Obsah (6)

§ 162§ 236§ 654§ 229§ 238§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-23565

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. E. Tobreluts esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
2. märtsi 2013 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse kutsuda tunnistajatena maakohtu istungile Tartu Linnavalitsuse ametnikud. Linnavalitsuse ametniketa ei ole võimalik E. Tobrelutsu korteriprobleemi lahendada. Tartu Linnavalitsus ei ole tänaseni lahendanud elamukomisjoni protokollilist otsust nr 18
3. märtsist
4. Apellant on aastaid palunud linnapead Urmas Kruuset ja linnasekretäri Jüri Mölderit korraldada arutelu apellandile lubatud korteri suhtes, mida talle ei ole võimaldatud; 2) toimus maakohtu istung ühepoolselt, sest E. Tobrelutsul oli küsimusi nii linnapeale, linnasekretärile, abilinnapeale ja üürilepingu sõlmijale, aga see jäi ära, kuna tunnistajaid ei olnud istungile kutsutud. Kostjale anti ainult mõne küsimuse esitamise võimalus; 3) jättis maakohus ebaõigesti kostjale riigi õigusabi andmata; 4) jättis maakohus menetluskulud ebaõigesti kostja kanda. Kohus oli Tartu Linnavalitsuse poole kallutatud. 3
5. Tartu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu
6. märtsi 2013 otsuse muutmata jätmist ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus jätnud õigesti rahuldamata apellandi taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, kuna esitatud taotlus on põhjendamatu ning pole seotud kohtumenetluses oleva hagiasjaga. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sotsiaalüürileping eluruumi XXX kasutamiseks on lõppenud
7. novembril 2009 ja seega puudub vajadus seda asjaolu tunnistajate ütlustega tõendada.

§ 236

lg 3 kohaselt peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Apellandi taotlus tunnistajate kutsumiseks kohtusse tuleneb kohaliku omavalitsuse ja eraisiku vahel haldusmenetlusest tulenevatest probleemidest. Kohaliku omavalitsuse ametnike tegevusest või tegevusetusest tulenevad probleemid ja küsimused lahendatakse haldusmenetluses ja vajadusel halduskohtumenetluses, mitte aga tsiviilkohtupidamise korras; 2) on asjakohatu seisukoht, et kohus oli ühepoolne ja Tartu Linnavalitsuse poole kallutatud. Ainuüksi asjaolu, et kohus jättis rahuldamata E. Tobrelutsu taotluse tema poolt soovitud tunnistajate ülekuulamiseks ja ei teinud tema suhtes positiivset otsust, ei anna põhjust seada kahtluse alla kohtuniku erapooletust; 3) jättis maakohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna taotleja rahalised vahendid võimaldavad tal õigusabi eest tasuda. Teadaolevalt ei pidanud E. Tobreluts lepingulise esindaja osalemist kohtumenetluses vajalikuks ja esindas end ise; 4) on maakohus menetluskulude jaotamise õigesti lahendanud.

§ 162kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. märtsi 2013 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu
3. märtsi 2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. 7. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata kostja taotluse kutsuda tunnistajatena kohtuistungile linnapea Urmas Kruuse, linnasekretär Jüri Mölder, abilinnapea Jüri Kõre ja linnavarade osakonnast Ene Laane.

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavaid asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt

§ 238

lg-le 1 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Hageja on esitanud hagi kostja vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning hagi aluseks on asjaolu, et poolte vahel

1. november 2004 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping lõppes
2. november 2009 ja kuna kostja on keeldunud korduvalt uue üürilepingu sõlmimisest, siis puudub tal alates üürilepingu lõppemisest õiguslik alus eluruumi valduseks. Kostja asjakohased vastuväited lähtudes hagi aluseks olevatest asjaoludest on seotud
3. november 4 2004 sõlmitud üürilepinguga (kas leping on lõppenud või kehtib) ning ka sellega, kas kostjal on õiguslik alus vaidlusaluse eluruumi valdamiseks, mis välistaks hagi rahuldamise. Seega lähtudes hagi esemest ja alusest, ei ole kostja poolt taotletud tunnistajate ütlused asjakohased ja lubatavad tõendid

§ 238

lg 1 mõttes ning maakohus on õigesti jätnud kostja poolt esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata. Tunnistajate ütlusi ei muuda asjakohasteks tõenditeks apellandi väide, et ilma linnavalitsuse ametniketa ei ole võimalik tema korteriprobleemi lahendada ning, et apellant on palunud aastaid linnapead Urmas Kruuset ja linnasekretäri Jüri Mölderit korraldada arutelu apellandile lubatud korteri suhtes.

1. Antud tsiviilasjas tehtud otsuse seaduslikkus ja põhjendatus ei sõltu sellest, kas kostjal oli või ei olnud võimalik esitada istungil küsimusi linnapeale, linnasekretärile, abilinnapeale ja üürilepingu sõlmijale, sest nagu ringkonnakohus eelmises otsuse punktis selgitas, ei ole kostja poolt taotletud tunnistajate ütlused asjakohased ja lubatavad tõendid.
2. Tartu Ringkonnakohus on kontrollinud Tartu Maakohtu
3. septembri 2012 määruse, millega jäeti rahuldamata E. Tobrelutsu taotlus riigi õigusabi saamiseks, seaduslikust ja põhjendatust
4. oktoobri 2012 määruses. Tartu Ringkonnakohus jättis oma
5. oktoobri 2012 määrusega Tartu Maakohtu
6. septembri 2012 määruse muutmata. Seega asus ringkonnakohus seisukohale, et maakohus jättis õigustatult kostjale andmata riigi õigusabi.
7. Maakohus jättis õigesti menetluskulud maakohtus kostja kanda ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on alusetu.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on tehtud kostja kahjuks, siis jäävad menetluskulud maakohtus tema kanda.

1. Asjakohatu on apellatsioonkaebuses esitatud viide õiguskantsleri kirjale 06.03.2008 nr 7-8/071653/
2. Maakohus on korduvalt kostjale selgitanud, et üürileping ei kohusta üürileandjat eluruumi erastama, vaid alused eluruumide erastamiseks on sätestatud eluruumide erastamise seaduses. Juhul, kui kostja leidis, et tal on õigus erastada eluruum, kuid seda takistas linnavalitsuse ametnike tegevusetus, oli tal õigus pöörduda vastava kaebusega halduskohtusse. Käesoleva vaidluse raames ei ole võimalik lahendada küsimust, kas kostjal oli või ei olnud õigust erastada eluruumi ja kas linnavalitsus oli tegevusetu (või ei olnud tegevusetu) eluruumi erastamise küsimuse lahendamisel.
3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson