§-s 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 800 eurot 2)
§-s 175 lg 1 p. 3 alusel isiku ekspertiisi maksumus 84.11 eurot ja DNA ekspertiisi maksumus 969 eurot, kokku 1053.11 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank, nr. 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-12-9420 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Ernest Gammerilt kannatanu XXXkasuks
1 alusel XXXpoolt valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu 500 eurot. Asitõendid: Taskunuga, kannatanu sviiter – (asuvad kriminaaltoimiku juures) –
4 alusel hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus Ernest Gammer’it süüdistatakse selles, et tema 22.08.2010 kella 03.55-04.10 alkoholijoobes Tallinnas klubi Cathouse /endise nimega Seduction/, territooriumil aadressil Tallinnas Viru väljak 4/6, põhjendamatult ja ootamatult ründas XXXja lõi teda kahel korral noaga vasaku rindkere ja vasaku reie piirkonda, tekitades viimasele vasakule rinnaõõnde tungiva torkelõikehaava vasakul pool rindkerel koos vasakpoolse veri-õhkrinnaga, mis oli eluohtlik vigastus ja torke-lõikehaava vasakul reiel, mis ei olnud eluohtlik vigastus ning mille paranemise kestus ei ületa 4 kuud ning milline vigastus ei põhjusta püsivat töövõimekaotust rohkem kui 40%. Seega elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamisega pani Ernest Gammer toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (mis oli 22.08.2010 kehtinud Karistusseadustiku järgi kvalifitseeritav kuriteona KarS § 118 p 1 järgi). Kohtuotsuse põhjendus Süüdistatav Ernest Gammer ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses. Tema ütluste kohaselt seisis ta kella kolme paiku öösel Cathouse ööklubi terrassil baarileti läheduses koos XXX. Mingil hetkel löödi ta jalust maha ja ta kukkus. Edasi kaotas ilmselt teadvuse, sest järgmisena mäletas hetke, kui turvamees teda püsti aitas. Kuna ta ei tundnud end hästi, tellis takso ja sõitis koos XXX minema. Taksos kontrollis teksapükste taskut, et veenduda maniküürinoa allesolekus, kuid nuga ei olnud. Pintsaku taskuid ei kontrollinud. Paar nädalat hiljem viis ta sellesama pintsaku, mis tal tookord Cathouse ööklubis seljas oli, keemilisse puhastusse ja kui pintsaku puhastusest kätte sai, anti talle ka nuga, mis olevat olnud pintsaku taskus. Sellest, et XXX oli enne tema lahkumist ööklubis noaga haavatud, sai teada kojusõidu ajal, kui talle helistas keegi samas ööklubis viibinud tuttavatest. 2 Kuna mainiti nagu oleks tema XXXvigastuse tekitanud, siis selleks, et teada saada, kas ta on kannatanu noaga löömises süüdi või mitte, külastas ta XXX haiglas ja kohtus temaga ka väljaspool haiglat. XXXteda siis noaga löömises ei süüdistanud, kuna ei teadnud, kes teda noaga lõi. Siiski hakati temalt raha nõudma kompensatsiooniks kehavigastuse tekitamise eest. Rahanõudjaks oli kannatanu sõber, kelle sõnul olevat tema (E.Gammer) XXXööklubis noaga haavanud. Tulenevalt sellest, et ta sai keemilisest puhastusest oma noa tagasi, ei olnud järelikult ööklubi terrassi põrandalt kakluse kohalt leitud väike maniküüri nuga tema oma ja järelikult ei saanud olla tema see, kes XXXnoaga lõi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on tõendamist leinud, et 22.08.2010.a. varahommikul seisid Cathouse ööklubi terrassil lisaks süüdistatavale ja XXX nendest umbes 5-7 meetrit eemal XXX koos XXX ja viimaste