1-08-8086/12

1 Kriminaalasi nr 1-08-8086 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. november 2013, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-08-8086 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eno Tuivi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Kaitsja ENO TUIV, isikukood 36601072222, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 10.11.2009 ja lõpp 15.12.2018 Marko Tiirik RESOLUTSIOON Jätta ENO TUIV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 13.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eno Tuivi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vanglas kinnipeetav Eno Tuiv on süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 05.11.2009.a otsusega ning karistatud vangistusega 10 aastat ja 6 kuud. Mõistetud karistusest on maha arvestatud vangistuses viibitud aeg (16.06.2008 – 09.11.2009), s.o 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva. Lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on 9 aastat 1 kuu 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on 10.11.
2. Eno Tuiv on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglas viibib ta esimest korda. Käesolev karistus on talle mõistetud suures koguses amfetamiini vahendamise, raamatupidamiskohustuse rikkumise ja suures hulgas maksude maksmisest kõrvale hoidumise eest. Kuriteod on oma olemuselt muutunud raskemaks, kuna tegemist oli suure koguse väga ohtliku narkootilise ainega ning kannatanuks oli kogu ühiskond. Tegemist on rahvusvahelise kuritegevusega. Kuriteo pettusaste on muutunud raskemaks ning saadud on suuremat tulu. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud veidi üle 4 aasta ja kanda jääb veel enam kui 5 aastat vangistust. Kinnipeetav on vangistuse jooksul varasemalt töötanud regulaarselt majandustöödel abitöölisena, koristajana. Käesoleval ajal toimuvad vestlused psühholoogiga. Kinnipeetaval Eno Tuivil on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eno Tuiv soovib vabaneda elektroonilise järelevalve kohaldamisega elukohta xxxx, kuhu ta on ka Rahvastikuregistri andmetel sisse kirjutatud alates
3. aasta juulist. Käesoleval hetkel elavad kahetoalises üürikorteris kinnipeetava elukaaslane E S ja nende ühine laps. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele ja E S andis kirjaliku nõusoleku Eno Tuivi elamaasumiseks ning elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnistusraamatu andmetel kuulub maja perekond xxxx, kellelt Eno Tuiv ja E S üürivad korterit püsiva üürilepingu alusel. Üürileping kehtib kuni juuli 2014.a ja selle pikendamine on võimalik. xxxx perekonna liikmed andsid samuti oma nõusoleku Eno Tuivi elamaasumiseks neile kuuluvasse majja. Risk seoses eluasemega on minimaalsel määral säilinud, kuna isik on varasemalt oma elukaaslase suhtes kasutanud füüsilist vägivalda. Keskhariduse omandas kinnipeetav Jõhvis. Kindel eriala tal puudub, kuid omal käel on ta õppinud väikeettevõtte töökorraldust. Isik on professionaalsel tasemel tegelenud auto- ja motospordiga. Kinnipeetav oli firma xxxx omanik. Firma tegeles transporditeenuste ja logistikaga. Isik hindab oma varasemat majanduslikku toimetulekut heaks. Kuritegu oli seotud suures koguses narkootilise aine vahendamisega, mis viitab kinnipeetava puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. Isikul on rahalised nõuded tasutud, võlgu tal ei ole. Elukaaslase sõnul on kinnipeetaval toidukaubaga tegelev firma, mis küll praegu ei tööta, kuid vabastamise korral on võimalik tegutsemist jätkata. E S töötab ja tal on püsiv isiklik sissetulek ning ta on valmis Eno Tuivi vajadusel materiaalselt toetama. Kinnipeetava suhted elukaaslasega on hetkel positiivsed. Varasemalt on kinnipeetav sooritanud kuriteo elukaaslase vastu. Kooselust on sündinud poeg, keda kinnipeetav ei ole vangistuse tõttu kasvatanud. Ühtlasi on kinnipeetaval eelmisest kooselust kaks last, kellega ta ei suhtle. Isik tunneb muret poja ja elukaaslase käekäigu pärast. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuulub veel vend T T, kes elab koos oma täiskasvanud pojaga xxxx ning kellega on suhted säilinud. Kinnipeetava sõnul ei kuulu tema tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikuid, kuid see on kaheldav. Isik on väga mõjutatav teiste poolt, kuid ise seda probleemiks ei pea. Riskeerivale elustiilile viitavad sooritatud süüteod. Alkoholi tarbis kinnipeetav oma sõnul üks 3 kord kuus. Varasemalt on sooritanud kuriteo elukaaslase suhtes, olles alkoholijoobes. Kinnipeetavat on karistatud ka väärteokorras joobes juhtimise eest. Isik alkoholis probleemi ei näe. Kinnipeetav süüdistab oma ebaõnnestumistes teisi ning arvab, et on saanud osa oma karistusest valesti. Isik eitab probleemide olemasolu, mistõttu ei lahenda neid ka sihipäraselt. Isik ei väljenda otseselt kuritegelikke vaateid, pigem tõlgendab mõningaid käitumisnorme egoistlikult. Kinnipeetaval on üsna kõrge enesehinnang, mis koos riskiva eluviisiga ja pealiskaudsusega võib viia raskete tagajärgedeni. Isik väärtustab oma sõnul stabiilsust ja pere heaolu ning on valmis selle nimel pingutama. Ametnikega suheldes on kinnipeetav viisakas, kuid kinnine ja ettevaatlik. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 10% (madal risk), vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 17% (madal risk). Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist elektroonilise järelevalvega kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab Eno Tuivi taasühiskonnastamist. Juhul, kui kohus otsustab vabastada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitatav kohaldada järgnevaid lisakohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) asuda tööle kahe nädala jooksul katseaja algusest alates; 3) isiku enda võetud lisakohustusena pöörduda psühholoogi nõustamisele seoses varasemalt toime pandud perevägivallaga. