KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. aprill 2013. a, Tallinn, kohtu kantse
§ 104lg 1.
Kostja tugineb töölepingu ülesütlemisel TLS § 86 lg-le 1, mis sätestab, et nii tööandja kui ka töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaeg mõeldud selleks, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. TLS § 86 lg 2 järgi võib töölepinguga kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Pooltel ei ole vaidlust selles, et nendevahelises töösuhtes ei ole katseaega lühendatud ega sellest loobutud. Kohus leiab, et katseaeg ei pikene töötaja töövõimetuse või muu sarnase asjaolu tõttu. Põhjendatud on hageja seisukoht, et nimetatud alustel katseaja pikenemine peaks olema seaduses piisava selgusega ette nähtud. Katseaja pikenemine ei ole üldjuhul töötaja huvides. Seaduse tõlgendamine sel viisil, et töötaja ajutine töölt puudumine pikendab katseaega on ilmses vastuolus TLS § 2 ja § 86 lg-ga
- Kuna katseaja pikenemise kohta norm puudub, siis on TLS § 86 lg-s 1 ette nähtud maksimaalne tähtaeg, mille kestel saavad töösuhte pooled töölepingu katseajal üles öelda. Kostja ütles lepingu üles pärast neljakuulise ajavahemiku möödumist, järelikult on see TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Kohus märgib lisaks, et TLS-st ei tulene tööandjale keeldu öelda tööleping üles ajal, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu (Riigikohtu
- detsembri
- aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17 üheksas lõik). Sellest järeldab kohus muu hulgas, et kui tööandja leiab katseaja lõpul, et töötaja ei ole viibinud tööl piisavalt kaua, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel, siis on võimalik katseajal tööleping üles öelda ka hindamise võimatuse tõttu.
- Hageja teise nõude (töölepingu lõpetamine kohtus)
§ 107lg 2.
Viidatud normi sõnastuse kohaselt lõpetab kohus töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (vt ka Riigikohtu
- oktoobri
- aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Kui kostja ülesütlemisavaldus on kehtiv, siis lõppenuks tööleping kõige varem 15 päeva möödumisel alates avalduse hagejale kättetoimetamisest (TLS § 96). Pooled on üksmeelsed, et vastav töölepingu lõppemise päev on
- november
- Hageja esimese nõude rahuldamise tõttu lõpetab kohus töölepingu sellest päevast.
- Hageja kolmanda nõude (hüvitis)
§ 109lg 1, mille teine lause annab kohtule ulatusliku kaalutlusruumi.
TLS eelnõu (299 SE III) seletuskiri näeb ette järgmist: „Töövaidlusorgan ei ole seotud hüvitise määraga. Hüvitise suurust on võimalik muuta arvestades ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve“ (lk 81). Kohus võtab arvesse, et hageja töötas kostja juures lühikest aega (veidi enam üle nelja kuu) ja sisulisi olulisi 3
(4)2-13-3407 etteheiteid hageja tööle ei tehtud. Kohus ei pea hüvitise suuruse määramisel asjakohaseks kostja väidet, et ta juhindus TVK senisest praktikast ja Sotsiaalministeeriumi juhistest. Juriidilisest isikust tööandja peab olema võimeline töösuhtes korrektselt käituma ja ise hindama töösuhtega seonduvaid olulisi küsimusi. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahe kuu keskmise töötasu summale vastav hüvitis 1 692,42 eurot.
- Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata kostja töötajate (sh avaldaja) seletuskirjad (TVK tlk 18–22), hageja ametijuhendi (TVK tlk 37–38), hagejale preemia maksmise dokumendid (TVK tlk 24 ja 39), poolte e-kirjad (TVK tlk 46–47 ja 49–50), töökuulutuse (TVK tlk 48) ning menüü ja tehnoloogilised kaardid (TVK tlk 51–58), sest eespool p 7 viimases lauses ja p-s 8 märgitud kaalutlustel ei oma need tähtsust käesoleva asja lahendamisel. Kohus ei hinda hageja sobivust tööle, vaid üksnes küsimust katseaja kestusest.
- Hagi hind on TsMS § 134 lg 3 ja § 124 lg 1 järgi hageja rahalise nõude summa ehk 2 538,63 eurot.
- Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud hageja, siis jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda. Kohtu hinnangul ei ole ligikaudu 400 euro suurune erinevus hageja pakutud kompromissi (eespool p 5) ja kohtu välja mõistetava hüvitise (p 10) vahel käesoleval juhul nii suur, et väljuks eelviidatud sättes märgitud „sarnase ulatuse“ piiridest. Kohus võtab menetluskulude jaotamisel lisaks arvesse, et hageja ülejäänud kaks nõuet rahuldab kohus täielikult. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 4
(4)