läheduses süüdistatavat, kannatanut ja XXX mitte tundev XXX. Kohtulikul uurimisel on süüdistatava ja kannatanu ütlustega tõendatud, et nad olid teretuttavad ja mingit konflikti kohvikus nende vahel ei olnud, nad isegi ei suhelnud omavahel. Vaatamata Ernest Gammeri poolt öeldule, et teda joosti jalust maha ning tema ei ole kellegi suunas jooksnud, kinnitavad kannatanu ja tunnistajate XXX ja XXX ütlused vastupidist. Kannatanu: „Seisin koos XXX, ta seisis minu vastas. Gammer seisis meist umbes viie meetri kaugusel koos ühe tütarlapsega. Ma noogutasin süüdistatavale tervituseks ja siis nägin, et ta hakkas minu poole liikuma kiiresti ja siis tuli kolm lööki minu suunas. Esimene löök oli suunatud pea piirkonda, kuid ma katsin pea kätega ja siis sain löögi kaenla alla rindkeresse. Teine löök oli vastu jalga ja kolmas ka kuskile jala piirkonda“. Tunnistaja XXXütlustest tulenevalt tundis ta XXXja seistes temast umbes nelja meetri kaugusel, vaatas teda. XXX seisis koos sõbranna ja ühe tumedas pintsakus ja tumedates pükstes noormehega. Noormees tundud olevat kuidagi vihane, sisemiselt pinges, hoiak oli närviline ja pilk suunatud ühte punkti tunnistaja kõrval seisnud noormeeste peale. Järsku tormas ta ühele tema kõrval seisnud noormehele rusikatega kallale. Kannatanu sõber haaras ründajal kaelast ja tiris teda eemale. Kuigi sündmusest on möödas kaks ja pool aastat, tundis tunnistaja XXXära rünnatava ja Ernest Gammeris ründaja. Tunnistaja XXXütlused tõendavad, et seistes XXXööklubi terrassil, tormas nendest umbes 5-7 meetrit eemal koos tütarlapsega seisnud noormees nende poole ja ründas XXX, lüües teda parema käega kaarega vastu vasakut külge rindkere piirkonda. Mõlemad kukkusid põlvili või kükakile. Tunnistaja võttis ründajal kaelast kinni ja tiris kannatanust eemale. Kohtus kuulati üle ka tunnistaja XXX, kellega koos XXXööklubisse tuli, kuid kes kannatanu ründamise hetkel viibis 5-7 meetrit eemal baarileti juures ning seetõttu rünnaku algust ei näinud. End ringi pöörates nägi kannatanu ja Ernest Gammeri vahelist kähmlust. Seega on kannatanu ja tunnistajate XXX ja XXX ütlustega tõendatud, et Ernest Gammerile keegi otsa ei jooksnud, keegi teda maha ei tõuganud, ta ei kukkunud ja lähtuvalt sellest ei saanud ka oma pead vastu terrassi põrandat ära lüüa ega teadvust kaotada. Nendesamade tunnistajate ütlused tõendavad, et hoopis süüdistatav oli see, kes tormas kallale XXXja lõi teda. Eeltoodu on kooskõlas ka tunnistajana kohtus üle kuulatud tol ööl ööklubis turvamehena töötanud XXXpoolt öelduga, mille kohaset ütles talle kannatanu peale seda, kui tal käed selja taha väänati ja ta ööklubi territooriumilt eemale viidi, et tema ei olnud kakluse algataja ja ta pole milleski süüdi. 3 Kohtus kuulati üle ka tunnistaja XXX, kellega koos Ernest Gammer baarileti juures seisis. XXX ütlused ei kinnita kannatanu ja tunnistajate XXXja XXXütlusi, mille kohaselt E.Gammer jooksis XXXjuurde ja lõi teda esimesena. XXX ütluste kohaselt ta kakluse algust ei näinud. Ta olevat vahepeal vestelnud kellegi teisega ning oli E.Gammeri poole seljaga. Siis keegi riivas või tõukas teda, mille peale ta end ümber pööras ja siis nägigi kaklust. Kaitsja küsimustele vastates rääkis ta ka tõukamisega seoses tema koti maha kukkumisest ja enne ringi pööramist selle sisu üles korjamisest,. Tunnistaja ütluste kohaselt ei näinud ta, et E.Gammer kellegi poole oleks jooksnud ja rusikatega vehkinud. Teistest erinevalt on ta rääkinud ka kakluse koha kohta ja nimelt seda, et kaklus toimus tema lähedal, umbes meeter -poolteist temast eemal. Kohus leiab, et tunnistaja XXX ütlused samade asjaolude kohta on paljuski vastuolulised. Vastates prokuröri küsimustele tema ja E.Gammeri vahelise asetsuse kohta ajal, mil ta väidetavalt olevat kellegi teisega vestelnud ja mil teda tõugati, on XXX esmalt öelnud, et oli seljaga E.Gammeri poole. Prokuröri täpsustava küsimuse peale „Kas Gammer seisis Teie selja taga?“, vastas XXXeitavalt, öeldes, et Gammer seisis tema kõrval. Prokuröri küsimusele „Kus oli Erik, kui Teie maast koti võtsite?“ vastas XXX: „Minu ees seisis. Kui koti üles võtsin ja ringi pöörasin, nägin, et juba kakeldakse...“ Kaitsja küsimusele „Kas Teid tõugati Eriku poole?“ vastas tunnistaja: „Jah, sest ta seisis minu ees....“. Selles osas, et E.Gammer oli üks kakluses osaleja, ühtivad tunnistaja XXXütlused teiste tunnistajate ütlustega. Kui pidada usutavaks tema erinevatest ütlustest seda, et tema tõukamise ja koti maast üles võtmise ajal seisis E.Gammer tema ees, siis ei ole kuidagi võimalik mitte näha kakluse algust. Ei võtnud ta ju ometi kotti maast üles kinnisilmi. Seega pidi ta igal juhul nägema, kuidas E.Gammer kaklusse sattus. Seega on tunnistaja XXXütlused vastuolulised ja kohtu arvates ebausaldusväärsed ning kohus jätab need tõendite kogumist välja. Pealegi tõendavad tunnistaja XXXütlused, kes enne E.Gammeri poolt XXX kallale tormamist vaatles E.Gammeri kõrval seinud D.Roštšinat, keda ta tundis, et kui E.Gammer hakkas kannatanu poole jooksma, seisis XXXveel samal kohal. Ka süüdistatav, kes seisis XXXläheduses, ei näinud, et keegi oleks ta jalust maha löönud või teda riivanud või tõuganud. Seega ei vasta tõele tunnistaja XXXjutt tema tõukamisest ja koti maha kukkumisest enne kui ta E.Gammerit kaklemas nägi. Peale XXXja E.Gammeri lahutamist tuvastati XXXküljepeal noa haav. Seda nägid tunnistajad XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Kutsusti kiirabi, mis toimetas XXXhaiglasse. Ravidokumentide ja isiku ekspertiisiakti kohaselt oli tegemist vasakul pool rindkerel asetseva torke-lõikehaavaga, mis oli tunginud rinnaõõnde ja millega kaasnes ka veri-õhkrind. Tuvastati torke-lõikehaav ka vasakul reiel. Kuigi kannatanu ega keegi tunnistajatest ei näinud ründe ajal E.Gammeri käes nuga ja kõik arvasid, et ta lõi kannatanut rusikaga, nägi tunnistaja XXXpeale seda, kui turvamehed olid E.Gammeri ja XXXära viinud, kakluse kohal põrandal väikest dekoratiivset nuga ja paari tilka verd. Ta juhtis sellele noale turvameeste tähelepanu ja turvamees võttis noa maast üles. Noa leidmist kakluse kohalt tõendavad ka turvatöötaja XXXütlused, samuti tõendavad need ka seda, et leitud nuga oli verine. Verejälgede olemasolu noal tõendab ka noa vaatlusprotokoll. Vere kuuluvuse kindlakstegemiseks määrati DNA ekspertiis, mis tuvastas, et noal oli XXXveri. Vaadeldud on ka XXXseljas olnud sviitrit ja vaatlusprotokolli kohaselt oli sviitril ülal vasakpoolsel küljel lõikevigastus. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on leidnud tõendamist, et XXXründas ööklubis E.Gammer, kes lõi teda vastu vasakut külge. Kuna hiljem tuvastati kannatanul selle koha peal torke- lõike haav, mis isiku ekspertiisiakti kohaselt on tekitatud torke-lõikevahendiga, milleks võis olla ka 4 nuga, oli järelikult E.Gammeri käes ründe ja XXXlöömise ajal nuga. Seda kinnitab ka asjaolu, et kohal, kus kannatanut löödi, leiti väike nuga, millel oli XXXveri. Kuna XXXenne tema ründamist E.Gammeri poolt noavigastusi ei olnud, keegi teine teda ei rünnanud ega löönud, kellegagi tal ööklubis konflikte ega kaklust ei olnud, said noahaavad rindkerel ja reiel tekkida üksnes E.Gammeri löökide tagajärjel. Kuna tegemist oli väga väikese noaga, siis sellega on seletatav, miks keegi nuga E.Gammeri käes ei märganud ja enne kannatanu noahaava nägemist arvati, et löögid olid antud rusikaga. Gammeri süüd selles kuriteos tõendavad ka kannatanu ütlused selle kohta, et E.Gammer tuli peale operatsiooni haiglasse tema juurde vabandama vigastuste tekitamise pärast. Kannatanu ütluste kohaselt ütles süüdistatav talle, et „Kui sain teada, et see olid sina, siis ma vabandan, ma ei tahtnud seda“. Seega lükkavad kannatanu ütlused taaskord ümber süüdistatava versiooni tema tõukamisest kellegi poolt, mahakukkumisest, teadvuse kaotusest ja sellest, et tema noaga kannatanut ei löönud. Kannatanu ütlused ei kinnita E.Gammeri väidet nagu tulnuks ta kannatanu juurde eesmärgiga teada saada, kas vigastuse tekitas tema. Ta tuli kohe vabandama. Süüdistatava selgitus ööklubis seljas olnud pintsaku andmisest keemilisse puhastuse koos selle taskus olnud noaga ja hiljem noa tagasisaamisest on kohtu seisukohalt väljamõeldud kaitseversioon, mille kontrollimiseks ei ole ei tema ega kaitsja esitanud ühtegi tõendit. Pealegi ei ole usutav, et taksos sõidu ajal nuga otsides, katsus ta vaid pükste taskuid, jättes kontrollimata pintsaku taskud. Ka oleks loogiline ja mõistetav, kui E.Gammer, teades, et teda süüdistatakse XXXnoaga kehavigastuste tekitamises ja saades keemilise puhastuse töötajalt oma noa tagasi, teatanuks sellest ka uurijale, kuna see oleks tõendanud, et ööklubi põrandalt leitud nuga ei saanud olla temale kuuluv ja vabastanuks teda süüst. Ometi ta seda ei teinud, vaid esitas sellise kontrollimatu versiooni alles kohtus. Isiku ekspertiisiakti kohaselt on vasakule rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav eluohtlik tervisekahjustus. Lähtudes sellest on kuritegu kvalifitseeritud õigesti KarS § 118 p. 1 järgi. Alates 14.04.2012.a. kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p. 1 järgi. Kuna E.Gammer kuriteo toimepanemist eitas, konflikti enne rünnet kannatanu ja süüdistatava vahel ei olnud, kannatanu süüdistatavat millegagi ei provotseerinud, polnud võimalik tuvastada E.Gammeri motiivi kehavigastuse tekitamiseks. Igal juhul ei ole tõendamist leidnud tapmise tahtlus, mistõttu kuriteo kavlifitseerimine tapmise katsena on välistatud. Kaitsja esitas omapoolse versiooni sellest, kuidas võis kannatanu temal tuvastatud noahaavad saada. Tema väitel kuulus sündmuskohalt leitud nuga kannatanule ja oli kinnitatud püksirihma külge vasakule poole. Kakluse ajal võis nuga avaneda ja tekitada kannatanule haavad. Kuna noalt ei leitud E.Gammeri DNA-d, oli ainult kannatanu DNA, võis see olla enesehaavamine. Kui nuga oleks olnud E.Gammeri oma, oleks noalt leitud ka E.Gammeri DNA-d. Kohus ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga enesehaavamise kohta. Kohtus uuriti mitte ainult noa vaatlusprotokolli, vaid vaadeldi ka nuga ennast põhjalikult ja prooviti seda avada ja sulgeda. Tegemist on liikuva teraga väikese