KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Gaida Kivinurm, Reet Allikvcere, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 16.09.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-20288 Tsiviilasi X X avaldus kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.08.2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja X X (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) lapsega suhtlemise korra Puudutatud isikud: Alaealine laps X X X (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Piret Simm X X (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Valitsuse kaudu, Ehitajate tee 109a, Tallinn) Menetluse liik Linnaosa Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Jätta muutmata Harju Maakohtu 02.08.2013 määrus, määruskaebus jätta rahuldamata.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud
- 02.05.2013 esitas X X Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avaldaja ja puudutatud isiku X X kooselust sündis 21.02.2013 tütar X X X. Laps elab ema juures, kes ei vasta pärast lapse sündi lapse isa telefonikõnedele, sõnumitele jms, alates 24.02.2013 ei ole avaldajal õnnestunud last näha. Avaldaja soovib osaleda oma tütre kasvatamises. Avaldaja pidas vajalikuks 2 sõlmida detailne kokkulepe selles, kuidas lapsest lahus olev vanem osaleb lapse kasvatamises, kuna laps on veel imik. Puudutatud isiku seisukoht
- Puudutatud isik, lapse ema X X, nõustus kohtumistega esialgu ainult lastekaitsespetsialisti juuresolekul. Avaldaja on ebaadekvaatne inimene, läheb kiiresti endast välja, on konfliktne ja raske iseloomuga inimene. Lapse isa eesmärk ei ole mitte lapsega kohtumine vaid lapse ema stressis hoidmine.
- Lapse isal puuduvad vajalikud abinõud selleks, et nii väikest last enda juures hoida. Laps on liiga väike selleks, et üle poole tunni emast eemal olla. Lapsele määratud esindaja seisukoht
- Esindaja oli seisukohal, et tegemist on veel väga väikese lapsega ja kohtumiste määramisel tuleb lapse päevakavaga arvestada. Suhtlemise korraldamisel tuleb ka arvestada, et vanemate suhted last ei kahjustaks. Eestkosteasutuse arvamus
- Eestkosteasutus Haabersti Linnaosa Valitsus leidis, et kuni lapse 6 kuu vanuseni oleks põhjendatud kohtumine isaga 1 tund ühel päeval ja kaks korda kuus. Esimese astme kohtu määrus
- 02.08.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kohus määras, et alates 03.
- - 31.10.2013 kohtub X X tütre X Xga kaks korda kuus ühe tunni jooksul lapse ema juuresolekul, millest vähemalt üks kord on nädalavahetusel. Lapse ja lapse isa kohtumise juures võib viibida lisaks lapse emale kuni 2 eestkosteasutuse töötajat. Lapse vanemate kokkuleppel võib lapse isa tütre X Xga kohtuda ilma lapse ema ja eestkosteasutuse töötajate juuresolekuta. Lapse vanemate kokkuleppel võib lapse isa tütre X Xga kohtuda eestkosteasutuse töötajate juuresolekul ilma lapse ema juuresolekuta. Muud isikud, kes ei ole eestkosteasutuse töötajad, võivad lapse ja lapse isa käesoleva määruse alusel toimuva kohtumise juures viibida ainult lapse vanemate kokkuleppel. Alates 01.11.2013 - 28.02.2014 kohtub X X oma tütre X Xga kaks korda kuus kahe järjestikuse tunni jooksul lapse ema juuresolekul, millest vähemalt üks kord on nädalavahetusel. Lapse ja lapse isa kohtumise juures võib viibida lisaks lapse emale kuni 2 eestkosteasutuse töötajat. Lapse vanemate kokkuleppel võib lapse isa tütre X Xga kohtuda ilma lapse ema ja eestkosteasutuse töötajate juuresolekuta. Lapse vanemate kokkuleppel võib lapse isa tütre X Xga kohtuda eestkosteasutuse töötajate juuresolekul ilma lapse ema juuresolekuta. Muud isikud, kes ei ole eestkosteasutuse töötajad, võivad lapse ja lapse isa käesoleva määruse alusel toimuva kohtumise juures viibida ainult lapse vanemate kokkuleppel. 01.03.2014 - 31.01.2015 kohtub X X oma tütre X Xga kaks korda kuus kolme järjestikuse tunni jooksul lapse ema juuresolekul, millest vähemalt üks kord on nädalavahetusel. Lapse ja lapse isa kohtumise juures võib viibida lisaks lapse emale kuni 2 eestkosteasutuse töötajat. Lapse vanemate kokkuleppel võib lapse isa tütre X Xga kohtuda ilma lapse ema ja eestkosteasutuse töötajate juuresolekuta. Lapse vanemate kokkuleppel võib lapse isa tütre X Xga kohtuda eestkosteasutuse töötajate juuresolekul ilma lapse ema juuresolekuta. Muud isikud, kes ei ole eestkosteasutuse töötajad, võivad lapse ja lapse isa käesoleva määruse alusel toimuva kohtumise juures viibida ainult lapse vanemate kokkuleppel.
