) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt
lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kaebuse esitajad ei vaidlusta asjaolu, et: 1) Tsiviilasjas nr 2-11-25495 rahuldas kohus 03.11.2010 kohtuotsusega hagi. Kohus arvas kostjad XXX ja XXX XXXOÜ osanike hulgast välja. Samas otsuses märkis kohus kohtuotsuse täitmise korra – müüa kostjatele kuuluv osa enampakkumisel alghinnaga 63 911,65 eurot (t.lk 7); 2) 05.02.2013 kordusenampakkumisel tegi OÜ XXX osale pakkumise ja tema pakkumine tunnistati parimaks (t.lk 92-94). Avaldajad on seisukohal, et kohtutäitur on alandanud müügihinda põhjendamatult. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 125 lõikele 2 müüb kohtutäitur osaühingu osa vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt. Avaldajad ei ole vaidlustanud asjaolu, et kohtutäitur rikkus enampakkumisest teatamise korda. TMS § 99 lg 1 kohaselt kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks, kui enampakkumisele ei ilmu ühtegi osavõtjat või ei esitata ühtegi kirjalikku ega elektroonilist pakkumist, ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses, parim pakkuja ei tasu ostuhinda või üht kümnendikku sellest ettenähtud ajaks või kõik pakkumised lükatakse tagasi. 30.11.2013 vara enampakkumise aktist (t.lk 15) nähtuvalt vaidlusaluses täitemenetluses esimesel enampakkumisel osa alghinnaga 63 911,65 euroga huvilisi ei olnud ning kohtutäitur koostas enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (t.lk 16-17), kuna ei tehtud pakkumist vähemalt alghinna ulatuses. Kooskõlas TMS § 100 lõikega 5 toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et 03.12.2012 edastas kohtutäitur võlgnikele teate (t.lk 18), milles teatas sissenõudja soovi vara alla hindamiseks 25% võrra. Täitur palus võlgnikel teatada oma seisukoha. 10.12.2013 vara ümberhindamise aktiga (t.lk 19) loeb kohus tõendatuks, et kohtutäitur hindas vara alla ja vara hind pärast ümberhindamist oli 47 933,74 eurot. Kordusenampakkumise aktiga on tõendatud, et 28.12.2012 toimus kordusenampakkumine (t.lk 22), kus osales OÜ XXX. Aktist nähtuvalt (t.lk 24) väitis XXX kordusenampakkumisel, et seoses 27.12.2012 esitatud kaebusega ei ole enampakkumine seaduspärane. Kohtutäitur koostas 28.12.2012 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (t.lk 26), kus märkis, et ei tehtud enampakkumist vähemalt alghinna ulatuses. Kohus leiab, et avaldaja XXX on ise aidanud kaasa olukorra tekkimisele, kus on pärssinud potentsiaalse ostja OÜ XXX huvi osa ostu vastu, kuna on teatanud, et on esitanud kaebuse. 04.01.2013 vara ümberhindamise aktiga (t.lk 31) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et vaidlusalane vara hinnati ümber ning vara hind pärast ümberhindamist oli 35 950,31 eurot. 05.02.2013 vara kordusenampakkumise aktiga (t.lk 99-101) on tõendatud, et XXX ja XXX kuuluv XXXOÜ osa müüdi 35 950,31 euroga OÜ-le XXX. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole käesoleval juhul rikkunud enampakkumise korda. Samuti ei saa kohtutäituri käitumist enampakkumise nurjumise korral osa allahindamisel pidada tsiviilasjas nr 2-11-25495 kohtuotsuse omavoliliseks muutmiseks. Viidatud kohtuotsuses on täitmise korrana märgitud XXX ja XXX kuuluva osa müümine enampakkumisel. Kohus nõustub XXXOÜ seisukohaga, et ÄS § 167 lg 3 ei nõua kohtult osaniku väljaarvamise üle otsustamisel kohtuotsuses osa alghinna määramist. Samas on kohus pidanud vajalikuks märkida ka osa alghinna s.t hinna millega esimene enampakkumine peab toimuma. Alghinna määramine ei tähenda, et kohtutäituril ei oleks võimalik enampakkumise nurjumisel osa alla hinnata. Juhul kui lähtuda avaldajate seisukohast s.t et kui täitemenetluses osa võõrandamine enampakkumisel kohtu poolt otsuses määratud hinnaga ei õnnestu, siis tuleks täitemenetlus lõpetada, siis oleks kohus märkinud otsuse täitmise korrana lihtsalt hinna mitte alghinna. Sellise otsuse täitmine oleks aga võinud osutuda võimatuks. Kohus leiab, et kohus on märkinud tsiviilasjas nr 2-11-25495 täitmise korrana õigesti alghinna, et alghinnaga ostjate puudumisel oleks osa võimalik müüa arvestades TMS § 100 lõikes 5 sätestatut madalama hinnaga ning täita kohtuotsust s.t arvata XXX ja XXX XXXOÜ osanike hulgast välja. Kohus leiab, et avaldajad ei ole tõendanud, et kohtutäitur oleks täitemenetluse korda rikkudes tekitanud olukorra, kus OÜ-l XXX oli võimalik tulenevalt nurjunud enampakkumistest omandada avaldajatele kuuluv osa madalama hinnaga kui märgitud tsiviilasjas nr 2-11-25495. Osundatud põhjustel tuleb XXX ja XXX kaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt
Menetlusosalisel on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (
/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.