taskunoaga. Tera avamine toimub käepideme peal oleva tillukese pikliku „nupu“ liigutamisega, selle peale surumise või vajutamisega, mida tuleb teha päris jõuliselt. See tähendab, et noatera ei avane kergelt vaid väga raskelt. Seetõttu välistab kohus täielikult noa iseenesliku avanemise. Teiseks, isegi kui oletada noa iseeneslikku avanemist, siis vööle kinnitanuna jääb noatera osa allapoole. Selleks, et tekitada haava ülakehasse rindkere piirkonda, peab noatera pöörduma ülespoole. Kui nuga rüseluse käigus teistpidi pöördub, on loogiline, et klamber tuleb püksirihma küljest lahti ja nuga kukub maha, aga mitte ei tungi iseenesest kahte omaniku kehaossa: reide ja rindkeresse. Kohus ei nõustu ka kaitsja väitega, et noal Gammeri DNA puudumine välistab selle kuulumise süüdistatavale ja tõendab, et E.Gammer ei ole seda nuga käes hoidnud ega järelikult ka XXXhaavanud. Tõepoolest DNA ekspertiis ei tuvastanud noalt (ka käepidemelt) süüdistatava 5 DNA-d, kuid kohtu arvates ei välista see siiski automaatselt E.Gammeri puutumust noaga. DNA olemasolu sõltub paljuski proovi kvaliteedist ja kogusest ning sellest, millisest kohast noalt proov võeti (võib olla nendes kohtades, kust ekspertiisi jaoks proovid võeti E.Gammeri bioloogilist materjali ei olnud), samuti sellest, kuidas inimene oma DNA-d jagab, kas inimesel on rasune või kuiv nahk. Kuiv nahk võib DNA-d üldse esmetele mitte jätta. Ka asjaolu, et noa käepidemelt ühest kohast leiti kannatanu DNA-d, ei tõenda iseenesest, et kannatanu on nuga käes hoidnud ega noa kuuluvust talle. Kuna selle noaga tekitati kannatanule vigastused ja noateral oli kannatanu veri, võis mingi väike vereosake lenduda ka käepidemele ja just sellest kohast võidi võtta proov. Kohtule ei ole teada, millises käepideme osas kannatanu DNA asetses. Kui see oli noatera vahetus läheduses, ei ole välistatud ka kannatanu DNA sattumine käepidemele kokkupuutest kannatanu nahaga, kui noatera kehasse tungis. Seega ei välista noal süüdistatava DNA mitteleidumine tema poolt selle noaga XXXhaavamist, kui kõik teised tõendid seda kinnitavad ja kannatanu enesehaavamise kohus eespool toodud asjaoludel välistas. Kaitsja on kaitsekõnes väitnud, et kakluses osales peale kannatanu ja süüdistatava veel teisigi isikuid, viidates turvatöötaja XXX, XXX, XXX kohtueelses menetluses antud ütlustele. Kaitsja väitis ka, et tunnistaja XXX on tunnistanud, et kaklejate juurde jooksid teised inimesed, kes alustasid kaklejate eraldamist ja siis alles saabusid turvatöötajad. Seega võis nendest teistest kaklejatest keegi, kes on jäänud tuvastamata, noaga XXXvigastada. Kohus jätab need kaitsja väited tähelepanuta, sest need tuginevad tunnistajate kohtueelsel menetlusel antud ütlustele, mida ei ole kohtuistungil avaldatud. Võistlevas kohtumenetluses kehtib tõendite vahetu ja suulise uurimise põhimõte. Kohtueelses menetluses antud ütlusi võib kasutada vaid tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks ja sellisel juhul tuleb taotleda kohtuistungil nende ütluste avaldamist, kui need on vastuolus kohtuistungil antud ütlustega. Kohtus kuulati turvatöötajatest üle XXX ja XXX. XXXütlustest ei tulene, et kakluses oleks peale kannatanu ja süüdistatava veel keegi osalenud, tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist kaitsja taotlenud ei ole. XXXülekuulamist tunnistajana ei ole taotlenud ei prokurör ega kaitsja. Peale prokuröri loobumist XXX ülekuulamisest, ei taotlenud ka kaitsja tema ülekuulamist, vaid loobus samuti. Seega on lubamatu viidata kohtukõnes nende kahe tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustele. Seonduvalt tunnistaja XXX ütlustega märgib kohus, et tunnistaja on kohtus rääkinud kaklusest ainult XXXja E.Gammeri vahel. Ta ei ole öelnud, et enne turvatöötajate saabumist jooksid kaklejate juurde teised inimesed, kes alustasid kaklejate eraldamist. On öelnud, et kuna ümberringi oli palju rahvast, siis ta ei näinud nende lahutamist teiste isikute poolt enne turvatöötajate saabumist. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ka selles, et kannatanu ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta, kuna kolm tema ülekuulamisprotokolli räägivad üksteisele vastu. Kohtule jääb arusaamatuks, milliseid vastuolusid kaitsja silmas peab ja kuidas saab kaitsja taas viidata kohtueelses menetluses koostatud ülekuulamisprotokollidele ja nendes sisalduvatele ütlustele, kui ta ei ole taotlenud nende avaldamist kohtuistungil. Kohus saab otsuse tegemisel võtta aluseks ristküsitluse tulemina saadud ütlusi, mitte aga kohtueelsel menetlusel antud ütlusi. Kohus leidis, et E.Gammeri süü XXXeluohtliku kehavigastuse tekitamises on tõendamist leidnud, vaatamata sellele, et teo toimepanemise põhjus jäi tuvastamata. Tulenevalt E.Gammeri poolt haiglas kannatanule öeldust, et ta vabandab selle pärast, et vigastada sai XXX, on põhjust arvata, et rünnaku objektiks sattus XXX kogemata, et E.Gammer soovis rünnata hoopiski kedagi teist, kuid mingil põhjusel ajas ohvrid segamini. Subjektiivsetelt tunnustelt on kohtu arvates tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Baari juures seistes oli tal nuga käes. E.Gammer tunnistas kohtus, et tal on kombeks maniküürinoaga oma 6 sõrmeküünte kallal nokitseda, et on harjumus neid pidevalt käes hoida ning ei välistanud, et ka tookord ööklubis võis tal selline nuga käes olla. Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli E.Gammer vihane, põrnitses ainiti XXXja XXXsuunas ning tormas siis äkitselt nende poole. Ei ole tuvastamist leidnud, et E.Gammeri eesmärgiks oli noaga eluohtliku vigastuse tekitamine, mistõttu ei ole võimalik tõendada subjektiivse küljena kavatsetust. Küll aga on üldteada see fakt, et nuga on terariist ja isegi mõõtmetelt väikese noaga võib tekitada raske vigastuse elutähtsasse piirkonda lüües. Seega pidas ka E.Gammer võimalikuks raske kehavigastuse tekitamist, lüües XXXrusika sees olnud noaga rindkeresse, nõustudes selliselt teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 118 p.1 koosseisupärase asjaolu saabumisega. Tsiviilhagi XXXesitas Ernest Gammeri vastu tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 757.92 eurot ja moraalse kahju nõudes 15000 eurot. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p. 2 ja § 1050 alusel on kannatanul õigus nõuda tervisekahjustuse tekitamisega õigusvastaselt tekitatud kahju, sealhulgas ka mittevaralise kahju hüvitamist. On tuvastatud E.Gammeri süüline käitumine kannatanule kehavigastuse tekitamises. Seega on tuvastatud ka põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja kannatanule eluohtliku kehavigastuse tekitamise vahel. Kannatanu varaline kahju hõlmab kannatanu ravikulud nii Eestis kui Venemaal. Ravikulude ja Venemaal operatsiooni tegemisega seonduvate