunnistajana andnud ütlusi selle kohta (tlk 96-97, 98-99), et 25.05.2012 video kohta oskab öelda järgmist: ema tuli õhtul koju ja oli purjus. Hetkest, mil ema astus korterisse, hakkas S. Matjunin ema välja ajama. S. Matjunin tõukas ema kätega koridoris ja tõukamise või purjus oleku tõttu kukkus ema põrandale pikali. S. Matjunin oli ka purjus. Temal ja vennal õnnestus S. Matjunin emast eemale tõmmata ja S. Matjunin läks kööki. Kui ema läks oma tuppa magama, tiris S. Matjunin ema tagasi koridori ja hakkas ema seal põrandal jalgadega kehasse peksma. Peksmine kestis umbes 2h, vaheaegadega. Emal õnnestus vahepeal oma tuppa magama minna, aga siis tiris S. Matjunin teda esikusse ja lõi jalgadega, nii umbes 4 korda. Ta palus vennal minna oma tuppa ja üritas ema aidata. Ta filmis osaliselt peksmist. Politseisse ja kiirabisse ta tol korral ei helistanud. Pärast mitmetunnist peksmist aitas ta emal magama minna, S. Matjunin läks baari. Ema pea oli verine, ema kaebas tugevat peavalu. Ta tegi oma I-podiga ema verisest peast pilti. Ema haiglasse ei pöördunud. 17.01.2013 asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli (tlk 100-113) kohaselt vaadeldi XXXI-podi. Ipodis, albumis fotoplenka on 743 videosalvestist. Vaatluse käigus vaadeldi kriminaalasjas tähtsust omavaid salvestisi, mh videofaili märgistusega IMG_1608.MOV 25.05.2012 kell 21.
2. Vaatluse käigus tuvastati, et filmijaks oli XXX, taustal on kuulda ka poisihäält, poissi nimetab XXX X 9 (XXX); tunnistaja XXXon hiljem ka kaamera vaateväljas. Salvestusel on näha, kuidas S. Matjunin tirib XXX dressipluusist hoides esikusse, paneb esiku välisukse ette maha ja laseb riietest lahti. S. Matjunin seisab XXX juures, teeb naise suunas jalaga löömisliigutuse, samal ajal on kosta 2 mütsatust – löögiheli. Seejärel liigub S. Matjunin endiselt pikali oleva XXX jalgade suunas ja lööb 1 korra parema jalaga vastu XXX jalgu. XXX ütleb: „ai“ ja nutab häälekalt. 17.01.2013 asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli (tlk 100-113) kohaselt vaadeldi XXXI-podi. Vajutades I-podi ekraanil ikooni foto ilmub teiste fotode hulgas nähtavale tähistusega IMG_1611.JPG foto kannatanust XXXst, kes istub seljaga pildistaja poole. XXX seljas olev valget värvi dressipluus kapuuts ja parem varrukas on punakat tooni verekahtlase määrdumisega. Kannatanu XXX on andnud ütlusi selle kohta (tlk 85-87, 92-93), et ta teab, et XXXon mõned korrad filminud S. Matjunini vägivaldset käitumist tema suhtes, kuid talle ei meenu need konkreetsed korrad – selline käitumine on S. Matjuninil peaaegu iga päev, kui S. Matjuninil on raha, et osta alkoholi. Süüdistatav S. Matjunin ei andnud kohtuistungil 25.05.2012 episoodi osas ütlusi vaid märkis üldiselt, et ei ole XXX suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. 22.06.2012 episoodis on XXXtunnistajana andnud ütlusi selle kohta (tlk 96-97, 98-99), et ema oli purjus ja lamas voodil, oli rahulikult. Kasuisa oli ärritatud ja teda millegipärast segas, et ema lebas voodis. S. Matjunin oli samuti tol korral purjus. Ema oli joonud alkoholi juba enne kasuisa tulekut ja kasuisale ei meeldinud, et ema keset päeva midagi ei tee ja lesib niisama. Kasuisa lõi ema jalgadega ja kätega umbes 0,5h jooksul. Venda tol korral kodus ei olnud, ta filmis juhtunut oma Ipodiga. Politseisse ta ei helistanud. Emal olid sinikad mõlemal käsivarrel, kuid haiglasse ema ei pöördunud. Kasuisal sai viin otsa ja ta lahkus kodust. Mis kell see juhtus, ta ei mäleta, oli päevane aeg. 17.01.2013 asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli (tlk 100-113) kohaselt vaadeldi XXX I-podi. Ipodis, albumis fotoplenka on 743 videosalvestist. Vaatluse käigus vaadeldi kriminaalasjas tähtsust omavaid salvestisi, mh videofaili märgistusega IMG_2338.MOV 22.06.2012 kell 20.
