Obsah (5)

§ 108§ 82§ 88§ 113§ 6

2-12-24003 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 09. detsember 2013. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja

) § 88 lg 8 ja 9 sätete kohaldamine kostja kohustuste täitmise arvestamisel ei ole põhjendatud. Korteriühistu põhikirjaga ei ole kindlaks määratud korteriühistu liikmete poolt tasutud summade arvutamise kord, st ei ole ära toodud, millises järjekorras toimub kohustuste täitmine ja poolte vahel ei ole kokkulepet, et esmalt võetakse viivised ja alles siis põhikohustus. Kostja lähtus arvete tasumisel

§-st 88 lg 1, mille kohaselt võlgnik võib ise määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kostja märkis arvete tasumisel igakordselt ära, et ta tasus põhiarve ilma viiviseta ja osalise remondirahata. Sellest tulenevalt pidi ka hageja katma kostja poolt tasutud rahaga kõigepealt põhikohustuse, seejärel viivise (tl 89-91, 168-169, 202203). Kohtuistung 2 2-12-24003

1. Kohtuistungil jäid pooled varemesitatud seisukohtade juurde. Kohtuistungil kostja ei vaidlustanud, et hagejal on olnud õigus nõuda sihtmaksetena raha korteriühistu remondifondi. Küll aga kostja vaidlustab, et hageja arvestas kostja poolt tasutud summad esmalt viiviste ja alles seejärel põhivõlgnevuse katteks. Hageja selgituse kohaselt kõik hageja poolt ajavahemikul detsembrist 2011 kuni oktoobrini 2012 tasutud sumad läksid kostja varasemate võlgnevuste katteks kuni detsember 2011 (tl 206-207). Kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Hageja nõue kostja vastu on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele (

§ 108lg 1).

Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb

§§-dest 2 lg 1, 8 lg 2 ja 76 lg 1.

§ 82

lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Seega tuleb välja selgitada, kas poolte vahel on kehtiv võlasuhe ning kas kostjal on sellest võlasuhtest tulenev kohustus, mis on jäänud täitmata.

1. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: − Kostja on korteriühistu XXXliige; − Hageja põhikirja p 3.
2. teise alapunkti kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest; majandamiskulud maksmisega viivitamisel võib ühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivise tasumise võib liiget juhatus vabastada oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused; p 6.
3. kohaselt elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete suuruse arvutamise ja liikmetele makseteatiste väljastamise kord ja tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras (tl 103-105); − Kostja ei vaidlusta, et alates 2007.a. on ta tasunud hageja poolt esitatud arveid osaliselt, sh sihtotstarbelisi makseid remondifondi osas, lisades arvetele selgituse „põhitasud ilma viiviseta ilma remondifondita“, millest tulenevalt on kostjal tekkinud remondifondi sihtotstarbeliste maksete osas võlgnevus 2012.a lõpu seisuga 1238,13 eurot, millest summat 276.64 eurot (kolm aastat enne 01.11.2009) loeb kostja aegunuks (tl 93-95) − Hageja on esitanud perioodi 10.12.2011 – 10.10.2013 osas kostjale põhikohustuste ja viiviste kohta arveid kogusummas 5279,17 eurot (tl 133-143, 192); − Kostja on tasunud perioodil 19.12.2011 – 23.10.2013 vastavalt hageja arvetele summa 3754, 98 eurot, millest hageja on arvestanud kostja kohustuste katteks perioodi dets.2011okt 2013 osas summa 2058.25 eurot, ülejäänud summa on hageja arvestanud kostja viiviste ja põhikohustuste võlgnevuse katteks, mis oli kujunenud enne detsembrit 2011 (tl 148,191-192). 3 2-12-24003
4. Kuivõrd kostja loobus menetluse kestel vaidlustamast hageja õigust esitada arveid sihtotstarbeliste maksete kohta remondifondi, on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejal oli õigus arvestada kostja poolt kuni oktoobrini 2013 hageja arvete järgi tehtud makseid nii, et kõigepealt kustutas hageja tagantjärele kostja poolt tehtud maksete arvel kuni detsembrini 2011 kostjal tekkinud varasema võlgnevuse viiviste ja põhimaksete (remonditasude) osas ning seejärel põhivõlgnevust.
5. Riigikohus on lahendis 3-2-1-138-11 märkinud (p 11), et

§ 88

lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks ning

§ 88

lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist (

§ 113lg 1).

sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress.

1. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub hagejaga, et hageja võis kostja tasutud summad arvestada esmalt viivise ja alles seejärel põhivõla katteks. Siiski kohus nõustub kostjaga, et hagejapoolne kostja võlgnevuse arvestus perioodi osas enne dets 2011 on ebausaldusväärne ja tõendamata. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt olid tal hageja juhatusega erimeelsused kostjalt arvestatavate viiviste õigsuse suhtes, mille osas ta pöördus 2009.a. ja 2011.a. detsembris korduvalt hageja juhatuse poole palvega annulleerida viivised (tl 99-102). Hageja põhikirja p 3.
2. kohaselt võib korteriühistu juhatus mõjuval põhjusel ühistu liikme viiviste maksmisest vabastada. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ole kostja avaldused läbi vaadanud ja nende suhtes midagi otsustanud ning kostjat vastavalt teavitanud. Kostjale esitatud arvest detsembrikuu kohta 2011 nähtuvalt oli kostjal varasema perioodi osas võlgnevus summas 1469,52 eurot (tl 139). Kostja on leidnud, et nimetatud summa sisaldab tema poolt vaidlustatud ja aegunud viiviseid ja hageja on alusetult arvestanud kostja poolt tasutud summasid varasema võlgnevuse katteks. Kohtu hinnangul on kostja sellekohane etteheide hagejale põhjendatud, kuna nimetatud võlgnevuse puhul ei selgu, millisest ajast seda arvestatakse. Kostja on omaks võtnud, et võlgnevus remondifondi maksete osas tekkis tal hageja ees juba 2007.a. TsÜS § 147 lg 3 tulenevalt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada .Seega aegusid hageja poolt 2007.a. esitatud arvetest tulenevad nõuded 01.01.2011, kuid hagi on esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse vormis 19.06.
3. Kohus ei nõustu samuti hageja käsitlusega, et kostja jättis arved tasumata heade kommete vastaselt. Kohtule esitatud tõenditest lähtuvalt pidas kostja hageja õigust remondifondi summade osas vaieldavaks ja seetõttu keeldus arveid täies ulatuses tasumast, mitte aga soovist hagejale kahju tekitada.
4. Kohus leiab, et ka hilisema praktika puhul, mil hageja arvestas kostja poolt jooksvate arvete järgi tasutud summasid vaatamata kostja juhenditele mitte kostja põhikohustuste (v.a. remondifond), vaid kostja varasemate võlgnevuste katteks, oleks hageja juhatus hea usu põhimõttest tulenevalt (

§ 6) pidanud kostjat sellest teavitama, vältimaks kostja võlgnevuse suurenemist.

1. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistus liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15-1 lg 1 kohaselt majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
2. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kõik kostja poolt perioodil detsember 2011 –oktoober 2013 hagejale tasutud summad tuleb arvestada kostja sel perioodil tekkinud võlgnevuse katteks , mistõttu kostja võlgnevus põhikohustuste ja viiviste osas moodustab 1534,19 eurot (5279,174 2-12-24003 3754,98), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 5