Obsah (8)

§ 317§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741

2-13-36670 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2013. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-36670

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik ITM Inkasso OÜ esitas 07.08.
2. a kohtule hagiavalduse Vxxxxx vxxxx vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlg summas 100 eurot, intress summas 20 eurot, võla sissenõudmise kulud summas 31 eurot, 07.08.
3. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 9,76 eurot ja viivise alates 08.08.
4. a VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus võttis hagi 28.08.
5. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale ja kirjaliku vastuse määrust kätte toimetada. Kohus otsustas 18.10.
6. a määrusega toimetada kostjale hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 18.10.
7. a. Kohus loeb

§ 317lg 5 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 03.11.2013.

a. Kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 07.03.

1. a Placet Group OÜ-ga laenulepingu, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu 100 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama 30 päeva jooksul. Kostja on laenulepingut rikkunud ja ei ole tagastanud laenusummat ega intressi tähtaegselt. Laenuandja loovutas laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt laenusummat, intressi, võla sissenõudmise kulu ja viivist. 2 2-13-36670 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud tasumata laenusummalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras ja arvutanud 07.08.

1. a seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 9,76 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates 08.08.
2. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 08.08.
3. a – 13.12.
4. a eest viiviste suuruseks kokku 2,94 eurot (100 eurot x 0,023 % x 128 päeva). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 163,70 eurot, millest moodustab põhivõlg summas 100 eurot, intress summas 20 eurot, võla sissenõudmise kulud summas 31 eurot ja 13.12.
5. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 12,70 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise protsendina põhinõudelt alates 14.12.
6. a VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 60 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 35 eurot. Taotletav tasu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 95 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3