3. Vaatluse käigus tuvastati, et salvestise alguses avaneb vaade toale, mille põrandal lebab kõhuli XXX, käed seljal. Tema kohale kummardub S. Matjunin, kes ütleb vene keeles: „Mine enda juurde koju! Mida sa seal?“ ning lööb parema jalaga XXX selga. Kannatanu XXX on andnud ütlusi selle kohta (tlk 85-87, 92-93), et ta teab, et XXXon mõned korrad filminud S. Matjunini vägivaldset käitumist tema suhtes, kuid talle ei meenu need konkreetsed korrad – selline käitumine on S. Matjuninil peaaegu iga päev, kui S. Matjuninil on raha, et osta alkoholi. Süüdistatav S. Matjunin ei andnud kohtuistungil 22.06.2012 episoodi osas ütlusi vaid märkis üldiselt, et ei ole XXX suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. 29.09.2012 episoodis on kannatanu XXX andnud ütlusi selle kohta (tlk 85-87, 92-93), et 29.09.2011 sündmusest mäletab, et tol korral kutsus politsei XXX, sest S. Matjunin üritas XXX lüüa. Tütar vaatas õhtul arvutist filmi, S. Matjunin läks tütrega tüli norima: ei lubanud seda filmi vaadata ja käskis vaadata teist filmi. XXXvastas, et vaatab seda filmi, mida tahab. S. Matjunin oli purjus ja ägestus. S. Matjunin lõi kätega korduvalt vastu XXXjalgu, õlgu. Ta kuulis tütre karjumist ja jooksis tütart kaitsma. S. Matjunin käskis tal ära minna, ähvardades, et muidu saab tema ka. S. Matjunin haaras temast kinni ja tõukas ta tugevalt vastu seina. Tõukamine oli nii tugev, et ta lõi oma parema õla ära, ta tundis õlas valu. XXXkutsus politsei. Arsti poole XXXei pöördunud, kuid paari päeva pärast ilmusid XXXkätele ja jalgadele sinikad. 10 28.01.2013 asitõendi vaatlusprotokolli (tlk 183-185) kohaselt vaadeldi CD-R plaadil asuvat kõnesalvestist politsei juhtimiskeskusesse. Protokollis kajastatud salvestise mahakirjutuselt nähtub, et 29.09.2012 kell 20.00.28 on XXXhelistanud häirekeskusesse. XXXselgitab, et kasuisa peksab teda, ema ja venda. Aadress on XXX. 29.09.2012 isiku läbivaatuse protokolli (tlk 172-173) kohaselt viidi 29.09.2012 läbi XXXläbivaatus. Vaatlusega tuvastati XXXvasaku põlve kohal 2 punakat horisontaalset kriimustust. Alumine kriimustus on umbes 10cm pikk. Ülemine kriimustus on 3-4cm pikk. Tunnistaja XXXon andnud ütlusi selle kohta (tlk 118-130), et septembris isa ja ema tülitsesid köögis. Nastja tuli juurde, aga ema võttis panni makaronidega ja andis isale vastu pead – ema kaitses ennast. Ei mäleta, mille pärast ema ja isa tülitsesid. Süüdistatav S. Matjunin andis istungil ütlusi selle kohta, et mäletab, et tol korral käis patrull, kuid ei mäleta sündmust. Kohus märgib, et kuigi süüdistatavale on esitatud süüdistus 29.09.2012 XXXsöögipotiga vastu pead löömises, ei ole kohtu hinnangul see sündmus tõendatud. Samas on vastuvaidlematult tõendatud, et S. Matjunin oli XXXsuhtes vägivaldne. 01.10.2012 episoodis on XXXtunnistajana andnud ütlusi selle kohta (tlk 96-97, 98-99), et 01.10.2012 juhtumi kohta tegi ta 2 videot, nädal enne videot juhtus sarnane lugu. Ema oli purjus, kasuisa oli purjus ja tol korral erilist kaklust ei olnudki. Ema ei olnud korterit koristanud ja toitu ei olnud, sellest tekkis tüli. 01.10.2012 oli ema kaine ja tegi kodutöid. S. Matjunin hakkas emale meenutama, mis oli toimunud nädal enne 01.10.
4. Esmalt lõi kasuisa ema viimase toas ja ta lubas emal minna oma tuppa, lootes, et kasuisa lõpetab ema peksmise. Ema läks venna voodisse lesima, umbes 10min pärast tuli kasuisa ja hakkas ema kätega peksma. Ta filmis seda oma I-podiga. Vend oli kodus ja nägi juhtunut pealt. Peksmine kestis kaua, ajaliselt ta enam ei mäleta, oli õhtune aeg. Vennal õnnestus kasuisa ema juurest eemale tõmmata ja vend hakkas kasuisaga rääkima, mõlemad läksid teise tuppa. Ema sai hetkeks rahu. Mõned korrad tuli kasuisa tema tuppa, karjus ema peale ja läks seejärel ema tuppa. Emal olid sellest peksmisest sinikad kätel, kõhul. Politseisse ta tol korral ei helistanud, ema haiglas ei käinud. 17.01.2013 asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli (tlk 100-113) kohaselt vaadeldi XXXI-podi. Ipodis, albumis fotoplenka on 743 videosalvestist. Vaatluse käigus vaadeldi kriminaalasjas tähtsust omavaid salvestisi, mh videofaili märgistusega IMG_4491 MOV 01.10.2012 kell 21.
5. Vaatluse käigus tuvastati, et salvestuse alguses avaneb vaade lastetoale. Kahekorruselise voodi ülemisel korrusel lebab XXX. Voodi ees, näoga voodi poole seisab S. Matjunin, kes karjub vene keeles: „Kao välja siit! Sa oled värdjas, raisk. Kao välja siit. Sa oled värdjas raisk“ ja samal ajal lükkab oma vasaku käega XXXt. XXX vastab: „No ei ole vaja, no kurat“. S. Matjunin võtab voodi ees oleva tooli kätte. Videokaamera juurest kostub naisehääl, kes hüüab: „No aitab!“. S. Matjunin vaatab kaamera poole, astub paar sammu kaamera suunas ja ütleb: „Pane telefon ära“. Salvestise ajal on vilksamisi näha ka XXX. Samuti vaadeldi videofaili märgistusega IMG_4492 MOV 01.10.2012 kell 21.
6. Vaatluse käigus tuvastati, et salvestuse alguses avaneb vaade lastetoale. Kahekorruselise lastevoodi ülemisel korrusel lebab XXX. S. Matjunin seisab voodi ees, taburetil, näoga voodi poole ja lööb oma vasaku käega voodis lamajat, samal ajal XXXt ebatsensuurselt sõimates. S. Matjunin võtab teki XXX pealt ning lööb 2 korral oma vasaku käega XXXt, kuulda on löögihäält (plaksu). Seejärel toimub sõnavahetus S. Matjunini ja XXX vahel, mille käigus S. Matjunin lööb oma vasaku käega järjestikku 2 korral XXXt. Voodist kostub XXX nuttu. Kannatanu XXX on andnud ütlusi selle kohta (tlk 85-87, 92-93), et ta teab, et XXXon mõned 11 korrad filminud S. Matjunini vägivaldset käitumist tema suhtes, kuid talle ei meenu need konkreetsed korrad – selline käitumine on S. Matjuninil peaaegu iga päev, kui S. Matjuninil on raha, et osta alkoholi. Süüdistatav S. Matjunin ei andnud kohtuistungil 01.10.2012 episoodi osas ütlusi vaid märkis üldiselt, et ei ole XXX suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. 29.11.2012 episoodis on kannatanu XXX andnud ütlusi selle kohta (tlk 85-87, 92-93), et 29.11.2012 kella 10.00 paiku lahkus abikaasa S. Matjunin „pead parandama“. S. Matjunin naases kella 11.00 paiku, oli purjus ja hakkas märatsema ning teda lööma. S. Matjunin vihastab, kui ta vastab midagi, mis S. Matjuninile ei meeldi. S. Matjunin lööb teda pidevalt. Vahepeal S. Matjunin rahunes, magas, kuid ärkas ja jätkas peksmist. Ta üritas S. Matjuninit vastu lüüa, sest olukord on muutunud väljakannatamatuks. S. Matjunin peksis teda kogu päeva vältel nii lahtiste kätega, rusikas käega, kui ka jalgadega kogu keha piirkonda. Ta tundis löökidest valu. Näkku S. Matjunin teda ei löönud. S. Matjunin paiskas ta elutoa põrandale ja peksis teda jalgadega. Seda nägid pealt mõlemad lapsed: XXXja XXX. Lapsed palusid, et ta kutsuks politsei, lapsed ei nutnud, kuid olid isa tegevusest häiritud. Lapsi S. Matjunin ei peksnud. Eelmisel päeval oli S. Matjuninil ja XXXsõnavahetus, S. Matjunin ajas XXXkodust minema. S. Matjuninil ja XXXon omavahel pidevad konfliktid, sest XXXei ole S. Matjunini tütar. Päeval ta politseisse ei helistanud, sest arvas, et S. Matjunin rahuneb ja jääb magama. 