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Eno Tuiv on Rahvastikuregistri andmetel lahutatud ja tal on üks ülalpeetav. Eno Tuivil on 2 last, kellest üks on täiskasvanud. Isikul on elukaaslane E S, kellega koos elab juba 10 aasta ringis ja kellega on ühine xxxx poeg. Eno Tuivi vanemad on surnud tema vangistuses viibimise ajal. Elukaaslase sõnul ei suhtle kinnipeetav juba aastaid oma endise abikaasa ja täiskasvanud tütrega. Elukaaslase sõnul on kinnipeetava suhtlusringkond koosnenud töökaaslastest ja tema arvamusel ei ole nende pere suhtlusringkond kriminaalse taustaga. Kinnipeetavat on varasemalt kolmel korral kriminaalkorras karistatud nii vara- kui isikuvastaste kuritegude eest. Isik on varasemalt läbinud kriminaalhoolduse all olles katseaja. Väärtegudest on ta põhiliselt toime pannud LS rikkumisi. Elukaaslase sõnul ei ole Eno Tuivil alkoholisõltuvust olnud, kuigi on esinenud kuritarvitamist. Juhul, kui kohus otsustab Eno Tuivi vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega, on kriminaalhooldusametniku arvamusel otstarbekohane allutada ta elektroonilisele valvele 6 kuuks. Lisaks vangla poolt nimetatud lisakohustustele, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustuse (pöörduda sõltuvusravi spetsialisti poole ja alluda ravile, kui on eelnevalt nõusoleku andnud ja kui arst määrab). Eno Tuiv ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei oska öelda, millisele tööle ta vabaduses asub, kuid kindlasti on tal soov tööd teha. Alkoholisõltuvust tal küll ei ole. Ta on nõus alluma kriminaalhooldusele ning täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Eno Tuivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 29.08.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. E. Tuivi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. E. Tuiv on süüdi mõistetud mh ajavahemikul detsember 2007 kuni aprill 2008 toimepandud raske rahvatervisevastase kuriteo narkokuriteo eest, s.o mitme kilo amfetamiini ja kokaiini salakaubaveos Eestist Soome. Süüdimõistetu ohustas oma tegevusega paljude inimeste tervist ja elu. Kinnipeetav on neljal 4 korral kriminaalkorras karistatud, vaatamata sellele ei teinud ta varasematest karistustest mingeid järeldusi. Tähelepanu väärib asjaolu, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, mis annab veel kord tunnistust sellest, et varasemad karistused pole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Vastupidi, ta pani toime piiriülese rahvatervisevastase kuriteo ja seda kasusaamise eesmärgil. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida piiriülese narkokuritegude puhul süüdimõistetute vabastamine vangistusest alla poole karistuse ärakandmisel oma eesmärki. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat ja kuus lõppenud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Prokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle viie aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Vabastades E. Tuivi ajal, mil tal on kandmata üle 5 aasta vangistust, saab ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata ning seega on tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta Eno Tuivi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetas vangla taotlust Eno Tuivi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Elektrooniline valve ja tingimisi enne tähtaega vabastamine aitavad kaasa Eno Tuivi sotsialiseerumisele. Kaitsja rõhutas, et eeldused vabastamiseks on olemas. Kinnipeetaval on olemas elukoht, kuhu on võimalik elektroonilise valve seadmed paigutada ja tema elukaaslane on sellega nõus. Eno Tuiv on eelnevalt kogu aeg töötanud, tal on võimalus alustada tööd eraettevõtjana või minna töövõtjana tööle. Vanglas on ta esimest korda. Teda on küll neli korda kriminaalkorras karistatud, kuid alates
4. aastast on ta 5 aastat vabadusekaotuslikku karistust kandnud ja see on piisav, et sellest järeldused teha. Eno Tuivil on xxxx laps, keda ta pole saanud kasvatada. Võimalik karistuse lõpuni kandmine võib kaasa tuua tema lapsest võõrandumise ja perekondlike suhete katkemise. Kaitsja on nõus kõikide nende tingimustega, mis vangla ja kriminaalhooldaja on ette näinud, need tegevused ja kohustused aitavad kaasa riskide maandamisele. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et vangla iseloomustuse kohaselt kõikides asjades ohtlikkus puudub, on küll olemas risk, aga seda aitab maandada elektrooniline valve. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Eno Tuiv ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 4-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. See annab tunnistust sellest et varasemad kergemad karistused ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eno Tuiv kannab karistust piiriülese raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo – narkokuriteo eest. Kinnipeetav ohustas oma tegevusega paljude inimeste elu ja tervist, mistõttu tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega enam kui 5 aastat varem ei vastaks kohtu hinnangul ühiskonna ootustele, rahva õiglustundele ja karistuse mõistmise eesmärkidele. Vangistuse kandmise ajal ei ole Eno Tuiv olnud seaduskuulekas, sest tal on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kuriteod, mille eest kinnipeetav praegu karistust kannab on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, samuti edasisel suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, arvestades kergesti mõjutatavust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Eno Tuivi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON
6. Viru Maakohtu
7. novembri 2013 määrus Eno Tuivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
8. Eno Tuivi määruskaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu 23.01.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON Jätta Eno Tuivi määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Kohtumäärus jõustus
9. jaanuaril
10. a Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent