3-13-1690/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1690 Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tallinna Vangla vastu seoses käekella kadumisega tekitatud materiaalse kahju summas 250 euro hüvitamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – XXX Vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Jätta rahuldamata XXX taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-13-
4. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
5. XXX esitas 08.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et Tallinna Vangla hüvitaks talle käekella Adidas kadumisega tekitatud materiaalse kahju summas 250 eurot. Kaebusele on XXX lisanud ka taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest.
6. Tallinna Halduskohus andis 12.08.2013 määrusega XXX kaebuse kohtualluvuse korras lahendamiseks üle Tartu Halduskohtule. Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse posti teel 05.09.
8. Tartu Halduskohus jättis 06.09.2013 määrusega XXX kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kohtule täpsustada, millal talle tehti teatavaks Tallinna Vangla 25.03.2013 otsus nr 5-18/3015-1 tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Kohus selgitas ka, et kui kaebus on esitatud peale HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevast kaebetähtaja möödumist, siis on võimalik esitada kohtule taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
9. XXX esitas 22.09.2013 Tartu Halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluses märgib XXX, et pöördus rahuldamata jäetud kahjunõudega ekslikult Harju Maakohtusse, kes ei võtnud kaebust menetlusse, sest vastava asja lahendamine pidi kuuluma Halduskohtu alluvusse. Lisaks arvas XXX, et avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõude võib esitada kolme aasta jooksul alates kahju teadasaamisest. Kaebaja palub kohtul kaebuse esitamise tähtaeg ennistada, kui ta oma teadmatusest on valesti tegutsenud.
10. Tartu Halduskohus lahendas 25.09.2013 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse, jättes XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Kaebajal tuli tasuda riigilõivu summas 15 eurot 10 päeva jooksul alates nimetatud kohtumääruse kättesaamisest.
11. 09.10.2013 laekus Tartu Halduskohtusse XXX teade riigilõivu tasumise kohta koos maksekorralduse koopiaga.
12. Tartu Halduskohus võttis 11.10.2013 määrusega XXX kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kuni 01.11.2013 kirjaliku vastuse esitamiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas.
13. 01.11.2013 laekus Tartu Halduskohtule Tallinna Vangla vastus kaebuse tähtaegsuse osas. Tallinna Vangla leiab, et XXX tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Vastuses on välja toodud, et Tallinna Vangla 25.03.2013 vastus nr 5-18/3015-1 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta on XXX isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 28.03.
14. Tallinna Vangla on 25.03.2013 vastuses märkinud selle edasikaebamise korra, millest nähtus, et vastusega mittenõustumisel on taotluse esitajal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. XXX esitas kaebuse kohtule alles 08.08.
15. Tulenevalt asjaolust, et vangla on kaebuse esitajale edasikaebamise võimalust selgitanud ja välja toonud 30-päevase tähtaja, on asjassepuutumatu ja kaebajast kohatu väita, et kaebuse võib esitada kolme aasta jooksul. Lisaks puudub kaebajal mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Kuna kaebaja on varasemalt olnud kaebajaks haldusasjades nr 3-09-674 ja 3-09-2498, siis on väär ja eksitav ka kaebaja väide nagu oleks ta teadmatusest valesti käitunud. Tallinna Vangla hinnangul on kaebaja olnud kaebuse esitamisel põhjendamatult hooletu ja tegevusetu, ning seetõttu puuduvad objektiivsed mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Vastustaja arvates tuleks käesolevas asjas menetlus lõpetada HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. Kohtu seisukoht
16. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-le 1 kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.
17. XXX on kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks esitanud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega rikkudes. HKMS § 47 lg 2 kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. XXX on kohtueelse menetluse läbinud. Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud XXX kahjunõude kohtueelse menetluse otsusest nähtuvalt sai kaebaja Tallinna Vangla 25.03.2013 kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse nr 5-18/3015-1 allkirja vastu kätte 28.03.
18. Seega tuli XXX lähtudes HKMS § 47 lg-st 2 esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul alates Tallinna Vangla otsuse kättesaamisest, s.o hiljemalt 29.04.
19. Käesolevas haldusasjas esitas XXX kaebuse aga alles 08.08.2013 Tallinna 2 Halduskohtusse, mis edastati 12.08.2013 määrusega lahendamiseks Tartu Halduskohtusse. Seega on kaebus esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega rikkudes.
20. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus märgib, et tähtaja ennistamise aluseks oleva määratlemata õigusmõiste „mõjuvad põhjused“ sisustamisel peab kohus andma hinnangu kaebuse esitaja poolt välja toodud menetlustähtaja mööda laskmise põhjustele. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks loetakse eeskätt objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Erandjuhtudel on peetud kohtupraktikas küll võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka subjektiivsetel põhjustel. Riigikohus on märkinud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 otsust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02).
21. Kaebaja tõi tähtaja ennistamise avalduses põhjustena välja asjaolud, et pöördus esmalt ekslikult halduskohtu asemel Harju Maakohtusse, samuti tegutses kaebaja väidetavalt oma teadmatusest valesti, sest arvas, et avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõude võib esitada kolme aasta jooksul alates kahju teadasaamisest. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa kaebaja poolt väljatoodut lugeda mõjuvaks põhjuseks. Tallinna Vangla 25.03.2013 otsuses nr 5-18/3015-1 oli märgitud, et: „Käesoleva Tallinna Vangla vastusega mittenõustumisel on taotluse esitajal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.“ Seega on kohtu hinnangul otsuses selgesõnaliselt välja toodud kaebetähtaeg 30 päeva otsuse kättesaamisest, kui kaebaja ei nõustu Tallinna Vangla vastusega. Nimetatud otsuse on XXX kätte saanud ja kõikide väljatoodud põhjenduste ning õigustega on tal olnud võimalus tutvuda. Kohtu hinnangul pidi kaebajale olema üheselt arusaadav, et tal tuleb kahjunõudega kohtusse pöörduda hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse kättesaamisest. Seda enam, et kaebaja ei pöördunud käesoleva haldusasja raames esmakordselt halduskohtusse nõudega vangla vastu. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on XXX esitanud halduskohtusse kaebusi vangla vastu seitsmel korral. Ka asjaolu, et kaebaja pöördus esmalt ekslikult maakohtusse, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt tagastati XXX hagi Harju Maakohtu 24.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-18383 ning määruses selgitati kaebajale, et tal tuleb oma nõudega pöörduda halduskohtu poole. Kaebaja sai väljastusteatest nähtuvalt nimetatud määruse isiklikult allkirja vastu kätte juba 30.04.
22. Vaatamata sellele aga ei pöördunud kaebaja halduskohtusse koheselt peale maakohtu määruse saamist, vaid otsustas viivitada ning esitas kaebuse halduskohtusse alles 08.08.
23. Halduskohtu hinnangul näitab eelnev, et XXX ei ole olnud piisavalt hoolikas menetlustähtaja väljaselgitamiseks ning mingit mõjuvat põhjust kaebuse mittetähtaegsel esitamisel ei esine. 30-päevane kaebetähtaeg on Tallinna Vangla otsuses välja toodud ja asjaolu, et kaebuse esitaja nimetatud sättega ei tutvunud, viitab hooletusele. Eelnevast tulenevalt jätab kohus A. Kapajevi kaebetähtaja ennistamise taotluse käesolevas haldusasjas rahuldamata. 3
24. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele
25. Viimatinimetatud paragrahvi
26. lõike kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tulenevalt eelnevast lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja nr 313-1690 menetluse.
27. Kohus märgib, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 4