29.11.2012 õhtul helistas ta S. Matjunini telefonilt politseisse, sest S. Matjunin oli endiselt agressiivne. Eelmisel päeval S. Matjunin tukastas paarikümne minuti kaupa, siis jõi jälle viina ja ründas teda. Ta ei läinud kodust ära, sest tal ei ole kusagile minna, lapsed ei taha kolida. Ta jõi eelmisel päeval ka õlut, ta oli S. Matjunini peale vihane, sest S. Matjunin lõi teda. S. Matjunin peksab teda, kui on purjus, joobes on S. Matjunin siis, kui on saanud palka. Palga joob S. Matjunin maha ja siis tekivad tülid, mille käigus S. Matjunin teda ründab. Ta on S. Matjuniniga koos elanud 14.a, alates 2011 lõpust on S. Matjunin olnud tema suhtes vägivaldne. Poega S. Matjunin ei ründa, kuid on poja peale vahel karjunud. XXXaga on S. Matjuninil konflikte olnud, S. Matjunin on XXXmitu korda korterist välja visanud. XXXS. Matjunin pigem ähvardab lüüa, kuid ei löö, on ähvardanud XXXprillid näo ees katki lüüa. 29.11.2012 ta traumapunktis ei käinud, sest väliseid vigastusi tal ei olnud. S. Matjunin kutsus talle kiirabi, sest tahtis teda hullumajja viia. Ta lisab, et S. Matjunin peksab teda nii, et jälgi ei jääks – näkku S. Matjunin teda ei löö. Tunnistaja XXXon andnud ütlusi selle kohta (tlk 96-97, 98-99), et ta jõudis 29.11.2012 koju, XXX kella 20.
7. Ema XXX ja võõrasisa S. Matjunin magasid. Umbes 2h hiljem S. Matjunin ärkas ja hakkas ema tüütama: läks ema juurde, hakkas ema korterist välja ajama ja lööma. S. Matjunin andis emale käega kõrvakiilu ja lõi jalaga. S. Matjunin lõi ema mitu korda. Ema kaitses pead kätega, kasuisa lõi ema jalaga kõhtu ja vastu jalgu. Ta karjus S. Matjuninile, et viimane lõpetaks, kuid S. Matjunin ei kuulanud. Ta üritas S. Matjuninit ema juurest enda poole tõmmata, kuid selle peale hakkas S. Matjunin tema peale karjuma ja teda tõukama. Tõukamine talle valu ei põhjustanud. S. Matjunin hakkas ähvardama, et ajab teda ka korterist välja ja võtab prillid ära. S. Matjunin üritas prille ära võtta, see ei õnnestunud ja S. Matjunin läks uuesti ema juurde ning hakkas peksma. Ema kaitses ennast, vastu ei löönud. Mingil hetkel hakkas S. Matjunin teda uuesti ähvardama ja siis helistas ema politseisse. Kodus oli ka vend, kes nägi sündmuse lõppu – siis kui ema helistas juba politseisse. Kui ema helistas politseisse, siis S. Matjunin karjus, et kõik see on vale ja lõi veel ühe korra ema – löömist nägi pealt ka vend. Siis helistas S. Matjunin kiirabisse ja teatas, et ema räägib seintega, vend hüüdis telefoni, et see on vale. S. Matjunin tõukas kergelt venda. Hiljem kuulis ta emalt, et S. Matjunin oli juba päeval ema peksnud. 30.11.2012 asitõendi vaatlusprotokolli (tlk 134-136) kohaselt vaadeldi CD-R plaadil asuvat kõnesalvestist politsei juhtimiskeskusesse. Protokollis kajastatud salvestise mahakirjutuselt nähtub, et 29.11.2012 kell 23.04.23 on XXX helistanud häirekeskusesse. XXX selgitab, et mees jõi ennast täis, märatseb, ründab lapsi. Aadress on XXX. Tunnistaja XXXon andnud ütlusi selle kohta (tlk 94- 12 95), et ta sai 29.11.2012 kella 23.13 juhtimiskeskuselt väljakutse XXX, kus järjekordselt oli abikaasa oma abikaasat rusikaga näkku löönud. Kella 23.17 kohale jõudes tuli vastu naisterahvas, kes osutus XXXks. Naine oli rahulik