- Lapse X X ja lapse isa X X kohtumised toimuvad lapse ema ja lapse isa vahel kokkulepitud kohas või eestkosteasutuse poolt korraldatud ruumides. Isal on õigus 3 suhelda lapsega suhtluskorra välistel aegadel kokkuleppel lapse emaga, kusjuures vastavast soovist tuleb teatada vähemalt viis päeva enne kohtumise toimumist. Perekondlikel tähtpäevadel kavandatavad lapse kohtumised isaga kooskõlastavad vanemad täiendavalt hiljemalt viis päeva enne tähtpäeva. Ärajäänud suhtlemiskorrajärgseid tunde ja päevi ei asendata.
- X X X vanemad X X ja X X suhtlevad omavahel X Xga suhtlemist puudutavates küsimustes kirjalikult, milleks võib kasutada e-maili, sms või muud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi.
- Kohus jättis rahuldamata X X taotluse kohustada X X läbima kohtupsühhiaatriline ekspertiis ja taotluse kaasata menetlusse ja küsida arvamust sõltumatult lastekaitsespetsialistilt või lastepsühholoogilt, taotluse koguda ning esitada 3-kuuse kuni 1,5-aastase lapse päevarežiimi väljaselgitamiseks tõendid Järveotsa Perearstikeskuse ja Perekeskuse Generis OÜ poolt ja taotluse kohustada lapsele määratud esindajat esitama oma esitatud arvamuse põhjendamiseks täiendavaid tõendeid.
- Kohus menetles asja eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kuna X X X vanemad isa ja lapse vahelises suhtluskorras kokkuleppele ei jõudnud, määras kohus lapse X X X ning avaldaja X X suhtlemiskorra kindlaks, lähtudes lapse parimatest huvidest ja ka lapse vanusest. Suhtlemisgraafik peab vastama eeskätt lapse eale ja arengule, arvestama lapse ja lahus elava vanema reaalseid suhteid, olema mitmekesine ning järgima vanemate võrdsuse printsiipi lapsega ajaveetmisel ja lapsele pühendatud aja sisustamisel ning kõige selle juures tuleb toimida lapse huve parimal viisil silmas pidades ja teist vanemat arvestades.
- Kohus selgitas, et X Xl ja X Xl tuleb lahendada kõik lapsesse puutuv viisil ja ulatuses, mis oleks kummalegi vanemale vastuvõetav ja samaaegselt lähtuks eeskätt lapse heaolust ja huvidest. Kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei ole lapse vanemad teineteise suhtes sõbralikult meelestatud, kuid kohus leidis, et oma otsuste tegemisel X X X kohta tuleb vanematel saavutada üksmeel ja seada primaarseks lapse huvid.
- Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama X Xl suhelda oma lapsega, samuti ei ole piisavalt põhjendatud, et X X oma käitumisega võiks käituda lapsele ohtlikult ja et isa edaspidi ei sooviks oma tütrega tegeleda. Vanemate omavaheliste minevikusuhete ja praeguste eriarvamuste pinnalt ei saa teha lõplikke järeldusi selle kohta, et X X ei tohiks kohtuda oma lapsega. Kuigi lapse ema on veendunud selles, et lapse isa ei tule tütre eest hoolitsemisega toime, kuna tal puudub täielik kogemus nii väikse lapsega tegelemisel (näiteks ei oska last õigesti hoida, pesta, mähkmeid vahetada ja lahendada olukordi seoses lapse nutuga, kõhuvaluga jne), siis kohus leidis, et lapse isa suudab nimetatud toimingud ära õppida ning vastav kogemus on võimalik omandada oma lapsega tegelemise käigus lapse ema kaasabil. Isaga veedetud aega ei saa kuidagi pidada lapse jaoks ebamõistlikuks ja last traumeerivaks. Antud juhul on lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks vajalik kindlustada lapsele kindel rütm isaga kohtumistel. Kohus arvestas X X soovi mitte korraldada lapse kohtumisi isaga lapse ja tema ema kodus. Kohus on seisukohal, et X X poolt esitatud tööandjate iseloomustused ei tõenda puudutatud isiku iseloomu paarisuhtes ning lapsevanemana, küll aga X X võimekust osaleda lapse ülalpidamises. Lapse isa ja lapse vanavanemate suhteid puudutavad väited ning lapse vanemate kirjavahetus ei ole menetluses, milles kohus arutab lapsega suhtlemise küsimust, asjakohased. Arvestades asjaolu, et laps X X X sündis 21.02.2013 ja on alles 5,5 kuune, mistõttu vanemate ja lapse võimaliku suhtlemise aeg ei ole samuti 4 olnud väga pikk, siis ei pea kohus õigeks jätta lapse isa kõrvale lapsega suhtlemisest ning last võimalusest oma lahuselavat vanemat tundma õppida. X X X vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida lapsega suhtlemise korraldamine eeldab ning on edaspidi võimelised lahendama lapsega suhtlemise korraldamist puudutavad üksikasjad ilma kohtu abita. X X on täielikult pühendunud oma lapse eest hoolitsemisele ning on lapsega hingeliselt seotud. Lahuselav vanem X X on näidanud üles huvi ja tahet kohtuda oma lapsega ning hoolitseda lapse eest. Lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Kohus selgitas, et lapse vanematel on võimalik kokkuleppel pöörduda abi saamiseks perenõustaja poole ning loodab, et vanemate suhete käesolevas seisukorras suudavad vanemad teha siiski otsustusi lapse huvidele vastaval parimal viisil, mistõttu kohus ei pea esialgu põhjendatuks vanemaid nõustamisele pöördumiseks kohustada.