kulutuste kohta on esitatud kirjalikud tõendid. Kohus leiab, et varalise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 719.39 eurot. Kannatanu palus hüvitada 757.92 eurot. Kannatanu esindaja sõnul maksti kannatanule ohvriabi toetust 2684 eurot. Kui tsiviilhagis märgitud summast 3441.92 eurost maha arvata ohvriabi toetus, jääbki järele 757.92 eurot. Kuna aga kannatanu loobus nelja kviitungi osas kahju hüvitamisest kogusummas 1567.80 rubla, mis vastab 38.53 eurole, tuleb selle summa võrra nõuet veelgi vähendada ja lõplikuks hüvitamisele kuuluvaks varalise kahju summaks jääb 719.39 eurot. Mittevaralise kahju ulatuse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS § 134 lõigetest 2 ja 5, millest tulenevalt tuleb kahjustatud isikule maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Kuna mittevaralise kahju hüvitise suuruse tõendamine ei ole võimalik, on piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hüvitise suuruse otsustab kohus oma äranägemisel, kuid mittevaralise kahju hüvitise suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kohus leiab, et mõistliku ja hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlakstegemisel tuleb kindlasti arvestada vigastuse raskust. XXX tekitati eluohtlik vigastus - vasakule rinnaõõnde tunginud torke-lõikehaav koos vasakpoolse veri-õhkrinnaga. Sellise vigastusega seoses olid vajalikud korduvad operatsioonid. Tänaseks ei ole ta lõplikult paranenud, talle on määratud 100%-line töövõimekaotus. Peale vigastuse saamist ei ole ta saanud tööl käia. Varem töötas ehitajana, kuid sel alal töötamine ei ole enam võimalik, sest vastunäidustatud on füüsiline koormus. Tal esineb õhupuudus, isegi trepist teisele korrusele minek on õhupuuduse tõttu raskendatud. Varem tegeles hobi korras jalgpalliga ja hokiga, kuid nüüd on sunnitud nendest loobuma. Kohus leiab, et XXXpoolt üleelatud kannatused ja tema elukvaliteedi tunduv langus annavad aluse hinnata kannatanu poolt esitatud moraalse kahju nõude 15000 eurot mõistlikuks summaks ja see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Karistamine Karistamise aluseks on süü suurus, arvesse võetakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventiivset eesmärki. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 118 ja otsuse tegemise ajal kehtiv KarS § 118 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse neljast kuni kaheteistkümne aastani. Prokurör taotles karistamist minimaalse, s.o. nelja-aastase vangistusega, kaitsja taotles süüdistatava õigeksmõistmist. 7 Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on proportsionaalne E.Gammeri süü suurusega. Tegemist oli ühe löögiga elutähtsa kehaosa piirkonda, kasutatud nuga oli väga väike, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Kuigi kohtuistungil E.Gammer end süüdi ei tunnistanud ega kahetsenud, käis ta siiski kohe süüteo toimepanemise päeval kannatanut haiglas vaatamas ja vabandas tema ees ning kahtses toimepandut. Teo toimepanemisest on möödunud kaks ja pool aastat. Selle aja jooksul ei ole süüdistatav rohkem kuritegusid toime pannud ning eripreventiivne eesmärk on kohtu arvates saavutatav ka sanktsioonis ettenähtud minimaalse vangistusega. Kohus juhindub
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 22.03.2013.a. Kohtunik Rahvakohtunikud: Lea Treiberg Velve Unt 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.