ja rääkis, et tema abikaasa S. Matjunin käitub järjekordselt vägivaldselt: karjus nii tema, kui tütre, XXXpeale; S. Matjunin oli XXXt löönud. Välisel vaatlusel XXXl vigastused puudusid. Korteris puudusid võitluse jäljed, elutoas oli S. Matjunin, kes eitas oma abikaasa löömist. S. Matjunin oli rahulik hetkeni, kui talle öeldi, et lähme politseisse. Korteri lastetoas viibis kaks last: XXX, kes kinnitas XXX ütlusi ja XXX. Mõlemad lapsed olid rahulikud, ei nutnud; XXXtegi koduseid ülesandeid, XXXütles, et isa on hullumeelne. Kogu intsidenti oli pealt näinud XXX. S. Matjunin toimetati politseisse. XXX seletas, et mees peksab teda süstemaatiliselt, politseisse XXX minna ei soovinud. S. Matjunin oli enne politsei saabumist kutsunud kiirabi, teatega, et naine on deliiriumis. Talle tundus XXX olek ja jutt täiesti adekvaatne. XXXl mõõdeti joove 1,54 mg/l, S. Matjuninil 1,63 mg/l. XXX väitel oli mees peksnud teda jalgadega juba 29.11.2012, kuid sel päeval XXX politseisse ei helistanud. Siis oli S. Matjunin paar tundi maganud ja õhtul uuesti skandaali korraldanud. XXX näitas talle oma vasakut kätt, kuhu S. Matjunin oli teda jalgadega löönud, kuid tema sellel käel vigastusi ei näinud. Tunnistaja ütlusi S. Matjuninil tuvastatud joobe osas kinnitab 29.11.2012 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 160) mille kohaselt on 29.11.2012 S. Matjuninil tuvastatud alkoholijoove 1,63 mg/l. Tunnistaja XXXon andnud ütlusi selle kohta (tlk 118-130), et ta ei mäleta millest algas tüli 29.11.
8. Sel päeval olid kõik kodus, tüli algas õhtul, isa alustas. Isa hakkas emaga tülitsema, pärast kui hakkas peksmine, läks Nastja lahutama, kuid isa tahtis Nastjalt prillid ära võtta. Isa hakkas ema rusikatega peksma. Tema oli oma toas, isa ja ema olid koridoris, köögis, oma toas. Ta kuulis ja nägi kaklust. Ta proovis neid lahutada. Ta sekkub tülidesse tihti, kuid tal ei õnnestu ema ja isa lahutada. Õde tahtis neid aidata, isa ajas õde pidevalt ära: „Milleks sa seda teed? See on meie asi!“. Isa käratas õe peale, läks õele järgi ja hakaks rääkima, et õde annaks prillid ära. Õde ei andnud. Nad ütlesid isale, et viimane on neid juba ära tüüdanud ja isa läks ema juurde ja jälle algas tüli ema ja isa vahel. Ta nägi, et isa peksis ema, see oli vanemate toas. Kõik lõppes sellega, et ema kutsus politsei – pärast hakkas isa jälle neile peale lendama, ema võttis kätte ja helistas. Kui ema ütles, et helistas politseisse, hakkas isa hullumajja helistama, umbes, et räägib uste, akendega. Nad sekkusid, üritasid rahustada. Politseisse helistas ainult ema. Politsei tuli 10min pärast, kõik olid kodus. Isa proovis ära joosta tänavale. Isa ütleb alati, et politsei välja kutsutaks, nemad kutsuvad ja isa ehmatab kohe ära. See peksmine ei olnud esimest korda, vahetevahel on enne ka olnud. Isa lõi teda 4 päeva tagasi: kui isa hullumajja helistas, siis ta ütles, et isa valetab ja isa andis talle jalahoobi vastu selga. Valus ei olnud. 30.11.2012 isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeli (tlk 89-91) kohaselt viidi 30.11.2012 läbi XXX läbivaatus. Läbivaatusega tuvastati XXX vasakul jalal reie välisküljel nähtav ca 5cm pikkune lillakat tooni laik (fototabel foto nr 2). Muid vigastusi ei tuvastatud. Süüdistatav S. Matjunin ei andnud kohtuistungil 29.11.2012 episoodi osas ütlusi vaid märkis üldiselt, et ei ole XXX suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. Kohtu hinnangul on S. Matjunini tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 122järgi.

Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõendamist S. Matjunini poolne ja kannatanute XXXning XXX vastu suunatud vägivald ajavahemikul august 2011 – november 2012. Kohtul ei ole alust väita, et antud juhul ei oleks tegemist kannatanute järjepideva, kehalise väärkohtlemisega. Kohtul puudub alus kahelda selles, et igal eraldiseisval juhtumil oli S. Matjunini tegevus kannatanutele valu põhjustav. Kohus märgib, et kahetsusväärselt nähtub S. Matjunini perekonnaliikmete, kannatanute XXXja XXX ning tunnistaja XXXütlustest (mis ei puuduta küll süüdistatavale süüdistuses esitatud konkreetseid etteheiteid) et perekond Matjuninite elu kulges pideva vägivalla foonil. 13 Nii on kannatanu XXX muuhulgas andnud ütlusi selle kohta, et selline käitumine on S. Matjuninil peaaegu iga päev, kui S. Matjuninil on raha, et osta alkoholi. Iga kuu, umbes 2 nädalat pärast palgapäeva tarbis S. Matjunin alkoholi ja muutus siis tema suhtes vägivaldseks ning kiusas XXX(võttis viimasel prille eest, toimusid sõnavahetused). Poega S. Matjunin ei puutunud. Tavaliselt lõi S. Matjunin teda nii jalgade kui kätega üle kogu keha, samuti näkku ja pähe. Kõik peksmised toimusid kodus, XXX Tallinnas. Peksmised põhjustasid valu, keha oli sinikaid täis. Ta ei olnud suuteline S. Matjuninile vastupanu osutama, haiglasse ja perearsti poole ta pöördunud ei ole, sest tal on häbi. Peksmised toimusid tavaliselt õhtuti, aga ka öösiti, kui S. Matjunin oli purjus. Füüsilist vägivalda hakkas S. Matjunin tema suhtes kasutama umbes 1,5 aastat tagasi ja regulaarselt. Peksmised kestsid ajaliselt kuidas kunagi: vahel 10min, vahel 20min. Vahel õnnestus tal ise põgeneda, mõnikord tuli tütar vahele. Reeglina järgmisel päeval S. Matjunin peksmisi ei mäletanud ja väitis, et neid ei ole olnud. Kannatanu XXXon muuhulgas andnud ütlusi, et selline olukord kestab kogu aeg, kui kasuisal on raha ennast purju juua. Kasuisa peksab ema, kui on purjus. Teda on S. Matjunin rünnanud siis, kui ta üritab ema kaitsta. Kasuisa hakkas ema igapäevaselt peksma 1-2 aastat tagasi, kui ema pidi töölt ära minema. Sarnased olukorrad nagu videotel, toimusid neil igapäevaselt. Hetkel, kui kasuisa viibib vahi all, on olukord kodus rahulik ja ema enam alkoholi ei tarbi. Tunnistaja XXXon andnud ütlusi selle kohta (tlk 118-130), et kui ema ja isa ei ole purjus, siis on kõik korras, kui nad on purjus, siis hakkab isa ema millegipärast alati peksma. Ema joob vahetevahel, täitsa natukene. Isa ja ema joovad peamiselt viina. Tülid hakkavad kuidagi iseenesest, tülid on raha pärast, need kestavad oma aasta juba. sellised probleemid vahetevahel, siis kui ta väike oli. Alati on tülid alkoholi pärast. 4 päeva tagasi oli ema põrandal ja isa peksis ema, seda oli mitu korda. Isa peksis ema vastu kõhtu, vastu selga. Nastja sekkus, proovis neid lahutada. Pärast tülisid on isa ja ema suhted esialgu normaalsed. Pärast jälle samasugused. Kui emal on palgapäev, isa tema juurde ei roni. Kui isal on palgapäev, siis hakkab isa ema tüütama, isa hakkab viina ostma ja joob seda. Asjaolu, et peres valitsev vägivald oli laste jaoks normaalne, igapäevane ja tavapärane, on kohtu arvates tõendatud tunnistaja XXXütlustega, kes 29.11.2012 väljakutsele reageerides nentis, et mõlemad lapsed olid rahulikud, ei nutnud; XXXtegi koduseid ülesandeid, XXXütles, et isa on hullumeelne. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et lapsed reageerivad üksikjuhtumitel politsei sekkumist nõudvale, vägivaldseks muutunud peretülile siiski mõningase ehmatusega. Kohtu hinnangul pani S. Matjunin õigusvastased teod toime otsese tahtlusega, tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. S. Matjunin on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 122