- Lapse huvides on eelkõige stabiilne elukorraldus ja suhtlemine mõlema vanemaga. Kuna menetlusosaliste omavahelised suhted on kujunenud selliseks, et see ilmselt ei võimalda tagada lapsele normaalset perekonnaelu ning vanemad ei ole suutnud leida üksmeelt lapsega suhtlemise korraldamisel, on vajalik määrata kindlaks reeglid lahuselava vanema jaoks lapsega suhtlemisel. Kohtu veendumus on niisugusele alusele rajatud. Määruskaebus
- X X palub maakohtu määruse tühistada ja rahuldada avaldus ning kehtestada lapse isale lapsega suhtlemise kord järgmiselt: X Xl on õigus iga nädala laupäeval ja pühapäeval kella 15.00 kuni kella 18.00 ja iga nädala teisipäeval ja neljapäeval kella 18.00 kuni kella 19.30 võtta X X X enda juurde
- Sellise taotluse esitas avaldaja maakohtule. Maakohus aga jättis taoltuse rahuldamata. Maakohtu määrus on ebatäpne, kuna kohus kasutab oma määruse kontekstis mõisted „kohtumine“, mida võib iga tsiviilasjas kaasatud pool tõlgendada oma kasuks, mis omakorda teeb olulisel määral kohtumääruse täitmatuks ning võib põhjendada arusaamatusi ja vaidlusi kaasatud poolte vahel.
- Maakohus oluliselt vähendas aega tütre isaga kohtumiseks. Maakohus määras umbmäärases sõnastuses - kohtumiseks tütre isaga lapse ema juuresolekul kuni 31.10.2013 - 2 tundi kuus, kuni 28.02.2013 - 4 tundi kuus, kuni 31.01.2015 - 6 tundi kuus. Maakohtu resolutsioon „rahuldada avaldus” on vastuolus resolutsiooni tekstiga.
- Avaldaja leiab, et kuna vastavalt Maakohtu resolutsioonile Maakohus otsustas rahuldada avaldaja avaldust, siis resolutsiooni edaspidine tekst peab vastama avaldaja taotluse tekstile. Maakohus jättis põhjendama, miks ta jättis avaldaja taotlused rahuldamata ja miks oluliselt vähendas aega tütre isaga kohtumiseks.
- Maakohus rikkus PKS ja Lapse õiguste konventsiooni oluliselt, piirates tütre õigust suhelda isaga. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei vasta lapse huvidele suhtlemine isaga 36 tundi kuus ja miks on lapse huvides vähendada kohtumist isaga kuni 2-6 tundi kuus. Maakohtu faktilised võttis lapselt ära õiguse suhelda isaga ja sisuliselt jättis lapse ilma isata. Isegi lapse kohtumised medõega või perearstiga toimuvad tihedamini kui isaga. Rääkimata sellest, et medõde võib lapsega suhelda, lapsele on aga antud õigus isaga ainult kohtuda. Suhtlemine isaga on maakohtu määrusega lapselt ära võetud.
- Kohtumäärusega reguleeritud suhtlemiskord lõpeb 31.01.
- Seega pärast 31.01.2015 lapsel isaga suhtlemiskorda ei ole määratud ja sellega on oluliselt rikutud tütre õigused suhelda isaga.
- Maakohtu lapsega suhtlemiskord ei ole konkreetne ja ei ole täidetav. Määruse resolutsioonis on kirjas, et laps kohtub isaga 2-6 tundi kuus. Resolutsioonis ei ole 5 kirjas nädalapäeva, kellaega ja kohta, millal need kohtumised peavad toimuma. Selline resolutsioon on umbmäärane ja seda ei ole võimalik täita.