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistuse. Kohtu hinnangul puuduvad S. Matjunini karistust kergendavad asjaolud: isik ei ole oma süüd tunnistanud, on ennast õigustanud, toimunu kohta tõeseid ütlusi S. Matjunin andnud ei ole ning süüdistatav ei ole kordagi toimunut kahetsenud. Kohus märgib, et S. Matjunin vastas istungil prokuröri esitatud küsimusele – mis on teie arvates vägivald – järgmiselt: „Tõepoolest, mis see on? 14 Siis kui silma all on sinikas või see, kui surusin vastu seina, kas see on vägivald? Ma eeldan, et kui löön rusikaga näkku. Kui ma jõu kasutamisel segan vahele, kui kaks inimest kaklevad, kas see on ka vägivald?“. Kohtu hinnangul illustreerib tsitaat ilmekalt süüdistatava kohtuistungil sh mitteverbaalset suhtumist toimepandusse. S. Matjunini karistust raskendavaks asjaoluks on kohtu hinnangul

§ 58

p 4 järgi süüteo toimepanemine isikute suhtes, kes on temast majanduslikus ja perekondlikus sõltuvuses. Kohus osundab siinkohal ka tunnistajate XXX, I. Merkulova, I. Košlataja ütlustele, mille kohaselt rääkisid tunnistad, et soovitasid kannatanu XXXpöörduda politsei poole, kuid XXXkartis, põhjusel et siis pannakse võõrasisa vangi ja pere kaotab sissetulekutes. 08.04.2012 episoodis on S. Matjunini karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine abitus seisundis isiku suhtes (

§ 58p 3).

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli kannatanu XXX tugevas alkoholijoobes, mille tõttu oli tema arusaamis- ja reageerimisvõime võrdlemisi piiratud. Kannatanu XXXütlustest nähtuvalt ei suutnud XXX end oma seisundist tulenevalt kaitsta ning seega tuleb XXX lugeda 08.04.2012 abitus seisundis olnuks. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et XXX oli end eelnevalt ise sellisesse seisundisse viinud. Oluline on, et XXX võime ründele kohaselt reageerida oli olematu. Kannatanu XXXja tunnistaja XXXütlustest nähtuvalt oli S. Matjunini poolne tegevus vaatamata viimase joobele siiski koordineeritum, S. Matjunini ütlustest nähtuvalt mäletab ta 08.04.2012 sündmust ning seega sai S. Matjunin aru, et peksab oma naist olukorras, kus viimane ei taju ümbritsevat keskkonda ja situatsiooni adekvaatselt. Kohtuvaidluste käigus märkis prokurör, et taotleb S. Matjuninile sanktsiooni keskmisest määrast veidi allapoole jäävat karistust põhjusel, et kannatanutele tekitatud kehavigastused ei olnud märkimisväärsed. Samas ei pea kohus episoodide arvu, S. Matjunini karistust kergendavate asjaolude puudumist ja tema karistust raskendavate asjaolude esinemist arvestades võimalikuks S. Matjuni karistamist muul viisil, kui reaalse vangistusega

§ 122keskmises määras.

Kohtu arvates ei ole S. Matjuninit võimalik mõjutada tingimusliku vangistuse või üldkasuliku tööga – eelnimetatud ei täida kohtu arvates karistuse eesmärke. Kohus märgib, et kannatanu XXX nõustus kohtuvaidlustes prokuröri poolt taotletud karistusega, so reaalne vangistus; kannatanu XXXpidas prokuröri poolt taotletud karistuse liiki kohaseks, kuid leidis, et karistus on liiga leebe. Kohus leiab, et S. Matjunin tuleb süüdi mõista

§ 122järgi ja karistada vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb karistusest Kr

MS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3. Sergei Matjuninil tuleb ära kanda 1 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus.

§ 68lg 1 järgi tuleb karistusaja hulka arvestada S.

Matjunini poolt eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva ning S. Matjuninil jääb kanda 1 aasta, 7 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus. S. Matjuninile on Harju Maakohtu 14.09.2010 otsuse alusel süüdi mõistetud

§ 424järgi esitatud süüdistuses ja teda on karistatud Kr

MS § 238 lg 2 sätteid silmas pidades vangistusega 2 kuud. S. Matjuninile mõistetud vangistus jäeti

§ 73

järgi täielikult tingimisi täitmisele pööramata, katseaja pikkuseks määrati 3 aastat. Seega pani S. Matjunin katseajal toime uue kuriteo ning süüdistatavale tuleb mõista liitkaristus

§ 65lg 2, § 64 sätteid järgides.

Kohtu hinnangul tuleb seega S. Matjuninile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud 1 aasta, 7 kuu ja 25 päeva pikkust vangistust suurendada eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 2 kuu vangistuse võrra. S. Matjuninile tuleb mõista liitkaristus: 1 aasta, 9 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks tuleb lugeda S. Matjunini vahistamine 01.12.2012. Asitõend: Süüdistusaktis märgitud asitõendiga seoses otsustab kohus alljärgnevat: CD-plaadid heli- ja videosalvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel 15 kriminaaltoimikusse. CD plaatide säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Samuti kuuluvad väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; kaitsja on esitanud taotlused 103,20 eurot riigi õigusabi tasu hüvitamises, kaitsja taotlused on rahuldatud. Samuti kuuluvad väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Seda, aga kohus tuvastanud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab S. Matjuninilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 48,00 eurot. Kohus mõistab S. Matjuninilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 353,25 eurot, so 352,80 euroy kaitsjatasu ja 0,45 EUR koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 35,30 eurot, viimase osamakse suurus on 35,75 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Kohtunik: /allkiri//pitsat/ 16