- Lapsel on õigus suhelda oma isaga ilma teiste isikute juuresolekuta. Maakohus jättis põhjendamata, miks ta leidis, et lapse huvides ei ole isaga suhtlemine või kohtumine ilma teiste isikute juuresolekuta. Lapse õigus suhelda isaga ei saa sõltuda lapse ema tahtest. Maakohtu määrus paneb lapse õigused sõltuvusse ema ja isa kokkuleppest, mis on ilmselge ebaõige, sest kui kokkulepet ei saavutata siis võetakse lapselt ära õigus suhelda isaga.
- Maakohus ei kehtestanud lapse isaga suhtlemise kindlat korda perekondlikel tähtpäevadel (nt lapse sünnipäev, lapse isa sünnipäev, Jõulud, Uus Aasta jne.), vaid jättis seda lapse vanemate kooskõlastamiseks, teades ette, et kokkuleppele jõudmine on lapse vanemate vahel praktiliselt võimatu. Alaealise määratud korras esindaja seisukoht
- Esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on põhjalik ja ei vaja muutmist. Kohus on suhtlemisgraafiku määramisel arvestanud lapse paremaid huve ja eelkõige lapse vanust. Kohus on otsuse tegemisel lähtunud ka siseveendumusest ja saanud aru, et kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei ole lapse vanemad teineteise suhtes sõbralikult meelestatud. Kohus on teinud lahendi, millega eelkõige on kaitstud 5,5 kuust last. Kohtumenetluse käigus pooled kohtusid lastekaitsetöötaja juuresolekul. Ka sellest kohtumisest kujunes ainult probleeme ja etteheiteid teineteisele ja lastekaitsetöötajatele. Sellised kohtumised, kus tegeletakse ainult probleemide lahendamisega, mõjuvad halvasti lapse tervisele. Seega on kohus määranud kindlaks lapse ja isa kokkusaamised, kuid arvestanud samas ka lisaks lapse vanusele vanemate halbu omavahelisi suhteid. Kui pooled on võimelised aja jooksul oma probleemid lahendama ja suhtlema normaalsel viisil, võib ka kokkusaamisi pikendada. Pooltel on võimalik ka vastavalt kokkuleppele omavahel lapsega kokkusaamisi teha. Seega sõltub lapsega kokkusaamine eelkõige poolte endi soovist arvestada nii lapsega kui teise vanemaga. Puudutatud isiku seisukoht
- X X palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kui lähtuda X vanusest, siis on ilmselge, et 6-kuulist last ei ole võimalik ja ei tohi üle anda lapse bioloogilisele isale kas või mõneks tunniks. Selline isa soov on vastuolus nii perekonna, kui ka lastekaitseseadusega, kus räägitakse lapse huvidest ja pannakse rõhku lapse heaolule. Eestkosteasutuse seisukoht
- Haabersti Linnaosa Valitsus ei toeta X X'i taotlust muuta maakohtu määrusega fikseeritud suhtluskorda. Menetluse edasine käik
- Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määrus vastab nii vormi kui sisu poolest TsMS-s sätestatule, samuti ei tuvastanud kolleegium olulisi menetlus- ega materiaalõigusnormi rikkumisi maakohtu poolt X X avalduse menetlemise käigus. 6
- Kolleegium leiab, et määruskaebuses sisalduvad väited ei aita kaasa vaidluse lahendamisele lapse huvides. Avaldaja peab arvestama asjaoluga, et hoolimata PKS §s 49 sätestatud vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest, ei saa alati lahus elavale vanemale tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi (RK nr 3-2-1-13-07). See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määratakse, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele LaKS §-s 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga. Avaldaja tütar on praegusel ajal 6 kuu vanune imik. Maakohus arvestas, et nii väikese lapse puhul ei saa reguleerida kohtumisi lapsest lahus elava vanemaga detailsemalt, kui kohus seda oma määruses teinud on. Kohus on lapse ja isa suhtlemise korra reguleerinud võimalikult paindlikult ning kõiki tsiviilasjas asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid arvestanud.
- Alusetud on kaebuse esitaja etteheited, et kuna kohus on suhtluskorra reguleerinud vaid 2015.aastani, on lapse isalt võetud võimalus lapsega edaspidigi kokku saada. Maakohus on määruses arvestanud väikelapseeaga ning sellega, et suhtlusvõimalused lapsega, kes käib juba lasteaias vms sarnases laste päevahoius, on oluliselt erinevad imikueas oleva lapsega kohtumiskorra kindlaksmääramisest. Maakohus avaldas arvamust, et vanemad suudavad lapse kasvades iseseisvalt jõuda kokkuleppele. Selle võimatuse korral on aga avaldajal võimalik uue suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.
- Määruskaebuse rahuldamata jäämise korral jäävad kaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomaslu Gaida Kivinurm